2-15-2359/38

(8)Tsiviilasi nr 2-15-2359

1. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2. 13.02.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista välja kostjatelt solidaarselt igakuine elatis summas 191,73 eurot alates 01.01.2015.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja isa IS, kelle vanemad on kostjad. IS ei ole faktiliselt kunagi osalenud lapse elus ega ole tasunud vabatahtlikult elatist last kasvatavale vanemale ehk KK-le. Pärnu Maakohtu 02.12.2011.a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-3551 rahuldati KK hagi IS-lt elatise väljamõistmiseks täielikult ning mõisteti IS-lt välja igakuine elatis (191,73 eurot kuus). Samuti mõisteti IS-lt välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.04.2009.a kuni 22.01.2010.a eest. Pärast kohtuotsuse jõustumist ei asunud IS otsust vabatahtlikult täitma. KK pöördus kohtutäituri poole, kuid täitemenetlus ei andnud tulemusi. Sundtäitmistoimingute tagajärjel on elatise katteks laekunud vaid 3,52 eurot. 16.01.2015.a saatis hageja seaduslik esindaja kostjatele kirja, milles tegi ettepaneku hakata vabatahtlikult lapselapsele elatist tasuma kohtuotsusega väljamõistetud määras ehk 191,73 eurot kuus. Kostjad said kirja kätte 19.01.2015.a. 29.01.2015.a kontakteerus hageja esindajaga kostjate nimel nende esindaja Liivi Tuus, kes palus tähtaega pikendada kuni 17.02.2015.a. Hageja vastas, et peab sellises määras tähtaja pikendamist ebamõistlikuks, sest tegu pole keeruka õigusvaidlusega. 03.02.2015.a telefonivestluses leppisid hageja ja kostjate esindaja kokku selles, et kostjad annavad oma seisukoha hiljemalt 06.02.2015.a. 06.02.2015.a saatis kostjate esindaja kirjaliku seisukoha, milles teatas, et vaidlus tuleb lahendada kohtuväliselt, ning et lapse isa hakkab tasuma elatist ise alates 28.02.2015.a. 09.02.2015.a kanti KK pangakontole 100 eurot Ein Õigusbüroo OÜ vahendusel selgitusega “elatis AS-le”. Esmajärjekorras elatise tasumiseks kohustatud isiku paljasõnaline lubadus, mille täitmist ei ole võimalik ette näha, arvestades IS senist käitumist, ei välista hagejal nõude esitamist vanavanemate vastu. Elatise varaseim võlg pärineb
3. aastast. Elatise võlgnevus on käesoleval hetkel üle 13 000 euro. 26.10.2015.a seisukohas märkis hageja, et makseid on hakatud tegema alates veebruarist 2015.a, kuid seni laekunud maksed on olnud äärmiselt kaootilised ning ilmselgelt ebapiisavas määras. Laekumistelt on näha, et 2015.a juunikuus ei ole midagi elatisevõla katteks tasutud. Viimane laekumine toimus 04.08.2015.a, peale seda ei ole kolme kalendrikuu vältel toimunud ühtegi laekumist. IS pole määratlenud, missuguse kohustuse täitmiseks ülekanded tehtud on ning sellist kokkulepet pole ka IS ega KK vahel olnud. 2015.a juulikuus on tasutud vaid äärmiselt väike osa võlast (97,5 eurot). Hageja on arvestanud viidatud üksikud elatisemaksed varaseimate elatisevõlgade katteks. Elatisevõlg on kahanenud 10 kalendrikuu jooksul üksnes 1072,5 euro võrra, kuid samal ajal on juurdetekkinud kohustusi summas 1917,3 eurot. Perioodil 26.10.2015.a – 14.12.2015.a ei ole IS teinud ühtegi ülekannet. IS on avaldanud, et ta on töötu, kuid töötuna registreerimata. Laps oli tõepoolest 2015.a suvel (kokku kaks nädalat) IS juures, 2

(8)Tsiviilasi nr 2-15-2359 kuid ainuüksi nimetatu ei anna alust selle perioodi eest IS poolt omaalgatuslikult elatist vähendada. Isegi perioodil, kui laps on IS juures, lasub lapse emal siiski kohustus tasuda igakuiseid korterikulusid. Kõik lapse riided/jalatsid ja muu eluks tarviliku ostab samuti hageja ema. IS ei ole hageja esindajaga kontakteerunud ega püüdnud läbi rääkida elatisevõla tasumise asjus. Kostjate vastuväited

1. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. IS maksis märtsikuus elatise esimese osamakse 08.02.2015.a ülekandega. Teise märtsikuu elatise osamakse tegi IS Ein Õigusbüroo kaudu summas 95 eurot kirjega „A elatisraha“ 25.02.2015.a. Kostjad saavutasid pärast KK poolt neile elatise maksmise ettepaneku tegemist kohtuväliselt olukorra, kus hagejale hakkas elatist maksma tema isa. Seega puudub vajadus elatise maksmise asenduskohustuse panemiseks vanavanematele. Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja isa IS on leidnud Soomes tööd. Tal on tahe ja tal on tekkinud võimalus maksta elatist oma pojale. Seega on IS-l vara, mille arvelt temal lasuv elatise maksmise kohustus täita. 2015.a juulikuus maksis IS elatist elatise miinimummäärast 1/2 osa, kuna hageja oli järjestikku kaks nädalat Saaremaal ja oli oma isa ülalpidamisel. Ajal, mil laps viibib koolivaheajal kostjate poja IS elukohas, kannab viimane ise kõik lapse ülalpidamiskulud. Laps viibib märkimisväärse osa suvevaheajast oma isa IS elukohas. On alust arvata, et kuna käesolevaks ajaks on hageja vanemad saavutanud kokkuleppe IS ja hageja suhtlemise korras ja pärast hageja vanemate ühise nõustamise läbiviimist, nende suhted paranevad, mille tulemusena IS maksab ka edaspidi hagejale ise elatist. Edasine menetluse käik
2. Pärnu Maakohus jättis 18.12.2015.a otsusega hagi rahuldamata. 30.12.2015.a esitas hageja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes otsus tühistada. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.01.2016.a otsusega Pärnu Maakohtu 18.12.2015.a otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Hageja täpsustas hagi ning märkis, et kogu elatise võlg seisuga 05.05.2016.a on 14 290,02 eurot. Võlg on menetluse ajal kasvanud. 2015.a on tasutud 1840,5 eurot ning 2016.a on tasutud üksnes 195 eurot. Hageja täpsustas hagiavalduses esitatud nõuet ja palus kummaltki kostjalt kui osavõlgnikult nõuda välja igakuine elatis võrdsetes summades, seega kostjalt I nõuda välja 95,87 eurot kuus alates jaanuarist 2015.a ja kostjalt II nõuda välja 95,87 eurot kuus alates jaanuarist 2015.a.
4. Kostjad esitasid täiendavad seisukohad ning märkisid, et pärast oma pojale esimese elatisemakse tegemist on IS täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Ta ei ole suutnud küll maksta elatist regulaarselt ja piisavalt, kuid ta annab oma pojale ülalpidamist. Pärast märtsikuu elatist on IS maksnud lapsele elatist järgmiselt: 18.03.2015.a 195 eurot, 29.04.2015.a 195 eurot, 27.05.2015.a 195 eurot, 05.07.2015.a 97,50 eurot, 03.08.2015.a 195 eurot, 30.12.2015.a 768 eurot ja 29.02.2016.a 195 eurot. IS maksis jooksvat elatist, mitte võlgnevust. Kostjad on mõlemad vanaduspensionärid. Kostja I pension on 294 eurot kuus ja kostja II pension on 370 eurot kuus. Hageja on esitanud kostjate vastu elatise nõude summas 191,73 eurot kuus. Kostjad on seisukohal, et neilt hageja kasuks elatise väljamõistmisel ei ole nad suutelised enda igapäevaseid elamiseks vajalikke kulusid katma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostjatele kuulub kinnistu asukohaga XXX, mis on koormatud hüpoteekidega, 1997.a sõiduauto Honda Civic turuväärtusega umbes 200 eurot. Kostjale I kuulub 2014.a registreeritud 3

(8)Tsiviilasi nr 2-15-2359 osaühing Ü, mille käive kostja I halva tervisliku seisundi tõttu praktiliselt puudub. Kostja I maksab igakuiselt SEB pangale eluasemelaenu tagasimakseid. Esimese astme kohtu otsus

