Obsah (5)

§ 113§ 215§ 64§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-11-7393 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-7393 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 113

järgi ja teda karistati vangistusega 13 aastat ning

§ 215

lg 2 p 2 2 järgi ja teda karistati 3-aastase vangistusega.

§ 64kohaselt mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 25.07.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta samuti viiendat korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Esimene kuritegu oli vargus, sellele järgnes tapmise katse, raske tervisekahjustuse tekitamine ning käesolevalt tapmine. Üldpildis on isiku käitumine sarnane varasemaga – kuriteod on toime pandud impulsiivsuse ja emotsioonide kontrollimatuse tõttu. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud erinevatel perioodidel hõivatud majandustöödel, töötanud AS EVT metallitsehhis abitöölisena. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Viha juhtimine. Lisaks on ta läbinud riigikeele A1-taseme kursuse. Kinnipeetava suhtes on vangistuse jooksul korduvalt kohaldatud VangS § 69 sätteid – eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 aastat 9 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Artemi Kurvits on sündinud Eestis, kuid alates
2. aastast elas Venemaal. Vabanedes on tal võimalik asuda elama xxxx, kus pakub majutusteenust xxxx. Antud teenusega on isikule tagatud elukoht ning tugiisik vabaduses toime tulemiseks. Rahalised nõuded isikul puuduvad, vabanemisfondis on hoiustatud 1200,90 eurot. Isik on keskharidusega. Pärast põhihariduse omandamist jätkas ta õpinguid Toiduainete Tehnikumis kokk-kondiitri erialal. Isiku sõnul omandas ta eelmise vangistuse jooksul keevitaja ning puusepa erialad. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Käesolevalt soovib isik taas õppima asuda, kuid julgeoleku kaalutlustel ei ole see võimalik olnud.
3. aastal alustas ta abikoka eriala õpet, kuid konfliktide tõttu kaaskinnipeetavatega ei lõpetanud. Enne käesolevat vangistust töötas kinnipeetav Venemaal mitteametlikult, Eestis ta ametlikult töötanud ei ole. Viimati töötas isik ametlikult Eesti NSV ajal tehasetöölisena. Käesolevalt ei ole võimalik hinnata isiku majandusliku toimetuleku oskust, sest puudub reaalne info tema majandusliku olukorra kohta enne vangistust. Isik ise hindab oma majanduslikku olukorda heaks. Vangistuses on ta saanud tuttavatelt mõningast materiaalset abi. Kinnipeetav osales ka tööhõives, kuid on esinenud töödistsipliini rikkumisi (ebaviisakas käitumine tööandjaga ja töökorralduste eiramine), samuti tööst keeldumist. Vabanemisjärgse igapäevase toimetuleku määrab tema soov töötada ja suutlikkus leida endale töökoht. Töökoha leidmine ei pruugi õnnestuda, kuna isik on väga pretensioonikas ega soovi alluda tööandja korraldustele. Määratud on tugiisik, kes toetab vabanemisel töökoha leidmist. Isikul puudub Eestis lähivõrgustik. Kinnipeetava sõnade järgi ema L M ja õde J P elavad xxxx. Väidetavalt suhtles ta nendega Venemaal karistuse kandmise ajal kirjade teel. Käesoleva vangistuse jooksul suhtles telefoni teel õe J. P, viimati
