Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 15. jaanuar 2016, Jõhvi 3-15-51

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-518 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Oleg Kozlov esitas
2. märtsil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnevad selles, et tal lubatakse suitsetada vaid kord päevas jalutuskäigu ajal, ning teha võimalikuks, et ta saaks päevas suitsetada vähemalt neli korda (tl 2-4).
3. Tartu Halduskohus jättis
4. aprilli
5. a määrusega kaebuse selle nõude täpsustamiseks käiguta (tl 15-17).
6. Tartu Halduskohtusse saabus
7. mail 2015 O. Kozlovi kaebuse täpsustus, milles ta rõhutas, et taotleb Viru Vangla toimingute ja Viru Vangla kodukorra punkti 5.8 õigusvastasuse tuvastamist (tl 21-22). O. Kozlov märkis, et tema põhjendatud huviks on nii preventiivne huvi kui ka soov esitada hiljem kahjunõue.
8. Tartu Halduskohus võttis
9. septembri
10. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 24-25).
11. Viru Vangla leidis
12. oktoobri
13. a vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl 29-30). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Viru Vangla kodukorra p 1.2 sätestab, et kodukorda on kohustatud täitma kinnipeetavad, vangla teenistujad jne. Kodukorra p 5.8 sätestab, et suitsetamine viiakse vangla siseruumidest välja. See omakorda tähendab, et suitsetamise korralduse küsimuses on kinnipeetavad ja ametnikud võrdsustatud seisus. Ometi suitsetavad ametnikud vangla tööstushoones asuvas suitsuruumis ning neile on ette nähtud neli suitsukorda. Seega on ilmne, et tegemist on ebavõrdse olukorraga ja kodukorra p 5.8 sisuliselt ei toimi. Kaebajat diskrimineeritakse kinnipeetava staatuse tõttu. Ametnikud ja avavanglas viibivad kinnipeetavad saavad suitsetada neli korda päevas. 2) Toimub süstemaatiline kaebaja tervise kahjustamine selle läbi, et ta on sunnitud ühe tunni jooksul ära suitsetama kõik sigaretid, et saada kätte ööpäevane nikotiinivajadus. Seda aga ei ole võimalik saavutada, kuna pidev nikotiinivajadus tekitab pidevat närvipinget ning on üldteada, et kõik haigused tulenevad närvidest. Seega ohustab pidev nikotiinivajadus otseselt kaebaja tervist. Kui kaebaja saaks soovitud määral suitsetada, välistaks see nikotiinipuudusest tuleneva ärrituse. 3) Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 sätestab, et keelatud on põhjustada lisakannatusi, ning lg 2 sätestab, et kohaldada võib vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud julgeoleku tagamiseks. Seega ei anna seadus õigust suitsetamist ebamõistlikult piirata, sest see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet ega ohusta kuidagi julgeolekut. Kehtestatud meede on vastuoluline, ebaproportsionaalne ja õigustühine. 4) Selleks et rahuldada nikotiinivajadust, on kaebaja sunnitud õiguskorda rikkuma, võttes jalutuskäigult tulles ebaseaduslikult kambrisse kaasa sigarette. 2 3-15-518
15. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised. 1) Kaebaja leiab ekslikult, nagu oleksid vanglaametnikud, avavangla kinnipeetavad ning kinnises vanglas karistust kandvad kinnipeetavad võrreldavad grupid. Kaebuse esitaja kaebuses väljendatud arusaam, nagu tähendaks võrdsuspõhimõte üleüldist ja kõikide isikute võrdsust, ei ole õige. Käesolevas asjas ei ole iseenesest vaidlust selles, et kõikidele kinnises vanglas karistust kandvatele kinnipeetavatele on tagatud sarnased võimalused suitsetamiseks (jalutuskäigu ajal), seega kohtleb vangla kaebajaga sarnases võrdlusgrupis olevaid kinnipeetavaid ühesuguselt. 2) Kaebaja sisustab ebaõigesti VangS § 105 lg-te 21 ja 3 alusel kehtestatud Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p-i 1.