1. Pärnu Maakohus tegi 16.06.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja elatise alates 01.01.2015.a 95,87 eurot kuus ja hagejalt II 95,86 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jättis menetluskulud kostjate kanda. Otsuse kohaselt see, et Ein Õigusbüroo OÜ tasus hageja kontole elatise 100 eurot 09.02.2015.a s.o 4 päeva enne hagi esitamist (hagi esitatud 13.02.2015.a) ei tähenda, et IS asub elatist tasuma või temalt on võimalik elatist lapsele edaspidi saada. Täitemenetluses ei ole tuvastatud IS-l vara, mille arvelt elatise maksmise kohustust täita. Kohus leidis, et hagi esitamisel olid olemas kõik alused elatise nõudmiseks vanavanematelt, kuna elatise saamine lapse isalt on ülemäära raske. Ei saa lugeda, et ka pärast hagi esitamist on lapse isa asunud elatise maksmise kohustust vastavalt kohtuotsusele täitma. Samuti on tasumata elatise võlgnevus eelneva perioodi eest ning elatise võlgnevus ei ole vähenenud, vaid on järjest kasvanud. Alates märtsist 2016.a ei ole lapsele elatist üldse tasutud. Seega on hageja nõue elatise väljamõistmiseks vanavanematelt põhjendatud. Kui elatis on kindlas summas kohtuotsusega välja mõistetud, siis peab elatist vastavalt kohtuotsusele tasuma ja lapse isa ei saa omal algatusel kohtuotsusega väljamõistetud summasid vähendada. Kostja I on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ärinimega R (registrikood XXXXXXX). Kostjale I kui füüsilisest isikust ettevõtjale kuulub kinnistu asukohaga XXX. Kostjale II kuuluvad sõidukid 1992.a Nissan Primera ja 2003.a Seat Toledo. Vastavalt pangakonto väljavõttele on kostja II sissetulek pension 379,50 eurot kuus ja sotsiaalkindlustusametist laekuv kahjuhüvitis 44,14 eurot kuus. Vastavalt pangakonto väljavõttele on kostja I igakuine sissetulek pension 299,18 eurot kuus. Samuti on kostja I ise pannud oma kontole sularaha perioodil 01.01.2015.a - 27.05.2016.a järgnevalt: 21.03.2015.a 290 eurot, 22.04.2015.a 300 eurot, 15.06.2015.a 100 eurot, 12.09.2015.a 200 eurot, 28.02.2016.a 400 eurot ja 30.03.2016.a 450 eurot s.o kokku 1740 eurot. Seega on kostjal I veel sissetulekuid peale pensioni. Kostja I on füüsilisest isikust ettevõtja tegevusalad saematerjali tootmine, üldehitus ja remonditööd, puidu töötlemine ja kaubandustegevus. Kostjate puhul on tegemist abikaasadega st vara on ühisomandis. Kostjatel on laenu tagasimaksmise kohustus ca 183 eurot kuus. Arvestades kostjate varalist seisundit ja kohustusi leidis kohus, et kostjad on mõlemad võimelised hagejale elatist tasuma kumbki 95,86 eurot ja 95,87 eurot kuus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et võlgnik IS on määranud, mis aja eest elatise maksed on teostatud. Ka hageja ei ole vastavalt VÕS § 88 lg-le 4 määranud, millise perioodi elatise makse on võlgnik teostanud. Maksmisele kuulub igakuine elatis ja ka võlgnevus eelneva perioodi eest s.o alates 2009.a. Seega luges kohus vastavalt VÕS § 88 lg-le 6 tasutud elatise maksed kokku summas 2035,50 eurot elatise võlgnevuse tasumiseks varasema perioodi eest s.o alates 01.04.2009.a. Seega tuleb kostjatelt elatis välja mõista hageja nõudel ja alates 01.01.2015.a. Apellatsioonkaebus
2. Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostjatel ei saa asenduskohustust tekkida üksnes seetõttu, et IS suhtes algatatud täitemenetlus ei ole olnud edukas ja kohtutäitur ei ole täitemenetluses suutnud lapse isa tegelikke sissetulekuid ja majanduslikke võimalusi välja selgitada. Maakohus ei ole arvestanud, et lapse isal on võimalus oma lapsele elatist maksta ja ta maksab lapsele elatist täitemenetluse väliselt kandes elatisraha otse KK arvelduskontole. IS on asunud pärast tema vanemate vastu nõude 4

