KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 21.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-484 Haldusasi H.E.a kaebus Päästeameti 28.01.2015 käskkirja nr 12P õigusvastasuse tuvastamiseks ning kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Menetlusvorm Suuline, kirjalik. Menetlusosalised Kaebuse esitaja H.E., tema esindaja Gaabriel Tavits ning vastustaja Päästeamet, volitatud esindaja Pille Martin. Resolutsioon
- Jätta H.E.a kaebus rahuldamata.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 20.10.2014 nimetati H.E. Päästeameti peadirektori käskkirjaga nr 345P Päästeameti päästetöö osakonna planeerimise talituse peaspetsialisti ametikohale alates 20.10.2014 neljakuulise katseajaga. Päästeameti 28.01.2015 käskkirjaga nr 12P vabastati H.E. teenistusest Päästeameti päästetöö osakonna planeerimise talituse peaspetsialisti ametikohalt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Käskkirja kohaselt ilmnes H.E.aga läbi viidud kaitseaja vestlusest, et H.E.a teadmised ja oskused ei ole piisavad antud ametikoha täitmiseks. Käskkirjas toodud vahetu juhi Juta U. hinnangul vajab H.E. pidevat toetust, tal puudub nii julgus iseseisvalt tegutseda kui ka initsiatiiv, mis on vajalik teenistusülesannete täitmiseks. Teenistuses oldud aja jooksul on selgunud, et H.E.i arvutioskus ei ole MS Office kontoritarkvara osas teenistusülesannete täitmiseks vajalikul tasemel, mistõttu esineb raskusi MS Outlook planeerimissüsteemi ja MS Word tekstitöötlusprogrammi kasutamisel. Katseaja lõpuvestlusel H.E. asus seisukohale, et on oma teenistusülesandeid täitnud võimetekohaselt ning seda on toetanud ka tema haridus ja varasem töökogemus. Teenistusja väidab, et suur osa ajast on kulunud erinevate projektidokumentide lugemisele. Vaidlustatud käskkirjas leiti, et H.E.a teadmised ja oskused ei ole piisavad päästetöö osakonna planeerimise talituse peaspetsialisti teenistuskohustuste täitmiseks ning tema suhtumine teenistuskohustuste täitmisesse ja meeskonnatöösse ei ole Päästeametis vastuvõetav. 26.02.2015 esitas H.E. Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti 28.01.2015 käskkirja nr 12P õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks kuue kuu keskmise palga ulatuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja: Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 54 ja 56 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on motiveeritud, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on oma praktikas olnud järjekindlalt seisukohal, et kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti motivatsioon olema eriti põhjalik. Kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjendustes on oluline nii haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud isikute silmis. Ametniku teenistustes vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu on samuti kaalutlusotsustus. Seega eeldab haldusakti õiguspärasus seda, et ametiasutus selgitab haldusaktis eneses, miks oli vaja ametnikuga teenistussuhet lõpetada ning samuti missugused olid kõik need faktilised asjaolud, mis viisid ametiasutuse niisuguse otsuseni. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud ka, et põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei muuda haldusakti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-74-11, p 15; 3-3-1-13-11, p 9; 3-3-1-49-08, p 11; 3-3-1-81-07, p 20; 3-3-1-62-07, p 16; 3-3-1-57-07, p 18; 3-3-116-05, p 17; Riigikohtu üldkogu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-10, p 44). Tagantjärele esitatud põhjenduse arvestamine kohtuliku kontrolli raames ei aita haldusakte puudutatud isikute silmis samaväärsel tasemel legitimeerida kui korrektselt esitatud põhjendus. Käesolevas haldusasjas on vastustaja toonud hiljem välja muuhulgas järgmised põhjused, mida ei ole kirjalikult mainitud ei katseaja lõpuvestluse vormil ega teenistusest vabastamise käskkirjas: MS Word programmi kasutamise puudulik oskus, mida ei ole mainitud katseaja lõpuvestlusevormis; viitamine ja copy-paste kasutamine projektide koostamisel; tabeli printimise puudulik oskus; ametisisesele koolitusele mitte minemine, kuigi see koolitus oli vabatahtlik; dokumentide mittelugemine täpsustamata, missuguste