Obsah (5)

§ 663§ 651§ 175§ 477§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-9308 Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi LT hagi AT vas

võimaldab kohtul õigusteenuse tunnihinna suurust hinnata üksnes siis, kui menetlusosaline on sellele vastu vaielnud või menetlusosaline on jätnud oma seisukoha vastaspoole menetluskulude osas esitamata. Käesoleval juhul pole aga tegu kummagi alusega. 4 Vastus määruskaebusele

1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 20.

§ 651

lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks vandeadvokaat Raul Taltsi õigusabi teenuste eest summas 5068 eurot. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja Rein Küttimi osutatud õigusabikulude hüvitamiseks 558 eurot ja vandeadvokaat Raul Taltsi osutatud õigusabikulude hüvitamiseks 288 eurot ning jättis rahuldamata avalduse Rein Küttimi osutatud õigusabikulude 189 euro hüvitamiseks. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud. 21. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Määruskaebus jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata. 22.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt 3-2-1-161-11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ja määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määrust muuta. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.

1. Maakohus leidis õigesti, et lepingulise esindaja Raul Taltsi kuludest kuuluvad hüvitamisele need kulud, mis ei seondu hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisega, kuna vastavas osas dubleerivad toimingud esindaja Rein Küttimi toiminguid. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kahe lepingulise esindaja kasutamise vajadus tulenes tsiviilasja hinnast ja mahust. Sõltumata tsiviilasja hinnast ja mahust ei ole mitme lepingulise esindaja kulude väljamõistmine vastaspoolelt põhjendatud, kui esindajate poolt õigusabi osutamiseks tehtud toimingud on dubleerivad. Kostja väide, nagu ei oleks esindajate õigusteenused teineteist ei dubleerinud, vaid need täiendasid teineteist, on vastuolus tsiviilasja materjalidega. Asja materjalidest, sh määruskaebusest ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustest ei nähtu kahe esindaja tööjaotus. Vastupidiselt nähtub asja materjalidest, et esindajad ei ole käesolevas asjas kostja esindamisel koostööd teinud.
2. Õige ei ole määruskaebuse väide, et kohus nõudis kostjalt hagile vastuse esitamist sõltumata sellest, et hageja jättis hagiavalduse puudused kõrvaldamata. Kostja väitel tingis see hagile vastuse koostamise suurema töömahu. Tsiviilasja materjalide kohaselt sai kostja lepinguline esindaja Rein Küttim kätte määruse hagi menetlusse võtmise kohta 26.08.
3. Seega oleks hagile vastamise tähtaeg olnud 26.09.
4. Tulenevalt kohtu 01.09.2016 korduvast nõudest 5 hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks selgitas kohus 12.09.2016 kostja esindajale Rein Küttimile, et edastab kostjale hagi koos lisadega pärast seda, kui hageja on puudused kõrvaldanud ja hagile vastamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, kui kostja dokumendid kätte saab (kd IV tl 126). Kuigi hageja puudusi ei kõrvaldanud, vaid esitas 14.09.2016 avalduse hagi tagasivõtmiseks, esitas vandeadvokaat Raul Talts kostja esindajana 16.09.2016, s.o samal päeval, kui kohus jättis hagi läbi vaatamata, kostja vastuse hagiavaldusele. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei pidanud ebaselgelt koostatud hagiavalduse lisade analüüsimisele aega kulutama ega hagi vastust koostama enne, kui hageja on hagi puudused kõrvaldanud. Vastava juhise oli maakohus kostjale ka andnud. Seega ei olnud hagile vastuse koostamise näol tegemist vajaliku kuluga, mis oleks tulnud hagejalt kostja kasuks taotletud suuruses välja mõista. Määruskaebuse väited, mis puudutavad hagiavalduse ja selle lisade ning taotluste mahtu ja raskesti jälgitavust ei anna seetõttu alust maakohtu määruse muutmiseks.
5. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-12-32935 esitatud hagiavaldused ei ole identsed, kuid see ei muuda maakohtu järeldusi ebaõigeks. Maakohus võis kostja lepingulise esindaja hüvitamisele kuuluva kulu kindlaksmääramisel muu hulgas arvesse võtta ka seda, et vandeadvokaat Raul Talts esindab kostjat ka teises pooltevahelises tsiviilasjas, mistõttu on mõlema tsiviilasja asjaolud ja poolte vaheliste probleemide ring talle teada. Määruskaebuse väited selle kohta, millisel määral tsiviilasjad teineteisest erinevad, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsustuse muutmiseks.
6. Õige ei ole kostja väide, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimaldanud käesoleval juhul maakohtul esindaja tunnitasu suurust muuta, kuna tegemist ei olnud olukorraga, kus hageja oleks sellele vastu vaielnud või jätnud oma seisukoha üldse esitamata. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohtul tuleb

§ 175lg 1 alusel hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust omal algatusel.

Muu hulgas hindab kohus kaalutlusõiguse alusel ka esindaja ühe tööühiku hinda, so esindaja tunnitasu põhjendatust. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust muuta maakohtu otsustust kostja lepingulise esindaja tööühiku hinna suuruse kohta. 27.

§ 178lg 3 kohaselt käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 6