(8)Tsiviilasi nr 2-15-2359 esitamist elatist maksma. Kostjad leidsid, et perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-st 4 tulenevalt puudus maakohtul alus järelduseks, et IS maksis kohtumenetluse ajal oma pojale varasemast elatise mittemaksmisest tekkinud elatise võlgnevust. Kui IS majanduslik olukord niipalju paraneb, et ta on suuteline hagejale elatise maksmata jätmisest tingitud kahju hüvitama, teeb ta maksekorraldusele märkuse selle kohta, et ta maksab elatise võlgnevust. IS on maksnud 2015.a ja 2016.a jooksvat elatist. Kuna IS on nõude menetlemise ajal elatist maksnud, ei ole kostjatel tekkinud elatise maksmise asenduskohustust. Kui vanem on ülalpidamiskohustust täitnud, siis selles ulatuses kostjatel asenduskohustus puudub. Lisaks maakohtu menetluse ajal ülekantud summadele, on IS elatisena tasunud ka 31.05.2016.a 194 eurot ja 11.06.2016.a 195 eurot. Seega on lapse isal olemas rahalised vahendid elatise maksmiseks, temalt on võimalik elatist saada ja laps saab temalt elatist. IS asus hagejale elatist maksma enne hagi kohtule esitamist. IS on küll elatise tasumise kohustust mingil määral rikkunud, sest elatist on makstud ebaregulaarselt, kuid puudub alus asuda seisukohale, et lapse isa ei ole elatist maksnud. Seega on maakohus asunud alusetult seisukohale, et kostjatel tekkis nende pojapoja suhtes elatise maksmise asenduskohustus alates 01.01.2015.a. Kostjate asenduskohustus ei saa samuti ulatuda perioodile enne hagi esitamist. Maakohtu otsus on ebaõige ka seetõttu, et maakohus mõistis kostjatelt elatise välja kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jättis tähelepanuta, et vanavanemate asenduskohustus on vaid asenduskohustus, st elatise maksmise asenduskohustuse saab neile panna ajaks, mil lapse esimese astme sugulane lapsele elatist ei maksa, st käesoleval juhul nii kauaks, kui lapse isa elatise maksmise kohustust ei täida. Arvestades kostjate vanaduspensionide suurust ja majanduslikku seisundit, on nemad isikud PKS § 102 lg 1 mõttes. Kostjatele ei kuulu sellist vallas- ega kinnisvara, mille realiseerimisest saadavat tulu oleks võimalik kasutada hageja ülalpidamiseks. Kostjad esitasid kohtule andmed oma majandusliku seisundi kohta. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata võetud laenukohustuste täitmise. Vanavanema ülalpidamiskohustus on asenduskohustus ning nad ei pidanud ette nägema tulevikus tekkida võivat olukorda, kus nad peavad elatist andma oma lastelastele. Seetõttu ei ole ette heidetav varasem laenu võtmine ning kostja sissetulekust tuleb maha arvata igakuine laenukohustuse täitmine. Asjaolu, et kinnisasjale, kus asub kostjate ainus eluase, on varasemalt ehitatud abihoone, ei tõenda, et kostjate praegune majanduslik seisund on hea. Ka ei tõenda kostja I poolt tema arvelduskontole sularaha sissemaksete tegemist ajavahemikul 01.01.2015.a kuni 27.05.2016.a, s.o 17 kuu jooksul summas 1740 eurot (s.o umbes 100 eurot kuus), et kostja I tegeleb aktiivselt ettevõtlusega. Maakohus on ilma, et pooled oleksid kohtule esitanud vastavaid majandusaasta aruandeid asunud seisukohale, et kostja I tegeleb aktiivselt ettevõtlusega. Maakohus ei ole andnud hinnangut kostjate poolt kohtule esitatud äriregistri väljatrükile, kust nähtub, et äriregistrisse on kantud osaühingu kustutamishoiatus kostja I osaühingu Ü kohta ja on asunud seisukohale, et kostja I tegeleb aktiivselt ettevõtlusega. Kohus ei ole arvestanud ka asjaoluga, et kostjate nimele registreeritud sõidukite turuväärtus on arvestades nende väljalaskeaastat, tõenäoliselt lähedane vanaraua väärtusele. Vastustaja seisukoht 8. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuigi apellandid tuginevad kaebuses 5

(8)Tsiviilasi nr 2-15-2359 suuresti väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastuseks siiski järgmist.