dokumentidega oli tegemist ja milline oli nimetatud dokumentide olulisus; abi küsimine (ebaselgeks jääb miks abi küsida ei tohtinud, kui väidetavalt oli ametiasutuse poolt nimetatud tugiisik); arvamused kaebaja suhtes tagantjärele, mitte katseajal otse kaebajale; kaebuse esitaja eiras suhtlemist osakonnasiseselt ja ei sulandunud; üldine hooletu suhtumine, mida ei ole mainitud ei katseaja lõpuvestluse vormil ega ka teenistusest vabastamise käskkirjas. Kaebuse esitaja vabastati teenistusest seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Teenistusest vabastamise käskkirjas ei ole esile toodud, milles seisnes vajadus pideva toetuse järgi. See on jäänud motiveerimata. Samuti ei ole ametiasutus selgitanud ega põhjendanud, milles seisnes julgusetus iseseisvalt tegutseda kui ka initsiatiivi puudumine. Konkreetseid näiteid selle kohta ei ole toodud. 2 Ametiasutus ei ole käskkirjas selgitanud, missugusele tasemele peab vastama kaebaja arvutikasutamise oskus. Ametisasutus ei ole esitanud arvutioskuse nõudeid ega ka juhiseid, missugusele tasemele peavad need oskused vastama. Viidatud on üksnes, et esinevad raksused MS Outlook planeerimissüsteemi ja MS Word tekstitöötlusprogrammi kasutamisel. Samas ei ole teenistusest vabastamise käskkirjas viidatud, milles nimetatud raskused konkreetselt seisnesid. Käskkirjas ei ole esile toodud, mis kuupäevadel ning missugustel juhtudel on ametniku vahetu töökorraldaja teinud ametnikule vastavasisulisi märkusi. Käskkirjas on samuti viidatud, et kaebaja ei viinud läbi ühtegi projektimeeskonna nõupidamist. Niisugune käitumine viitab pigem teenistuskohustuste rikkumisele. Teisalt on katseaja lõppvestluse vormis viidatud sellele, et ühe nõupidamise on kaebaja korraldanud. Seega viimane väide ei ole tõene ning vastuolus katseaja lõpuvestluse vormis toodud informatsiooniga. Käskkirjas etteheidetud ebakorrektsus välisrahastuse võimaluste tabeli osas ei ole samuti põhjendatud. Teenistusest vabastamise käskkirjas on esmakordselt välja toodud ebaviisakas suhtlemine kolleegidega, mis samuti viitab teenistuskohustuste rikkumisele. Eelpool öeldust tulenevalt ei ole Päästeamet esitanud kaalutlusi, mida oleks tulnud arvesse võtta ametnikuga teenistussuhte lõpetamisel. Samuti ei ole käskkirjas motiveeritud neid etteheiteid, mis väidetavalt on viinud teenistussuhte lõppemiseni. Vajalikud selgitused teenistusest vabastamise haldusakti õiguspärasuse tegemisele ei ole samuti nähtavad katseaja lõpuvestluse vormist. Liiati esineb teenistussuhte lõpetamise käskkirja ja katseaja lõpuvestluse vormi vahel vastuolu võimalike koosolekute korraldamise või mittekorraldamise kohta. Tunnistajate hilisemad selgitused, miks ei olnud kaebaja tööalased tulemused piisavad, et katseajal teenistussuhe lõpetada, ei muuda teenistusest vabastamise käskkirja õiguspäraseks. Tunnistajate selgitused on samuti vastuolulised, kuna need ei ühti teenistusest vabastamise käskkirjas toodud seisukohtadega ning lisavad uusi seisukohti, mille kohta ei ole katseaja lõpuvestluse vormis ega ka teenistusest vabastamise haldusaktis viidatud ning samuti toovad tunnistajad esile pigem teenistuskohustuste rikkumisi, kui suutmatust oma teenistusülesandeid täita. Tunnistaja H.Õ. on oma ütlustes esile toonud järgmised asjaolud, mis teda häirisid kaebaja töö ülesannete täitmise osas: kaebaja tüütas printimisega; kaebaja ei võtnud osa uue töötaja koolituselt; kaebaja ei lugenud temale antud dokumente; „bandwagenite“ projekt polnud esitamiskõlbulik, ei sobinud sõnastus. Tunnistaja seejuures lisas oma ütlustes, et märkused, mida ta „bandwagenite“ projekti tegi, olid tehtud hiljem, pärast seda, kui ametnik oli teenistusülesannete täitmisest vabastatud. Seega enne käskkirja koostamist nimetatud asjaolu ei olnud kaebuse esitajale teatavaks tehtud ning selles osas ei olnud kaebajale varem mingisuguseid märkusi tehtud. Menetluslikult ei ole kaebuse esitajale arusaadav, mida sai H. Õ. siiski tunnistada ning miks lubas kohus H.Õ. tunnistajana esineda. H. Õ. ei ole kaebuse esitaja vahetu ülemus ning samuti ei olnud teda määratud vahetu ülemuse poolt kaebaja teenistusülesannete täitmise kontrollijaks. 