← Eesti

3-16-2140/4

Obsah (8)§ 117§ 40§ 96§ 136§ 122§ 1361§ 130§ 98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2140 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus sooritamise lo

§ 117lg1).

25.10.2016 seisuga oli arvestusliku intressi suurus perioodi 09.2014-10.2015 eest 9667,84 eurot. Äriühingu juhatuse liikmeks oli perioodil 25.10.2012 kuni 30.10.2015 A.H.. 2.2. Maksuhalduri hinnangul vastustab MPM Lahendused UÜ maksuvõla eest A.H. ning maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.H. on teadlikult ja tahtlikult rikkunud maksukorralduse seaduse (

) §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

MPM Lahendused UÜ deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused tekkisid A.H.i äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal. Äriühingu arvelduskonto väljavõttelt on näha, et perioodil 15.04.2014-01.09.2014 on võetud välja sularaha summas 28 400 eurot, misjärel arvelduskontol liikumised puudusid. Lisaks sellele on äriühing tasunud 5000 eurot SQUARE SEVEN CAPITAL OÜ-le, mis oli A.H.iga seotud äriühing. MPM Lahendused UÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslaste registris perioodil 24.03.2011-08.01.2016 ning äriühing deklareeris tööjõumakse kuni 10.2015, kusjuures viimane töösuhe lõpetati 30.09.2015. Sealjuures äriühing käivet ei deklareerinud. Viimati deklareeriti käivet 2014 septembris ja oktoobris vastavalt 1170 ja 1000 eurot. Viimane laekumine äriühingu arvelduskontole toimus AS-lt Tasku Keskus 23.09.2014 summas 360 eurot. Muu hulgas on äriühing deklareerinud töötasu ja tööjõumakse K.K.le (xxxxxxxxxxxx), kelle kaudu viidi äriühingust välja sularaha. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt oli K. K. volitus tegutseda äriühingu raamatupidajana. Maksuhalduri hinnangul on äriühingust raha väljaviimine seotud isiku kaudu otseses põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Võttes arvesse äriühingu varasemat käitumist ning käibe mahtu, ei ole äriühingu arvelduskontolt sularaha väljavõtmine, käibe puudumine ning tööjõumaksude deklareerimine reaalset tegutseva äriühingu tunnuseks. Vastutusotsusega sissenõutav maksusumma koosneb põhivõlast summas 26 824 eurot ning arvestuslikust intressist summas 9667,84 eurot perioodi 09.2014-10.2015 eest. Kokku on A. H.le määratav maksukohustus 36 491,84 eurot. 2.3.

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: MPM Lahendused UÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur A.H.ilt sisse MPM Lahendused UÜ deklareeritud, kuid tasumata maksusummad perioodil 09.2014-09.

  1. Varaseim maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli 10.08.
  2. Rakendades kolmeaastast aegumistähtaega, aegub varaseim sissenõutav maksusumma 10.08.
  3. Kui vastutusmenetluse raames tuvastatakse, et maksuvõlgnevus on tekkinud raskest hooletusest või tahtlusest, aegub varaseim sissenõutav maksusumma 10.08.
  4. 2.
  5. Maksuhaldur on viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid MPM Lahendused UÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks. Selle tulemusena on selgunud, et äriühingul ei ole pangakontodel maksukohustuse katteks piisavalt vahendeid. Maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingul puudub registervara. 2.
  6. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. A.H.il puudub sissetulek, kuid isik on seotud kolme äriühinguga. Äriühingu eesmärk on teenida omanikule tulu. Maksuhaldur on seisukohal, et A.H. võib varjata oma tulu, mis iseloomustab isiku käitumist ja suhtumist maksukohustustesse. Kui isikul puudub sissetulek ning isik varjab tegelikku tulu, siis on ilmne, et ka pärast rahalise kohustuse määramist jätkub senine olukord ning ei ole eluliselt usutav, et pärast maksukohustuse määramist hakkaks A.H. näitama enda sissetulekut või tasuma endale dividende. Tulenevalt sellest oleks A.H.i rahaliste vahendite arvelt sundtäitmine võimatu. A.H.i juhitud äriühingust MPM Lahendused UÜ viidi välja sularaha summas 28 400 eurot ning lisaks tasuti 5000 eurot A.H.iga seotud äriühingule. Pärast väljamaksete tegemist äriühingust lõppes sisuliselt ka MPM Lahendused UÜ majandustegevus ning deklareeriti vaid tööjõumakse, mille 2