4. aastal. Isiku sõnul ei ole ta rohkem suhelnud, sest tal puuduvad rahalised vahendid. Varasema info põhjal nähtub, et suhted lähedastega on katkenud umbes 18 aastat tagasi (ka isik kinnitab seda). Emaga katkesid suhted peale isiku viimast vangistust. Varem oli ema poega toetanud ja uskunud muutustesse tema käitumises, kuid praeguseks olevat pettumus selleks liiga suur. Samuti nähtub varasemast infost, et isikul oli Venemaal elukaaslane, kellega on ühine laps (sündinud xxxx). Isik selgitas, et tegemist oli fiktiivse kooseluga ning ta ei ole lapse bioloogiline isa. Peale isiku Eestisse naasmist ei ole omavahel suheldud ning isik ei soovi ka suhteid taastada. Sõpru-tuttavaid ei osanud J. P nimetada, kuid õe hinnangul kardeti isikut tema agressiivse suhtlemismaneeri ja vägivaldse käitumise pärast. Varasema info kohaselt on isik tunnistanud, et tema suhtlusringkond koosneb peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest. Käesolevalt kinnitab isik, et suhted on katkenud 3 ning suhtleb nüüdseks isikutega, kellel puudub kriminaalne taust. Samas peab isik kirjavahetust kaaskinnipeetavatega. Hoolimatule elustiilile viitab korduv kriminaalne käitumine. Isiku sõnul alkoholi ta ei tarvitanud. Ametlikes registrites on olemas info, et esimene kuritegu oli sooritatud alkoholijoobes. Praegune kuritegu ei ole seotud alkoholi tarvitamisega. Eelnevatest riskihindamistest nähtub, et õe sõnul on isikul olnud varasemalt probleeme alkoholi liigtarvitamisega. 1990.a kohtuotsuses on olemas info, et isik vajab sundravi toksikomaania vastu. Isik ise ei tunnista sõltuvusainete tarvitamist ning sõltuvust diagnoositud ei ole. Vestlusel tunnistas kinnipeetav, et on proovinud ka kanepit. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. 1989.a oli suitsiidikatse, isik lõikas veenid läbi ning proovis ennast üles puua. Ise seletas, et tahtis tähelepanu püüda. Isik on tihti ebastabiilses emotsionaalses seisundis, kergesti ärrituv, ei oska oma emotsioone kontrollida, agressiivne. Ei ole võimalik hinnata, kuidas isiku vaimne tervis võiks mõjutada tema käitumist vabaduses. Vestlustel on kinnipeetav tihti manipuleeriv ning püüab näidata ennast kannataja rollis. Isik on korduvalt toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Vanglas on esinenud distsipliinirikkumisi. Käitumine on agressiivne, provokatiivne, ebastabiilne, isik ei oska oma negatiivseid emotsioone kontrollida. Igas asjas näeb negatiivset külge, süüdistab teisi, ei näe endas probleeme. Isik on võimeline ka kainena korda saatma raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Kinnipeetaval ei ole realistlikke eesmärke, puudub probleemide lahendamise oskus, oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Ta on impulsiivne ja võib käituda vägivaldselt. Impulsiivsust ja sellega kaasnevaid probleeme tunnistab ka süüdimõistetu ise. Vanglas on isik toime pannud kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise. Venemaa vangla iseloomustusest nähtub järgmine: "Isik käitus agressiivselt ja asotsiaalselt. Mõjutusmeetmetele ei reageerinud, järeldusi ei teinud, korduvalt rikkus kodukorda. Provotseerib kaaskinnipeetavaid. Administratsiooniga käitub väljakutsuvalt, jõhkrutseb. Loob konfliktsituatsioone, süüdistab kõiges vanglat". Kinnipeetav tunnistab, et suurema osa elust tegeles ta kriminaalse tegevusega. Viru Vanglas käitub isik ametnikega üleolevalt, kohati agressiivselt, süüdistab vanglaametnikke provokatsioonides ning seaduste moonutamises. Arvab, et talle avaldatakse survet. Ise provotseerib konfliktsituatsioone nii ametnike kui kaaskinnipeetavatega. Isikul puudub motivatsioon oma käitumist muuta. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 23% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Eeltoodud informatsiooni põhjal ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus leiab, et Artemi Kurvits tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg kuni tema karistuse lõpuni, s.o kuni 25.07.2021 ja käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Artemi Kurvitsale

