Obsah (4)

§ 121§ 45§ 104§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-2119 Määruse kuupäev 9. november 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Sihtasutus „Maarja küla“, Maaenergia OÜ, Metsakoda OÜ, MTÜ Eesti Ve

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebusega on soovitud tühistada Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 05.08.2016 kirja nr 6-3/16/246-48 „Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“. Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmine antud juhul ei ole lubatud ning kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus alljärgnevatel põhjustel.

1. Kaebuse esitajad on seisukohal, et Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande heakskiitmise otsuse puhul on sisuliselt tegemist haldusaktiga, sest KMH läbiviimine on toimunud eesmärgiga Saesaare paisjärv likvideerida. KMH aruande heakskiitmisest tulenevalt antakse Keskkonnaameti poolt edaspidi vee erikasutusluba, mille väljastamisel arvestatakse KMH tulemusi. Kaebajate hinnangul on KMH aruande heakskiitmisel esitatavad keskkonnanõuded siduvad lõppotsustuse langetamisel tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 24 lg-st 1, mille kohaselt peab otsustaja tegevusloa andmisel või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid.
2. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-le 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 106 lg 1 järgi on toiminguks haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toimingule kohalduvad sätted ei kohaldu menetlustoimingutele. Menetlustoiminguteks on kõik protseduurilised eeltoimingud haldusaktide andmisel ehk toimingud, mis pole haldusmenetluse lõpptulemuseks.
3. Kohus leiab, et KMH aruande heakskiitmine Keskkonnaameti kirjaga (otsustusega) ei kvalifitseeru haldusaktiks, mis eviks mõjutusi isikute õigustele ja kohustustele. Riigikohus on märkinud, et keskkonnamõju hindamine ei ole eraldiseisev menetlus, vaid see leiab aset (kaevandamis)loa menetluse raames ning on suunatud loataotluse lahendamiseks vajaliku teabe kogumisele (lahendis viidatud KeHJS § 2 lg 1 asemel on kehtivas regulatsioonis sarnane säte § 31). Seega peab olema võimalik KMH puudusi esile tuua menetluse lõpptulemusena antud haldusakti vaidlustamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-13, p 22). Ühtlasi on Tallinna Ringkonnakohus 30.04.
5. a otsuse p-s 7 haldusasjas nr 3-07-1306 leidnud, et sarnaselt HMH läbiviimise otsusele on ka heakskiidu puhul tegemist menetlustoiminguga, kuna aruande heakskiitmine ei tekita, muuda ega lõpeta haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Eelviidatud kohtupraktikas toodud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Haldusakt paisutuse likvideerimise menetluses on Keskkonnaameti otsus paisutuse likvideerimise kohta või sellest keeldumise otsus vastavalt veeseaduse (VeeS) § 171 lg-le
6. Kohtu hinnangul on KMH aruande heakskiitmise otsus menetlustoiming paisutuse likvideerimise menetluses, kuna nimetatud otsusega ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Kohus on seisukohal, et kaebajate õiguste võimalik rikkumine selgub VeeS § 171 lg 7 kohase otsuse tegemisel. Alles paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise otsuse tegemisel või sellest keeldumisel saab hinnata, kas kaebajate õigusi või kohustusi on piiratud ja kas otsust langetades on akti andja teostanud kaalutlusõigust korrektselt, s.o kooskõlas volituse piiride, kaalutluse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid, kaaludes põhjendatud huve ja võimalikke vigu keskkonnamõju hindamise aruandes. Ka KMH aruandes on märgitud, et KMH-s käsitletakse Ahja jõel asuva Saesaare paisu võimaliku likvideerimisega kaasnevat keskkonnamõju ning antakse lähtuvalt mõju olulisusest hinnang tegevise elluviimise võimalikkusele, kas ja millistel tingimustel on võimlaik kavandatavat tegevust ellu viia, ja soovitused parima lahendusvariandi valikuks.
7. Kohus selgitab, et menetlustoimingu osas saaks küll nõuda selle õigusvastasuse tuvastamist, kuid ilma haldusakti või lõplikku toimingut vaidlustamata saab seda teha üksnes 2 juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (

§ 45lg 3).

Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat KMH aruande õigusvastasuse tuvastamise nõudele, kuna kaebusest ei nähtu kaebajate mittemenetluslike õiguste rikkumist sõltumata haldusaktist ning ühtlasi puudub alus arvata, et menetlustoimingu võimalik õigusvastasus tingiks vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kuigi vastustajal on KeHJS § 24 lg-st 1 tulenevalt kohustus tegevusloa andmisel või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid, ei ole selle tagajärjeks vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmine. Kuna otsus paisutuse likvideerimise või sellest keeldumise kohta langetatakse kaalutlusõiguse alusel ning vaidlusaluses otsuses on seatud täiendavaid nõudeid, mis tuleb täita enne paisutuse likvideerimise taotluse lahendamist, ei ole käesoleval hetkel ette teada menetluse lõpptulemus. Kohus lähtub eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohast, et KMH puudusi peab olema võimalik esile tuua ka menetluse lõpptulemusena antud haldusakti vaidlustamisel. Seega on kaebajatel võimalus vaidlustada KMH puuduseid koos lõpliku haldusakti vaidlustamisega. 8. Eeltoodud põhjendusi arvestades ning

§ 121lg 2 p-le 1 tuginedes tagastab kohus kaebuse.

Kuna käesolevas asjas vaidlustatud menetlustoimingu vaidlustamiseks puudub kaebeõigus, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebajate isikulise kaebeõiguse olemasolu vastavalt

§-le 44 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-le 30. 9.

§ 104

lg 5 p-i 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kaebus tagastatakse

§ 121lg 2 p-i 1 alusel, mistõttu ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

Võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. 10.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 3