(6)tulemusena tekkis deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlg. Kuigi A.H. deklareeris tööjõumakse, siis viimati kanti töötasu üle 15.08.2014 ning viimane laekumine MPM Lahendused UÜ arvelduskontole toimus 23.09.
  1. Nimetatud faktid viitavad, et äriühingus võis toimuda arveldamine sularahas eesmärgiga teadlikult hoiduda kõrvale maksude tasumisest. Samas, kui äriühingul puudus reaalne majandustegevus, deklareeriti põhjendamatult tööjõumakse. Sellega tekkis maksuhalduril kahtlus, et A.H. viis teadlikult ja tahtlikult äriühingust välja rahalisi vahendeid. Äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine ning maksuvõla tekitamine saab olla ainult süüline käitumine. Selline käitumisviis iseloomustab maksuhalduri hinnangul A.H.i suhtumist avalik-õiguslikesse nõuetesse. Maksuhaldur ei ole MPM Lahendused UÜ suhtes läbi viinud kontrollimenetlust. Sellest tulenevalt ei ole maksuhaldur küsinud MPM Lahendused UÜ endiselt juhatuse liikmelt ei teavet ega dokumente äriühingu maksuvõla väljaselgitamiseks. 25.10.2016 taotluse nr 13-7/00708-1 edastamisega Tallinna Halduskohtusse alustas maksuhaldur MPM Lahendused UÜ endise juhatuse liikme A.H.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksu- ja Tolliameti ülesandeks on maksumenetluse käigus koguda tõendeid. Kogutud tõendite analüüsimisel selgub, kas maksuhalduril on alus koostada MPM Lahendused UÜ endisele juhatuse liikmele A.H.ile vastutusotsus või mitte. 2.
  2. Maksuhaldur on tuvastanud, et A.H.ile kuulub 4 kinnisasja: ½ kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga, ½ kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxx, ½ kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxxx ja ½ kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxxx. Kõikidel kinnisasjadel koormatised puuduvad. Maksuhaldur on analüüsinud kinnisvaraportaalides müüdavaid kinnistuid ning on hinnanud kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx ligikaudseks väärtuseks 163 640 eurot (A.H.i kaasomandi osa väärtus seega 81 920 eurot), kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx väärtuseks ligikaudu 49 920 eurot (A.H.i kaasomandi osa väärtus seega 24 960 eurot), kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx ligikaudseks väärtuseks 87 262,83 eurot (A.H.i kaasomandi osa väärtus seega 43 631,41 eurot) ja kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx ligikaudseks väärtuseks 5148 eurot (A.H.i kaasomandi osa väärtus seega 2574 eurot). Maa-ameti andemete kohaselt oli
  3. aasta 1 ha haritava maa mediaanhinnaks Pärnumaal 2222 eurot, mistõttu oleks Maa-ameti andmete kohaselt oleks kinnistu nr xxxxxxxx ligikaudseks vääruseks 28 441,60 eurot ning kinnistu nr xxxxxxxx väärtuseks 8665,80 eurot, mis teeks A.H.i osaväärtuseks vastavalt 14 220,80 eurot ja 4332,90 eurot, kokku 18 553,70 eurot. Seega ei kataks Maa ameti hinnastatistika järgi kinnistute nr xxxxxxx ja nr xxxxxxx müügist saadav tulu maksuhalduri nõuet, rääkimata täitemenetluse kuludest. Kuivõrd kinnisvaraportaalide ja Maa-ameti hinnakäärid on maatulundusmaa osas sedavõrd suured, siis maksuhalduril puudub informatsioon kinnistute tegeliku väärtuse kohta. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt kuulub A.H.ile sõiduauto Audi S8 (
  4. a, registreerimismärk xxxxxx) ja sõiduauto Audi A6 (
  5. a, registreerimismärk xxxxxx). Maksuhaldur peab otstarbekaks ja põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist A.H.ile kuuluvate kinnisasjade mõttelistele osadele nr xxxxxxx summas 24 960 eurot ja nr xxxxxxxx summas 18 553 eurot. Nimetatud kinnisasjade hüpoteekide seadmine on proportsionaalne äriühingu maksuvõlgnevusega ja eeldatavate täitekuludega. Samuti on nimetatud kinnistutele hüpoteekide seadmine kõige vähem koormav, sest kinnistule nr xxxxxxxx on seatud eluaegne isiklik kasutusõigus. Maksuhaldur peab Maa-ameti hinnastatistikat usaldusväärsemaks kui kinnisvara müügiportaalide jooksvate müügikuulutuste hinnaanalüüsi Maksuhaldur leiab, et tulenevalt eelnevast on põhjendatud kinnistutele nr xxxxxxx summas 24 960 eurot ja nr xxxxxxx summas 18 553 hüpoteekide seadmine. Nimetatud kinnistute koormamine hüpoteekidega on kahtlemata vähem koormavam kui kinnistu nr xxxxxxxx koormamine hüpoteegiga. Kuigi kinnistu nr xxxxxxxx kataks MPM Lahendused UÜ maksuvõlgnevuse ning võimalikud täitekulud, siis arvestades kinnistule seatud isiklikku kasutusõigust, ei ole nimetatud kinnistu koormamine otstarbekas. Maksuhaldur on seisukohal, et kinnisasja isiklik kasutusõigus võib tunduvalt vähendada kinnistu väärtust ning raskendada vara müüki. Lisaks, kuna kinnistu on koormatud kasutusõigusega, eeldab maksuhaldur, et tegemist on püsiva elukohaga. 2.
  6. Kuivõrd

ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, saab kinnisasja sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. Seega peaks hüpoteek tagama ka eeldatavad 3

(6)täitekulud. Kohtutäituri põhitasu arvutatakse sissenõude suurusest (KTS § 35), milleks on antud juhul 36 491,84 eurot. Nimetatult summalt on kohtutäituri põhitasu 2982,31 eurot, millele lisandub menetluse alustamise tasu 15,97 eurot ja käibemaks, mis teeb kokku 3597,93 eurot. Lisaks arvestab maksuhaldur, et kohtutäituri kaasamisega võivad kohtutäituril tekkida võimalikud lisakulud, hinnanguliselt 10% põhinõudest ehk 3649,18 eurot. Seega on täitemenetluse kulud kokku 7247,11 eurot. Maksuhaldur leiab, et hüpoteekide seadmine A.H.i kinnistute mõttelistele osadele summas 43 513 eurot on seega proportsionaalne ja põhjendatud. Maksu- ja Tolliameti taotluse rahuldamata jätmine võib otseselt mõjutada võlgnevuse sissenõudmist ning sellega kahju tekitamist riigile. 2.8.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur A.H.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui A.H. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). Kui A.H.

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 36 491,84 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
  2. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist (

§ 130lg 1 p 2).

6.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4

(6)7.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 8. Maksuhaldur on sisse nõudmas MPM Lahendused UÜ maksuvõlga. Maksuhaldur on vastutusmenetluse algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega (tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et A.H. on MPM Lahendused OÜ (nüüd äriühingu vorm usaldusühing) juhatuse liikmena rikkunud

§-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

A.H. oli maksuvõla tekkimise ajal MPM Lahendused OÜ (nüüd usaldusühing) juhatuse liige. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on A. H. juhitud äriühingust 2014. aastal välja võetud sularaha kokku summas 28 400 eurot ning tasutud 5000 eurot A.H.iga seotud äriühingule. Samuti on äriühing deklareerinud tööjõumakse kuni oktoobrini 2015, kuid sealjuures käivet ei deklareerinud (viimati 2014 septembris ja oktoobris). Selline tegevus viitab maksuhalduri hinnangul maksuvõla tekitamisele ja selle tasumisest hoidumisele. Maksuvõla kujunemist näitab maksuhaldur maksukohustuslase kohta tehtud saldopäringu väljavõttes seisuga 25.10.2016 ning taotluse täpsustuse lisas 1 (tl 33-34). Niisiis on võimalik A.H.i vastutus äriühingu maksuvõla eest. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9. Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et A.H.i eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab A.H.i käitumine MPM Lahendused OÜ juhatuse liikmena (maksuvõla tekitamine, selle tasumisest hoidumine ning äriühingust raha väljaviimine), mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. 10. Taotleja on selgitanud, et MPM Lahendused UÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 15.09.2014 (tl 8). On ilmnenud, et äriühingul registervara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98

). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. MPM Lahendused OÜ on ümber kujundatud usaldusühinguks. 11. Kohus leiab, et valitud abinõu – A.H.ile kuuluvale kinnisvarale hüpoteekide seadmine määratava maksukohustuse suuruses summas on põhjendatud. A.H.il omab kaasomanikuna nelja kinnisasja ning maksuhaldur on hüpoteegisumma maksukohustuslase kahe kinnisasja vahel põhjendatult ära jaganud (selgitused taotluse täienduses). Kohus nõustub maksuhalduriga, et isikliku kasutusõigusega koormatud kinnisasjale hüpoteegi seadmine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendab vara müüki ning maksukohustust saab edukalt tagada teiste maksukohustuslase kinnisasjade arvel. Arvestades maksukohustust ning maksukohustuslase vara ja selle väärtust, koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt ning seeläbi on tagatud ka 5

(6)maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude täitmine. Hüpoteegi seadmine ei piira kinnisasjade käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude täitmise. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. 12. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab

§ 136

¹ lg 3 kohaselt A.H.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui A.H. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). Kui A.H.

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 36 491,84 eurot. 13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.