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Artemi Kurvits elas enne vangistust Venemaal, mistõttu puudub info tema lähedaste kohta. Enne Venemaale minekut elas isik xxxx. Vabanedes tuleb tal pöörduda Tartu linna sotsiaalosakonna poole seoses elukoha probleemiga ja sotsiaaltoetuste küsimuses. Üheks variandiks on võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asuda isikul nõustamisteenusega ajutisele majutusteenusele, mis on mõeldud vanglast ennetähtaegselt vabanenutele. Majutuskohad asuvad Ida-Virumaal, Pärnumaal ja Harjumaal Lootuse külas. Vangla andmetest nähtub, et elukoha probleemiga hakkab tegelema isikule määratud tugiisik. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul töökoht. Artemi Kurvitsal tuleks end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Arvestades asjaolu, et isikul on vangistuses toime pandud korduvad rikkumised on käesoleval hetkel vähe tõenäoline, et ta on valmis vabanedes kontrollnõudeid täitma. Suur on oht, et isik 4 suundub vabanedes tagasi Venemaale ja hoidub karistuse kandmisest. Juhul kui kohus leiab, et Artemi Kurvits tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni tema karistuse lõpuni, s.o kuni 25.07.2021 ja käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks määrata Artemi Kurvitsale

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Artemi Kurvits kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei ole kunagi kriminaalhooldusel olnud, aga tal on ettekujutus sellest, mida see endast kujutab. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta on iga tööga nõus. See ei ole tõsi, et tal Eestis ühtegi lähedast inimest ei ole. Tal on sugulased xxxx. Ta kaotas nendega sidemed 18 aastat tagasi. Need sugulased on isapoolsed onu ja tädi. Ta ei ole narkootikume tarvitanud ja suitsiidikatset ei ole olnud. Ta ei ole kasutanud vägivalda kaaskinnipeetavate suhtes. Kui koostati iseloomustus, siis selle kohta talle midagi ei öeldud. See, et tal oli fiktiivne abielu, pole ka tõsi. Ta on tütre, kes on nüüd xxxx, bioloogiline isa. Ta palub kohtul ennast usaldada. Vangi võib igal ajal sattuda, aga välja tulla on raske. Enamus, mis on iseloomustuses kirjas, ei vasta tõele. Ta pöördus korduvalt prokuratuuri Jõhvis vanglatöötajate ebaseadusliku käitumise tõttu. Töölt ta vallandati. Ta palub pöörata tähelepanu ka sellele, et see, mis prokurör kirjutas, ei ole tõsi. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Artemi Kurvitsa (sünnijärgne nimi Artemi Šlotov) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 11.07.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla Artemi Kurvitsa ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A. Kurvits on kriminaalkorras karistatud viis korda. Reaalset vangistust kannab ta ka viiendat korda. Antud karistust kannab ta Harju Maakohtu 05.07.2011 kohtumääruse alusel, millega tunnistati lubatavaks A. Kurvitsa suhtes tehtud Vene Föderatsiooni Sverdlovski oblasti Tavda Linnakohtu 07.12.2007 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. A. Kurvitsa kuritegu on kvalifitseeritud

§ 113

ja

§ 215lg 2 järgi.

A. Kurvitsa poolt toimepandud tahtliku kuriteo tagajärjel suri inimene. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh tapmise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kinnipeetava varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal (kaks kehtivat distsiplinaarkaristust) ning toimepandud kuritegude iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud lisakohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli A. Kurvitsal probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib 5 pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 23% ja 35%, mis ei ole madal risk. Seega on A. Kurvitsa puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Ta on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb mh kehavigastuste tekitamises ja tapmises. Kinnipeetava edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust süüdimõistetu käesoleval ajal ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks, seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes ebamõistlikult pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp 25.07.2021) leiab prokurör, et pikaajaline kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. A. Kurvitsa puhul, kui mh raske isikuvastase kuriteo (tapmise) toime pannud isiku puhul, selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust, arvestades toimepandud kuritegude ohtlikkust, on prokuratuur käesoleval ajal Artemi Kurvitsa ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artemi Kurvits ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta samuti viiendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme eluvastase kuriteo – tapmise – eest ning et tema poolt toimepandud kuriteod on aja jooksul muutunud raskemaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-9106 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et tal on esinenud konflikte kaaskinnipeetavatega. Vanglaametnikega käitub isik kohati agressiivselt ning et tema suhtes on korduvalt kohaldatud VangS § 69 sätteid – eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel ei ole isikul garanteeritud töökohta, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Samuti puudub isikul Eestis toetav lähivõrgustik. Süüdimõistetu sõnul elavad xxxx tema onu ja tädi, kuid omavahelised suhted katkesid 18 aastat tagasi. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Artemi Kurvitsa puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine ning et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui tema karistusaja lõpuni on jäänud enam kui 4 aastat 9 kuud ei vastaks tulenevalt toimepandud kuriteo 6 raskusest ühiskonna ega kannatanu lähedaste õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses osalenud tööhõives ning läbinud sotsiaalprogramme. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.10.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Viru Maakohtu 28.septembri 2016 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu Artemi Kurvitsa määruskaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu 13.12.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta süüdimõistetu Artemi Kurvitsa määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale. 28.09.2016 kohtumäärus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 1-11-7393 jõustus
4. detsembril
5. a Riigikohtu