29.09.2015 toimunud kohtuistungil selgus, et H. Õ. on määratud kaebaja tugiisikuks. Tunnistaja H. Õ. ei suutnud selgitada, missugused olid tugiisiku ülesanded ning tema pädevus kontrollida kaebuse esitaja ülesannete täitmist. Kaebuse esitaja ei olnud teenistuskohustuste täitmise ajal ega ka pärast teenistussuhte lõppu teadlik sellest, et temale on määratud tugiisik. Liiati tunnistas H.Õ. kohtuistungil, et oli tutvunud enne ütluste andmist kohtumaterjalidega. Arvestades eelpool öeldust ei saa tunnistaja H.Õ. tunnistusi arvesse võtta, kuna tema ei olnud kaebuse esitaja töö vahetu korraldaja ning samuti puudus tal pädevus hinnata kaebuse esitaja sobivust tema poolt täidetud ametikohale. Samuti vähemalt kahel tunnistaja poolt esile toodud etteheitel on tegemist pigem teenistuskohustuse rikkumisega kui katseaja ebarahuldavate tulemustega. Teiselt poolt lisab seesama tunnistaja, et kuigi temal olid etteheited kaebuse esitaja tegevuses, siis siiski ei olnud kaebuse esitaja vajakajäämistel otseseid tagajärgi; kaebajal ei jäänud midagi otseselt tegemata; tunnistaja arvates otsustavaks sai KIK “ bandwagenite“ projekt. Viimase väite juures on tegemist üksnes oletusega. Tunnistaja J. U., kes oli ametniku töö vahetu korraldaja, on oma ütlustes esile toonud kaks põhjust, miks ametniku tulemused tema arvates olid ebarahuldavad. Esiteks kahe suurema projekti välisrahastuse kaardistus ja KIK „bandwagenite projekt“. Mõlemad projektid ei läinud nii, nagu J. U. ootas. Samas on tunnistaja J. U. väitnud, et ametnikule, kellele oli välisrahastuse kaardistust vaja, sobis 3 kaebuse esitaja poolt koostatud ülevaade. „Bandwagenite“ projekti koostamisele ja selle vormistamisele ei olnud esitatud mingeid nõudeid, seega ei saa ametnikule ette heita ebapiisavaid tööalaseid oskusi. Teiseks 29.10.2015 toimunud istungil tegi J. U. teatavaks, et ametnik osutus mittevastavaks oma ametikohale seetõttu, et J. U. ei olnud usku sellesse, et kaebuse esitaja suudab olla vastutav 28 miljoni euro suuruse projekti juhtimises. Tegemist on uue asjaoluga, mida ei ole ei katseaja vestlusel, teenistusest vabastamise käskkirjas ega muudes dokumentides varem mainitud. Seega tunnistaja J. U. sõnade kohaselt oli ametniku teenistusest vabastamise aluseks asjaolu, et ametniku töö vahetu korraldaja ei uskunud temasse, mitte aga ametniku kvalifikatsioon, tema tööalased oskused ja toimetulek. Päästeamet on kohtumenetluses esitanud seisukohti, millest omakorda tulevad esile uued asjaolud, mida ei ole esile toonud tunnistajad, samuti ei ole neid esile toodud katseaja vestluse kokkuvõttes ega ka teenistusest vabastamise käskkirjas. Vastustaja viitab, et oskus kasutada oma töös Microsoft Office programme oli puudulik. Kuigi nimetatud oskus on korduvalt esile toodud, ei ole seda konkretiseeritud katseaja vormis ega teenistusest vabastamise käskkirjas. Tunnistaja H. Õ. on selgitanud üksnes teatud sisseelamise probleeme seoses printimisega, kuid konkreetseid etteheited MS Office programmide kasutamise osas tunnistaja esile ei toonud. Tunnistaja J. U. on selgitanud, et ta ise andis kaebajale nõu paluda ajapuudusel kaastöötajalt abi ühe Wordi toimingu teostamisel. Seega on nimetatud etteheited jäänud tõendamata. Samuti ei ole Päästeamet kehtestatud nõudeid ega kriteeriume, mis peavad olema vajalikud arvuti kasutamiseks. Kui soovitakse konkreetset arvutikasutamise oskust, on selle tõendamiseks arvutikasutamise oskuse tunnistus. Päästeamet ei ole seda kaebajalt küsinud, seega ei ole võimalik kindlaks teha, missuguseid oskusi silmas peeti. Vastustaja on märkinud, et kaebajal oli ebapiisav meeskonnas töötamise oskus ja tahe. Nimetatud etteheide on uus, mis on esile toodud alles esimest korda Päästeameti kokkuvõtlikes teesides. Vastustaja on viidanud, et kaebaja tööülesannete planeerimise täpsus ja administratiivne võimekus on puudulikud. Nimetatud etteheide on samuti uus asjaolu, mida ei olnud kajastatud ei teenistusest vabastamise käskkirjas ega katseaja lõpuvestluse vormil. Vastustaja on asunud seisukohale, et kaebaja puudus põhjuseta osakonna koosolekutelt. Nimetatud etteheide ei ole kaebajale arusaadav, sest ei ole üheselt mõistetav, missugustelt koosolekutelt kaebuse esitaja puudus ja mis oleksid olnud niisuguse puudumise tagajärjed. Kui teenistusest