16. Vangla kodukord kehtestatakse kinnipeetava käitumisjuhisena ning vanglaametniku kohuseks on tagada, et kinnipeetavad täidaksid kodukorda. Vanglaametniku tööd reguleerivad muud õigusaktid. 3) Iseenesest ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebuse esitajal on võimalik suitsetada ainult jalutuskäigu ajal jalutusboksis. Jalutusboksis on tähistatud ala, millelt suitsetaja väljuda ei tohi. Seega on suitsetamine vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg-le 2 nii ruumiliselt kui ka ajaliselt reguleeritud, täpsema regulatsiooni kehtestab vangla kodukord. Vastavalt kodukorra p-le 12.1 on kinnipeetaval lubatud suitsetada selleks päevakavas ette nähtud ajal. Päevakava kehtestamise õigus kodukorras tuleneb VangS § 105 lg 21 p-st 2 ning Viru Vangla päevakavad sektsioonide kaupa on kehtestatud kodukorra lisana. Kodukorra p-i 12.4 kohaselt on kinnipeetaval lubatud suitsetamiskohta kaasa võtta kuni viis sigaretti. Sellest tulenevalt on eksitav kinnipeetava kaebuses esitatud arusaam, nagu peaks ühe tunni jooksul ära suitsetama viis sigaretti. Kinnipeetaval, kes ei soovi korraga suitsetada viit sigaretti, ei ole selleks ka kohustust. Kaebaja väited selle kohta, et tal on organismil vajadus saada just viiest sigaretist tulenev nikotiinikogus, on paljasõnaline ning tõendamata. Üldteada on, et suitsetamine on tervist kahjustav tegevus, millega kaasnevad mitmed rasked haigused ning suitsetamisest loobumine (või ka selle vähendamine) tõstab inimese elukvaliteeti. Vanglas on tagatud kohane nõustamine ja abi kinnipeetavatele, kes soovivad suitsetamisest loobuda. 4) Suitsetamise ajaline ja ruumiline piiramine kinnipeetavatel on õiguspärane. Vangistuse täideviimisel kinnises vanglas on paratamatu, et kinnipeetavate põhiõigused, sh õigus liikuda (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 34) ja õigus vabale eneseteostusele (PS § 19), on piiratud. Sellest tulenevalt on ka paratamatu, et kinnipeetavate päevakava osa on määravas osas reguleeritud kinnipidamisasutuse poolt. Kodukorras kehtestatud päevakavaga on määratud, et suitsetamine on kinnipeetavatele lubatud ainult jalutuskäigu ajal jalutusboksis. Kodukorra näol on tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses, mis on tulenevalt HMS § 61 lg 2 aluste puudumisest ka kehtiv. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Sellest tulenevalt märgib vastustaja, et küsitav on ka kaebuse põhjendus selle kohta, et tuvastamiskaebus aitab edaspidi tema õiguste kaitsele kaasa – tuvastamiskaebuse isegi hüpoteetiline kaebaja kasuks tehtav lahend ei murra haldusakti kehtivust. 5) Suitsetamise piiramine kodukorras sätestatud tingimustel on proportsionaalne. Esiteks tuleb vanglas tagada julgeolek. Suitsetamisega kaasneb paratamatult tuleoht, sigareti süütamiseks on vajalik kõrge temperatuur. See on aga VangS § 66 lg 1 tähenduses oht vangla üldisele julgeolekule. Vastustaja viitab siinkohal jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu
17. aprilli
18. a 3 3-15-518 otsusele asjas nr 3-12-956, kus ringkonnakohus on otsuse p-s 11 põhjalikult käsitlenud suitsetamise ohtlikkust vangla julgeolekule, millega vastustaja on sama meelt. 6) Tubakatoodete tarvitamisele kohaldub lisaks vangistust reguleerivatele normidele üldseadusena tubakaseadus (TubS), mille § 30 lg 1 annab ruumi või maa-ala valdajale pädevuse enda äranägemisel otsustada ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise. Vastustaja on Viru Vangla territooriumi ja ruumide valdaja ning seega pädev otsustama, kus tohib Viru Vangla territooriumil suitsetada. Kaebuse menetlemisel tasub vastustaja hinnangul võtta arvesse ka tubakaseaduse muutmisettepaneku menetlemise käigus välja toodud võimalikku positiivset efekti, mis kaasneks üldse vanglate tulevikus suitsuvabaks muutmisega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. O. Kozlov esitas kaebuse Viru Vangla toimingute (ainult kord päevas jalutuskäigu ajal jalutusaias suitsetamise võimaldamine) ning teatud osas kodukorra suitsetamist puudutava regulatsiooni õigusvastasuse tuvastamiseks.
20. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist.
21. Vangistusseadus ei reguleeri suitsetamise korraldust vanglas. Suitsetamist vanglas reguleerib justiitsministri
22. novembri
23. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“(VSKE), mille § 82 lg 2 sätestab, et kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSKE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida enda juures tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Need võetakse vanglateenistuse ametnike poolt hoiule ja väljastatakse ajaks, kui kinnipeetaval on õigus suitsetada.
24. Kohus nõustub vastustajaga, et TubS § 30 lg 1 annab ruumi või maa-ala valdajale õiguse enda äranägemisel otsustada selles ruumis või maa-alal suitsetamise lubamise ja kehtestada vajalikud piirangud. Viru Vangla kodukorra p 12.1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud suitsetada selleks päevakavas ettenähtud ajal ja kohas.