1. Maakohus tuvastas vananvanemate kohustuse eelduseks olevad asjaolud õigesti. Selleks, et lapse isapoolsetel vanavanematel tekiks elatise maksmise kohustus, ei pea olema olukorda, et lapse isa ei tasu üleüldse elatist. Asenduskohustus ei lõpe iseenesest sellega, kui lapse isa maksab elatist ebaregulaarselt ja ettenähtust vähem. Seda, kui lapse isa maksab pidevalt elatist, kuid ettenähtust vähem või kui lapse isa maksab elatist küll ebaregulaarselt, kuid mingi pikema perioodi jooksul keskmiselt kokku mingis arvestatavas osas, saab seda vanavanematelt elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Käesoleva asja lahendamisel võttis maakohus õigesti arvesse seda, et lapse isa ei ole elatist pikema aja jooksul maksnud, et lapse isal on tekkinud suur elatise võlgnevus, et võlgnevus on aja jooksul kasvanud, et lapse isalt on elatis välja mõistetud, et vaidlus käib miinimumelatise tasumise üle, et lapse isa suhtes toimuva täitemenetluse raames ei ole aastate jooksul õnnestunud elatise võlgnevust sisse nõuda, et lapse isa ei käi ka praegu sellisel tööl, mille raames saaks tema sissetulekut arestida, või et esineks üleüldse mingil muul alusel tõenäosus, et edaspidi on lapse isal võimekus elatist tasuda või tõenäosus, et lapse isal on tulevikus vara, mille arvelt elatist sisse nõuda. Nendest asjaoludest lähtuvalt asus maakohus õigesti seisukohale, et lapse isapoolsetelt vanavanematelt on elatise väljamõistmine põhjendatud. Vanavanematelt elatise väljamõistmiseks ei ole määrav, et lapse isa ei oleks üleüldse elatist tasunud, piisav on see, kui lapse isa ei täida nõuetekohaselt elatise maksmise kohustust. Käesoleval juhul on lapse isa jätnud elatise maksmise kohustuse väga suures osas täitmata ja puudub kindlus, et ta seda kohustust edaspidi nõuetekohaselt täidab.
2. Maakohus tuvastas, et maksed, mida lapse isa tegi enne käesolevat kohtumenetlust ja käesoleva kohtumenetluse ajal, tuleb lugeda varasema elatise võlgnevuse katteks tehtud makseteks. Selle maakohtu järeldusega tuleb nõustuda. Maksete selgitustest nähtub, et maksed on tehtud lapsele elatise maksmise kohustusega seoses. Millise perioodi eest lapse isa lapsele elatist tasus, maksete selgitustest ei nähtu. Selles osas ei ole sõlmitud ka kokkulepet ning lapse isa ei ole ka muul moel oma tahet väljendanud. Ka peale maakohtu otsuse tegemist tasus lapse isa lapsele elatist viisil, et ta ei märkinud, milliste perioodide eest ta elatist tasub. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kuna seadusest tulenevalt tuleb elatist maksta perioodiliselt ja etteulatuvalt, tuleb kõik maksed, milles on viidatud elatisele, lugeda etteulatuvate ja tulevikku suunatud kohustuste täitmise katteks. Maakohus kohaldas õigesti VÕS § 88 lg 6 p-i
3. Apellandid ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks järeldada, et vastav säte ei kohalduks.
4. Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega ka selles, et vanavanemate elatise maksmise kohustus ei saa hõlmata elatise võlgnevust. Selline väide ei põhine seadusel.
5. Ringkonnakohus märgib, et kuna elatist makstakse reeglina perioodiliste maksetena etteulatuvalt ja kuna elatis mõistetakse reeglina etteulatuvalt välja, saab seda iseenesest teha ka vanavanemate suhtes. See väide, et ei ole välistatud, et lapse isa maksab võib-olla tulevikus lapsele ise nõuetekohaselt elatist, ei välista iseenesest elatise väljamõistmist vanavanematelt. Juhul, kui kostjate poeg täidab elatise maksmise kohustuse ise, ei pea vanavanemad konkreetses osas elatise maksmise kohustust täitma. Käesoleva tsiviilasja raames järeldas maakohus õigesti, et lapse isa senine elatise maksmise kohustuse täitmise praktika annab aluse elatise väljamõistmiseks lapse isapoolsetelt vanavanematelt. 6