vabastamise käskkirjaga heidetakse ette puudumist ühelt projektinõupidamiselt, siis kohtule esitatud seisukohtades heidetakse ette hoopis põhjuseta puudumisi osakonna koosolekutelt. Kaebaja on teadaolevalt osalenud kõikidel osakonna koosolekutel. Vastustaja viitab, et kaebaja ei suutnud täita kohustusi. Nimetatud etteheide ei ole teenistusest vabastamise käskkirjas konkretiseeritud ja seega ei ole kaebuse esitajale üheselt mõistetav, missuguseid teenistuskohustusi kaebuse esitaja täita ei suutnud. Liiati kui heidetakse ette kohustuste mittetäitmist, on vaja välja selgitada, kas kohustuste mittetäitmine oli süüline ehk kas tegemist oli kohustuste rikkumisega või oli tegemist kohustuste mittetäitmisega seetõttu, et ametnikul puudusid vastavad oskused. Kaebuse esitaja on omapoolsetes selgitustes öelnud, et ta täitis omapoolsed kohustused nõuetekohaselt ning järgis kõiki vahetu tööandja poolt antud korraldusi. Samuti on J. U. ütlustes tunnistanud, et Päästeameti juhtkonnal ei olnud mõnda aega ettekujutust, missuguste projektidega ning missuguses ulatuses välja minnakse. Senikaua kui juhtkonna tasandil ei ole ühest selgust, kas ja missuguste projektidega välja minnakse, ei saa ka projekti eest vastuava ametnik omi tööülesandeid nõuetekohaselt täita. Vastustaja on samuti viidanud, et kaebaja koostöö teiste kolleegidega ei sujunud. Nimetatud etteheide ei ole ei katseaja lõpuvestluse vormil ega ka teenistusest vabastamise käskkirjas nimetamist leidnud. Samuti ei ole täpsustanud, millest lähtuvalt on vastustaja jõudnud järeldusele, et koostöö teiste kolleegidega ei sujunud. Ka tunnistaja H. Õ. on väitnud, et temal isiklikult ei olnud probleeme kaebuse esitajaga suhtlemisel. Suhted katkesid üksnes pärast seda, kui kaebuse esitaja vabastati ametist. Seega ei ole nimetatud väide põhjendatud ning on tõendamata. 4 Vastustaja heidab kaebajale ette kohustuste täitmise oskamatust. Taolist üldist etteheidet ei ole kaebuse esitajale ei katseaja lõpuvestluse vormis ega ka teenistusest vabastamise käskkirjas esile toodud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist on otsitud põhjusega, nii nagu on see ka teiste põhjuste puhul jälgitav. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, milles seisnes kohustuste täitmise oskamatus ning missugustes käitumistes see seisnes. Vastustaja poolt on esile toodud, et kaebuse esitaja suhtus oma teenistusülesannete täitmisse hooletult. Ei tunnistajate poolt ega ka teenistusest vabastamise käskkirjas ei ole viidanud võimalikule kohustuste mittetäitmisele hooletuse tõttu. Nimetatud etteheide on uus, mille kohta ei ole kaebuse esitajalt selgitusi küsitud ning mida ei ole talle varem ette heidetud. Nimetatud seisukohaga toob vastustaja veelkord esile, et ametnik ikkagi rikkus teenistuskohustusi, kui ei täitnud neid nõutava hoolsusega. Vastustaja: Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vaidlustatud Päästeameti peadirektori 28.01.2015 käskkiri nr 12P „Teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu“ on koostatud pädeva haldusorgani poolt selle andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab HMS § 54 esitatud vorminõuetele. Ametiasutuse juht on kohustatud tagama ametiasutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad ja asjatundlikud ametnikud. Kuna ametiasutus peab tagama, et teenistusülesandeid täidetakse parimal võimalikul viisil, siis on põhjendatud ka ametisse nimetamise õigust omava isiku diskretsioon ametniku ametikohale sobivuse väljaselgitamisel. Katseaja eesmärk on vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega. Katseaeg peaks näitama, kas ametnik tuleb peale esialgset juhendamist oma uute ülesannetega toime, samuti saab ametniku vahetu juht esmased teadmised sellest, milleks ametnik võimeline on ja kas ta vastab ametikohale esitatavatele ootustele ja nõuetele. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-46-99 sedastanud, et töötaja mittevastavust oma ametikohale või tehtava töö oskust hindab tööandja ning millised on töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused, mis vastavad või ei vasta tehtavale tööle, on tööandja määrata. Vaidluse korral peab tööandja tõendama üksnes neid asjaolusid, mille tõttu töötaja ei vasta tehtavale tööle. Kaebajaga lõpetati teenistussuhe Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 91 alustel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Ebarahuldavateks tulemusteks katseajal olid kaebaja puudulik oskus töötada igapäevaselt Microsoft Office arvutiprogrammidega; ebapiisav meeskonnas töötamise oskus ja tahe; tööülesannete planeerimise täpsuse ja administreerimisvõimekuse puudumine. Kaebaja oskused ning teadmised ei vasta ega ole piisavad töötamaks Päästeameti päästetööosakonna planeerimise talituse peaspetsialisti ametikohal. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaebaja ei tulnud toime lihtsate dokumendivormistustega Microsoft Exceli ja Word programmis ning dokumentide programmist väljaprintimisega, mistõttu vajas korduvalt kolleegide abi ja tähelepanu. Kaebaja oli Päästeameti teenistusse võetud ametnikuna. ATS-iga on sätestatud hulk kohustusi ametnikele. Kui võrrelda ametnikele ettenähtud õiguste ja kohustuste osakaalu, siis on ilmne, et kohustusi on õigustest rohkem. Ametniku kohustused tulenevad ametivandest, samuti ATS §-dest 50 ja 51 ning ametniku eetikakoodeksist. Ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, samuti teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist või ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest. Tõendatud on, et 24.11.2015 vaidles kaebaja vastu juhataja J. U. poolt antud käsule osaleda Valgas JATE projekti ametikohtumisel, kuna ei pidanud otstarbekaks sõita 7 tundi edasi-tagasi. Samuti ei pidanud kaebaja vajalikuks ilmuda 12.01.2015 ega ka 19.01.2015 toimunud osakonna koosolekule, mille puhul on tegemist ametikohustuste omavolilise eiramisega. Ametniku eetikakoodeksi järgi on ametnik teenistuskohustusi täites hoolikas, kohusetundlik, viisakas ja abivalmis. Ametniku töö mõjutab vahetult erinevaid ühiskonnagruppe, samuti kasutavad ametnikud oma tegevuses avalikke vahendeid. Ametniku erilisest rollist tingituna ei saa avaliku võimu teostamine põhineda isiklikel huvidel või omakasul. Usaldusväärsus tähendab, et ametnikule kehtivad 5 kõrgendatud nõudmised tööalaselt ja ka sellistes töövälistes olukordades, millel on kokkupuude ametnikurolliga. Ametnik peab oskama hinnata oma tegevuse mõju ametnikuülesannete täitmisele. Usaldusväärsust tuleb silmas pidada ametialase mõju ja vahendite (sh informatsiooni) kasutamisel, eraelulistes ametikohaga seost omavates olukordades ning isikliku arvamuse ja tööalase ekspertarvamuse väljendamisel. Ühe ametniku ebausaldusväärne käitumine võib mõjutada terve asutuse ning avaliku teenistuse mainet. Tööalast ja -välist väärikat käitumist nõuab ametnikult ATS § 51 lg
- Kaebaja puhul on leidnud tõendamist, et ta puudus katseajal põhjuseta osakonna koosolekutelt, ei suutnud täita temale ametijuhendiga pandud kohustusi ning ametialane koostöö teiste kolleegidega ei sujunud. Tõendamist on ka leidnud asjaolu, et kaebaja rikkus Päästeameti peadirektori 29.08.2014 käskkirjaga nr 370 kinnitatud „Päästeameti sisekorra eeskirja“ punkti 11, mille kohaselt on arvuti tagastamisel keelatud teenistujal kustutada selles olevaid teenistus- või töösuhte käigus teenistusülesannete täitmiseks loodud dokumente ja salvestatud informatsiooni ning mille autoriõigus kuulub tööandjale. Tõendatud on, et kaebaja kustutas KIK-i süsteemist KIKAS oma poolelioleva projekti. Väär on kaebaja arvamus, et vastustaja on rikkunud menetlusnorme ning vabastanud kaebaja valedel alustel ametist, kuna vabastamise asjaolude põhjal oleks kaebaja suhtes pidanud läbi viidama distsiplinaarmenetluse. Vastustaja märgib, et juhul, kui katseajal olev ametnik ei osutu sobivaks oma ametikohale, siis lõpetatakse temaga teenistussuhe ATS § 91 nimetatud alustel. Teenistussuhte võib lõpetada enne katseaja lõppu juhul, kui ametniku mittesobivus ametikohale ilmneb varem. Enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus katseajavestluses. Kaebajaga viidi 26.01.2015 läbi katseajavestlus ning selle kokkuvõte edastati kaebajale arvamuse avaldamiseks. Tõendatud on, et kaebaja kirjalikud seisukohad e-posti teel katseajavestluse kokkuvõttele on ebaviisakad ja kohatud. Vastustaja ei pidanud põhjendatuks ega otstarbekaks viia kaebaja suhtes läbi