25. VSKE § 82 eelnõu seletuskirjas on märgitud, et suitsetamine võimaldatakse kinnipeetavatele vaid väliskeskkonnas seetõttu, et kõikidel vanglas viibivatel kinnipeetavatel, vanglas töötavatel ja vanglat külastatavatel isikutel on õigus suitsuvaba keskkonnale. Suitsetamise võimaldamine üksnes värskes õhus asuvas jalutusaias, kus tubakasuitsu õhus hajumise tõttu omab see ümbritsevatele isikutele vähem kahjulikku mõju, on vaieldamatult sellise eesmärgiga kooskõlas.
26. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Viru Vangla kodukorras kehtestatud piirangud suitsetamise osas on kooskõlas nii tubakaseadusest kui vangla sisekorraeeskirjast tulenevate nõuetega ning on seega õiguspärased.
27. Kaebusest nähtub, et kaebaja loeb õigusvastaseks seda, et Viru Vangla võimaldab suitsetada ainult jalutuskäigu ajal ehk seega ainult 1 tunni jooksul ööpäevas (vangla on seadnud 4 3-15-518 suitsetamise sõltuvusse kinnipeetava jalutamisajaga). VangS § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.
28. Ühestki õigusaktist ei tulene täpset määra, kui tihti peab isik saama päevas suitsetada. Üldteada on asjaolu, et tubakatoodete suitsetamine on kahjulik nii suitsetajale endale kui teda ümbritsevatele isikutele. Seetõttu on põhjendatult kehtestatud piirang, et suitsetada tohib ainult väliskeskkonnas, mitte siseruumides. Arvestades suitsetamise tervistkahjustavat iseloomu ning pidades suitsetamisharjumuse vähendamist tervise kaitsmise üheks eesmärgiks, ei saa vaidlustatud suitsetamiskorda, mis kinnipeetaval võimaldab suitsetada ainult jalutuskäigu ajal, pidada kaebaja õiguste oluliseks riiveks. Isikul, kes suitsetab ja soovib suitsetamist jätkata, tuleb oma harjumused viia vastavusse kehtestatud nõuetega. VSKE § 82 lg 1 kohaselt selgitatakse kinnipeetava vastuvõtmisel välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda, kui kinnipeetav soovib suitsetamisest loobuda, tagatakse talle vanglasisene nõustamine. Seega peab olema vanglates loodud kinnipeetavatele võimalus suitsetamisharjumusest vabaneda, mitte ei pea olema kehtestatud sellist korda, mis järgiks kinnipeetavate suitsetamisharjumusi- ja vajadusi. Kinnipeetav kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile, millega tuleb tal arvestada.
29. Tubakaseadusest ei tulene piiritletud maa-ala valdajale keeldu piirata vajadusel suitsetamist lisaks selleks ette nähtud kohtade määratlemisega ka ajaliste piirangutega. Kuigi Viru Vangla kodukorda reguleerivates õigusaktides ei ole otseselt kehtestatud suitsetamise ajalist piirangut, tuleneb see asjaolust, et kinni peetavatele isikutele võimaldatakse jalutuskäike ning seega ka viibimist jalutusalal VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt vähemalt üks tund päevas. Rohkem kui üks tund päevas jalutusalal viibimise tagamise kohustust vanglal ei ole. Kinnipeetavale suitsetamiseks täiendava võimaluse andmine ehk täiendavalt jalutusboksi viimine vajab täiendavat inimressurssi, samuti puuduvad selleks vajalikud jalutusboksid, kuna kinnipeetavaid on palju, ning jalutuskäikudele lubamisel tuleb arvestada muuhulgas eraldihoidmise printsiibiga, ehk kindlustada vangla ja kinnipeetavate julgeolek.
30. Vanglas kehtestatud päevakorra järgimine ning sellest tulenev kinni peetava isiku valikute tegemise piiratus on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda talle suitsetamise võimaldamist ajal, mil ta ei ole vanglas kehtestatud päevakavaga ette nähtud ajal vanglateenistuse ametniku saatel jalutusaias.
31. Kohus ei nõustu kaebajaga, et võrdsuspõhimõtet on rikutud. Mitte igasugune erinev kohtlemine ei tähenda võrdsuspõhiõiguse rikkumist ning diskrimineerimine hõlmab endas vaid põhiseadusvastast ebavõrdset kohtlemist. Kohus nõustub vastustajaga, et vanglateenistujad ja kinnipeetavad ei ole võrreldavad grupid. Käesolevas asjas ei ole iseenesest vaidlust selles, et kõikidele kinnises vanglas karistust kandvatele kinnipeetavatele on tagatud sarnased võimalused suitsetamiseks (jalutuskäigu ajal), seega kohtleb vangla kaebajaga sarnases võrdlusgrupis olevaid kinnipeetavaid ühesuguselt.
32. Eeltoodud põhjendustest lähtudes jätab kohus O. Kozlovi kaebuse rahuldamata.
33. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral 5 3-15-518 menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole vastustaja kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6