(8)Tsiviilasi nr 2-15-2359

1. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka see apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostjad ei saa oma lapselapse suhtes elatise maksmise kohustust täita põhjusel, et kostjate majanduslik olukord seda ei võimalda. Maakohus tuvastas kostjate majandusliku olukorra hindamise aluseks olevad asjaolud ja andis nende pinnalt õige hinnangu. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga. Kostjad ei ole esitanud asjaolusid ega väiteid, millest saaks järeldada, et maakohtu poolt tehtud järeldused olid valed.
2. Maakohus tuvastas, et kostja 1 on teinud enda pangaarvele sularaha sissemakseid. Maakohus tegi selle asjaolu alusel järelduse, et see viitab sellele, et kostjal 1 on veel teisigi sissetulekuid, mida kohtule avaldatud ei ole. Kuigi kostja 1 sellise maakohtu järelduse apellatsioonkaebuses vaidlustas, ei ole kostja 1 toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaksid aluse teistsuguse järelduse tegemiseks. Peale apellatsioonitähtaja möödumist, ringkonnakohtu istungil, väitis kostjate esindaja, et kostja 1 poolt enda pangaarvele makstud rahad pärinevad tema tütrelt ja tütar maksis kostjale 1 raha kostja 1 poolt tehtud kulutuste katteks. Vastav väide on esitatud hilinemisega ja see on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub selle väite osas ka hageja esindajaga, et kuna vastavad sularaha sissemaksed on tehtud ebaregulaarselt, ei viita see sellele, et need oleksid tehtud kommunaalkulude või muude kulude katteks saadud rahast. Samuti ei ole kostja 1 usutavaks muutnud ega tõendanud, et mis konkreetseid kulusid ta tütre eest kannab.
3. Maakohus võttis kostjate majandusliku olukorra hindamisel õigesti aluseks selle, et kostjate vahel kehtib seadusest tulenev varaühisuse vararežiim. Maakohus lähtus hinnangu andmisel õigesti ka sellest, et kuna kostjad on abielus, tuleb ühisvara hulka arvata ka see vara, mis on üksnes ühe kostja nimel. Seda järeldust ei ole kostjad apellatsioonkaebuses ka iseenesest vaidlustanud. Sellest tulenevalt tuleb kostjate majandusliku olukorra hindamisel arvestada ka seda, et lisaks kostjate ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale, millel kostjad elavad, kuulub kostjate ühisvara hulka ka kinnisasi, mis asub aadressil XXX. Kuigi kostjad väitsid, et sellel kinnisasjal arendab kostja 1 füüsilisest isikust ettevõtjana oma majandustegevust ja seetõttu ei saa seda kinnisasja kostjate majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta, ei saa see väide siiski tingida maakohtu otsuse muutmist ega tühistamist. Kostja 1 väitis viimati apellatsioonkaebuses, et tal muid tulusid peale pensioni ei ole. Seega väitis kostja 1, et tal ei ole muid tulusid ka ettevõtlusest. Juhul, kui kostjal muid tulusid ettevõtlusest ei ole, ei viita asjaolud sellele, et kostjad ei võiks mingil viisil realiseerida XXX asuvat kinnisasja lapselapsele elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevuseks hangitud kinnisasja kasutades tulu teenimisega ei tegeleta, võiks selle vastaval eesmärgil mõnele teisele isikule tasu eest kasutusse anda või võõrandada. Saadavast tulust paraneks mõlema ühisomaniku majanduslik võimekus, sh võimekus tasuda lapselapsele elatist.
4. Maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks ei anna alust ka see kostjate seisukoht, et nemad ei pea vastutama selle eest, kui kohtutäitur ei suuda lapse isalt elatist sisse nõuda. Hageja tõi kohtu ette asjaolud, mille alusel järeldas maakohus õigesti, et elatise võlga sisse nõudev kohtutäitur on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et võlgnevust lapse isalt sisse nõuda. Kostjad ei ole muutnud usutavaks seda, et kohtutäitur on jätnud midagi olulist tegemata, või et kohtutäitur saaks teha veel midagi, mille korral saaks elatise lapse isalt sisse nõuda.
5. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kuna maakohus kostjatelt maakohtu menetluskulusid välja ei mõistnud, puudutab menetluskulude jaotus sisuliselt üksnes apellatsioonimenetlust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostjate kanda. Kuna apellandid esitasid ühise apellatsioonkaebuse ja kuna apellantidel oli ühine esindaja ja kuna apellandid tuginesid 7

(8)Tsiviilasi nr 2-15-2359 kaebuses suures osas samadele väidetele ja asjaoludele, leiab ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista solidaarselt. Hageja esitas apellatsioonimenetluses taotluse, milles palus kostjatelt välja mõista transpordikulud, mis seonduvad ringkonnakohtu istungile ja tagasi sõitmisega. Hageja seaduslik esindaja elab Pärnus ja pidi kohtuistungiks sõitma Tallinnasse. Hageja esindaja selgitas, et kütusekulu on summas 28,32 eurot. Kostjate esindaja vastavale kulule kui sellisele vastu ei vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et vastav summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 8