distsiplinaarmenetlust. Tegemist oli katseajaga, mille eesmärgiks ongi hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt avaliku teenistuse seadusega või selle seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Distsiplinaarkaristuse määramiseks peab olema tuvastatud karistatav tegu, selle õigusvastasus ja süü, kui vastutuse eeldused. Ka Tallinna Ringkonnakohus (TlnRKo, 30.09.2010, haldusasi 3-09-3076, p 27) on leidnud, et teenistuskohustuste rikkumine saab olla üksnes konkreetse iseloomuga tegu (nii tegevus kui ka tegevusetus), mistõttu ei ole võimalik teenistuskohustuste rikkumisena vaadelda ametniku üldist hooletut suhtumist, vaid selline hooletus peab väljenduma konkreetses tegudes. Kaebaja puhul ei olnud tegemist teenistuskohustuste jämeda rikkumisega sellises ulatuses, et see oleks tema teenistuses oldud ajal endaga jõudnud kaasa tuua kahjustatava tagajärje vastustaja jaoks. Kahjustatav tagajärg oleks vastustaja jaoks saabunud juhul, kui kaebaja oleks samal ametikohal edasi töötanud ning temale pandud projektideks välisvahenditest rahastamise elluviimine oleks täitmata jäänud. Kaebaja ametikohustuste edukaks täitmise eelduseks oli päästetöö valdkonna välisvahendite rahastatavate projektide monitooring ja finantseerimisallikate tagamine ja viimase projektipõhine juhtimine valdkonna edendamiseks. Kaebaja tegevuse puhul oli tegemist ametijuhendiga määratud kohustuste täimise oskamatuse ja hooletu suhtumisega teenistuskohustustesse, mille tulemusel oli kaebaja nimetatud ametikohale sobimatu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, sh kaebuse esitaja vande all antud seletust, ning tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 6 Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et 20.10.2014 Päästeameti peadirektori käskkirjaga nr 345P nimetati H.E. Päästeameti päästetöö osakonna planeerimise talituse peaspetsialisti ametikohale 4-kuulise katseajaga. 26.01.2015 viidi kaebajaga läbi katseaja lõpuvestlus. Päästeamet otsustas kaebaja vabastada teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Pooled vaidlevad selle üle, kas Päästeameti 28.01.2015 käskkiri nr 12P, millega kaebaja vabastati teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, on õiguspärane. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Menetletavas asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja oli pädev andma käskkirja, mille alusel vabastati kaebaja Päästeameti päästetöö osakonna planeerimise talituse peaspetsialisti ametikohalt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kaevatava käskkirja andmise aluseks on Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 91 lg 1, mille kohaselt võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ametniku teenistusest vabastada ainult juhul, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Antud juhul on tegemist haldusorgani diskretsiooni kuuluva otsusega ning kohus ei ole pädev haldusorgani otsust sisuliselt ümber hindama. Riigikohus on 08.05.2001 otsuses asjas nr 3-3-1-27-01 p-s 5 asunud seisukohale, et avalikus teenistuses ametniku teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel on administratsioonil ulatuslik hindamisruum. Riigikohus märkis, et kohus saab kontrollida, kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selleks volituse andnud normi eesmärgiga. Seega on kohtul võimalik vaid hinnata, kas haldusorgan on haldusmenetluse läbi viinud seaduse norme järgides. Kohus käesolevat teenistusvaidlust lahendades hindas kogumis nii kirjalikke kui suulisi tõendeid (suuliseks tõendiks on menetlusosalise vande all antud seletused ning tunnistaja vande all antud ütlused), mille pinnalt kujundas oma seisukohad. Kohus ei hakka siinkohal üle kordama/tsiteerima tunnistajate J. U. ja H. Õ. ütlusi ning kaebuse esitaja H.E.a seletusi, millega on tutvunud ka pooled. Tunnistajad selgitasid kohtule, kuidas hinnati kaebaja poolt oma teenistusülesannetega toimetulekut, tema teadmisi, oskuseid, sh isikuomadusi. Kaebaja ise ei nõustu nende hinnangutega ning väidab, et ta sobis ametikohale. Päästeamet vastupidiselt kaebaja enda arvamusele pidas H.E.a päästetöö osakonna planeerimise talituse peaspetsialisti ametikohale mittesobivaks ning vabastas ta teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. See oli tööandja sisuline hinnang isiku ametikohale sobivuse kohta, mida kohus ei saa hakata ümber hindama. Kohtul ei ole küll pädevust sekkuda kaalutlusõigusesse, küll aga kohus saab kontrollida selle teostamise piire. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud kaalutluse teostamise piiride ületamist vastustaja poolt. Haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevalt halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (§ 3 lg 2), kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (§ 4 lg 2) ning haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (§ 56 lg 2). Vaidlusaluses käskkirjas on toodud nii õiguslik alus kui ka faktilised asjaolud. Vastustaja on kaalunud kaebaja töökogemuse, teadmiste ja oskuste (sh isikuomaduste) vastavust teenistusülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele, mille tulemusel vastustaja on asunud seisukohale, et kaebaja oskused 7 ning teadmised ei vasta ega ole piisavad töötamaks Päästeameti päästetööosakonna planeerimise talituse peaspetsialisti ametikohal. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud asjaolud ning põhjendused, millest lähtuvalt jõuti järeldusele, et kaebaja oskused ja teadmised ei ole piisavad nimetatud ametikohal töötamiseks. Käskkirjast nähtub, et kaebaja vajas teenistuskohustuste täitmiseks pidevat toetust ja kolleegide abi, tal puudus initsiatiiv ning oskus iseseisvalt tegutseda. Samuti märgitakse käskkirjas, et kaebaja arvutikasutamise oskus ei vastanud teenistuskohustuste täitmiseks vajalikule tasemele, tal esines raskusi MS Outlook planeerimissüsteemi ja MS Word tekstitöötlusprogrammi kasutamisel. Samuti viidatakse käskkirjas, et kaebaja eiras vahetu juhi poolt viidatud projektimeeskondade nõupidamiste läbiviimise vajadust, jättis osalemata tema tööks olulisel projektinõupidamisel ning suhtus teenistuskohustuste täitmisesse ja meeskonnatöösse vastuvõetamatult. Lisaks on käskkirjas toodud, et kaebaja poolt koostatud välisrahastuse võimaluste kaardistus ei olnud ülevaatlik ega vastanud ootustele ning kaebaja alustatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektitaotluse koostamisel esinesid raskused tekstitöötlusprogrammi kasutamisel. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et käskkirjas on toodud asjaolud, mis tingisid kaebaja teenistusest vabastamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kohus on seisukohal, et vastustaja on analüüsinud kaebaja teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud teenistuskohustuse täitmiseks, ning kaalunud piisava põhjalikkusega nende vastavust teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Kohtul puudub pädevus hakata ümber hindama vastustaja sisulisi seisukohti ning järeldusi. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. Kaebaja on väitnud, et vastustaja on mitmed seisukohad välja toonud alles kohtumenetluses ning käskkirja andmisel ei ole neile viidanud. Kaebaja väidab, et vastustaja ei ole katseaja lõpuvestluse vormil ega vaidlustatud käskkirjas maininud järgnevaid põhjendusi: MS Word programmi kasutamise puudulik oskus; projektide koostamisel viitamine ja copy-paste kasutamine; tabeli printimise puudulik oskus; ametisisesele koolitusele mitte minemine; dokumentide mitte lugemine - täpsustamata, missuguste dokumentidega oli tegemist ja milline oli nimetatud dokumentide olulisus; abi küsimine; arvamused kaebaja suhtes tagantjärele, mitte katseajal otse kaebajale; osakonnasisese suhtlemise eiramine; üldine hooletu suhtumine. Kohus on seisukohal, et kõiki üksikuid asjaolusid, mis tingisid kaebaja katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise, ei ole võimalik ega vajalik äärmise detailsusega käskkirjas kajastada. Riigikohus on 08.05.2001 otsuses asjas nr 3-3-1-27-01 punktis 7 märkinud, et ainuüksi põhjalikumate sisuliste motiivide puudumine käskkirjas ei too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist, kuna vaidlustatud käskkiri on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt mõistetav. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik kohaldada viidatud Riigikohtu põhimõtet. