← Eesti

1-16-10376/7

Obsah (6)§ 118§ 184§ 74§ 75§ 191§ 78

Kriminaalasi nr. 1-16-10376 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 13.detsembril 2016.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokurör Grete Vaht

§ 118

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, väärteokorras seitse kehtivat karistust, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 184lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Emil Martin´it süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast alates, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult, kuid enne 16.09.2016.a, suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga mitte vähem kui 5,7 grammi (amfetamiini puhtal kujul 1,328 grammi). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda juures kuni 16.09.2016.a kella 22.11-ni, mil ta Tallinnas, Võidujooksu 10 asuva Statoili tankla juures mopeedi, registreerimisnumbriga XXXX, juhikohalt kinni peeti ning tema suhtes teostatud turvakontrolli käigus algusega kell 23.15 leiti ja võeti tema valdusest ära kokku kolm minigrip kilekotti, milledest kahes minigrip kilekotis oli kokku 5,11 grammi 34%list amfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit, milles puhast amfetamiini 1,28 grammi ning üks minigrip kilekott, milles oli 0,59 grammi 11%list amfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit, milles puhast amfetamiini 0,048 grammi (vastavalt ekspertiisiaktile nr 16E-AN0970). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine amfetamiini puhul 1,3 grammist, seega käitles Emil Martin amfetamiini koguses, millest piisab narkojoobe tekitamisest vähemalt 10-le inimesele. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Emil Martin toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on prokurör Grete Vahtra, süüdistatav Emil Martin ja tema kaitsja Merike Allikmäe on käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Emil Martin´ile karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1,3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Emil Martin ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXXX); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel kohustada Emil Martin käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Emil Martin temale

§ 184

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Emil Martin´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1075 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Emil Martin´il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Emil Martin´ilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 299 eurot. 2 Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Emil Martin´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda maksimumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud kokku summas 1470 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid • ekspertiisiks esitatud narkootiline aine, konfiskeerida

§ 191

alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; • narkootilise aine ekspertiisiaktiga 16E-AN0970 tagastatud minigrip kilekotid ja kumm, mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn, konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 74

, § 75, 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Emil Martin

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus Emil Martin´i suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Emil Martin ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXXX); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel kohustada Emil Martin´i käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Emil Martin määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 3 Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna

§ 78

p 1 alusel arvestada Emil Martin´ile määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.12.2016.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista Emil Martin´ilt 1075 eurot sundraha, ekspertiisitasu 299 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1470 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Emil Martin´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • ekspertiisiks esitatud narkootiline aine - konfiskeerida

§ 191

alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; • narkootilise aine ekspertiisiaktiga 16E-AN0970 tagastatud minigrip kilekotid ja kumm, mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn, konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.