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on selles toodud motiivide osas selge ja arusaadav. Kohtu hinnangul vaidlustatud käskkiri on põhjendatud ning kaebaja väidetud asjaolu, et käskkirjas toodud motiive on võimalik põhjalikumalt analüüsida ja detailsemalt lahti seletada, mida ei ole vaidlustatud käskkirjas tehtud, iseenesest ei muuda käskkirja õigusvastaseks. Kohus asub seisukohale, et kaevatav käskkiri on selles toodud õiguslike aluste, haldusakti andmise põhjuse ja faktiliste asjaolude kirjelduse osas piisavalt põhjendatud. Kaebaja on väitnud, et käskkirjas toodud motiivid ja põhjendused põhinevad üksnes kaebaja vahetu juhi subjektiivsel arvamusel. Riigikohus on 08.05.2001 otsuses asjas nr 3-3-1-27-01 p-s 4 märkinud, et motiveerimine võib seisneda nii viitamises faktilistele asjaoludele kui ka hinnangulistes väidetes töötulemuste ja ametikohale vastavuse kohta. Riikohus asus seisukohale, et katseaja tulemuste osas seisukoha võtmine ei seisne mitte ainult töötulemuste, vaid ka ametniku ametikohale esitatavatele nõuetele vastavuse hindamises ning viimane hõlmab ka suhtlemisoskust, sobivust organisatsiooni ja muid sarnaseid asjaolusid. Vaidlustatud käskkiri sisaldab nii faktilistele asjaoludele viitamist kui ka kaebaja vahetu juhi Juta U. hinnangulisi väiteid kaebaja töötulemuste ja ametikohale vastavuse osas, mida ta kinnitas ka kohtus 8 tunnistajana ütlusi andes. Riigikohtu seisukohaga nõustudes märgib kohus, et käskkirja osaline motiveerimine kaebaja vahetu juhi hinnanguna isiku töötulemuste kohta ei ole õigusvastane. Kohtule esitatud ametijuhendist nähtub, et päästetöö osakonna planeerimise talituse peaspetsialisti ametikoha eesmärgiks on päästetöö valdkonna välisvahenditest rahastavate projektide monitooring ja finantseerimisallikate tagamine ja viimase projektipõhine juhtimine valdkonna edendamiseks. Antud juhul tegemist on ametikohaga, mille teenistuskohustuste täitmine eeldab initsiatiivikust ning mille puhul vahetu juhi hinnang teenistuskohustuse täitmisele on olulisem, kui üksikute tööde vastavuse hindamine kehtestatud nõuetele. Tegemist on ametikohaga, mille puhul suhteliselt lühikese katseaja jooksul üksikute vajakajäämiste esiletoomise asemel saab anda parema hinnangu teenistuskohustuste täitmise kohta kaebaja vahetu juht, kellel on võimalik hinnata, kas kaebajal on ametikoha jaoks piisavad teadmised, kogemused, oskused ja sobivad isikuomadused. Kohus kordab, et kohtul ei ole võimalik sisuliselt ümber hinnata haldusorgani otsust vabastada kaebaja teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kaebaja teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamine on vastustaja kaalutlusotsus, mille tegemisel on vastustajal ulatuslik hindamisruum. Kohus leiab, et vastustaja on järginud kaebaja ametikohale vastavuse hindamisel kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning on teostanud kaalutlusõigust seaduse norme järgides. Eeltoodust tulenevalt asub kohus kokkuvõtvalt seisukohale, et Päästeameti 28.01.2015 käskkiri nr 12P katseaja ebarahudavate tulemuste tõttu kaebaja teenistusest vabastamise kohta ei ole õigusvastane. Haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, haldusakt on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja on taotlenud hüvitist ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses. ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda muuhulgas hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on ametnikul, kes on valitud ametnike esindajaks, õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral muuhulgas hüvitist ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja on põhjendanud suurema hüvitise märamise vajalikkust sellega, et tal on tulevikus avalikku teenistusse naasmine äärmisel keeruline, kui mitte võimatu. Kaebaja väidab, et kandideerides avaliku teenistuse ametikohale on vähetõenäoline, et soovitakse teenistusse võtta inimene, kes on vabastatud teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemust tõttu ning kellel esineb teenistuskäigus teenistussuhte lõpetamise alus, mille kohaldamine ei sõltu teenistujast endast. Kuna kohus on asunud seisukohale, et vaidlustatud käskkiri ei ole õigusvastane, siis ei ole kaebajale ka hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 9