Obsah (5)

§ 81§ 83§ 833§ 87§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 22. november 2016, Tartu 3-13-1344 Haldusasi

) § 83 lg-ga 4 vastuolus. Alternatiivselt esitas ta kahju hüvitamise nõude summas 5 eurot. Pi

1. Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a otsusega rahuldati kaebus järgmistel põhjendustel. 3.
4. Kuna kaebaja on pikkade perioodide vältel ületanud piiri Koidula piiripunkti kaudu praktiliselt igapäevaselt ning sageli korduvalt ühe päeva jooksul, on keelamisnõue asjakohane. 3.
5. Kuna ajavahemik, mil kaebajal keelati piiriületus ootetasu mittemaksmise tõttu ja mil kaebaja pärast ootetasu tasumist üle piiri lubati, on lühike, saab järeldada, et piiripunktis polnud olukorda, kus reaalse järjekorra tõttu oleks tulnud piirile pääsemist oodata. 3.3.

§ 81

lg 2 lubab politseil suunata riigipiiri ületada sooviv sõiduk piiriületuse ootealale, kui see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ja avaliku korra tagamiseks. Seetõttu oli Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) iseenesest õigus suunata kaebaja sõiduk liikluskorraldusvahendite abil piiriületuse ootealale. Piiriületuse ooteala teenuse pakkujaks oli Paldiski Sadamate AS. 3.4.

§ 81

lg 6 sätestas vaidlusaluste toimingute tegemise ajal, et piiriületuse ooteala teenuse pakkuja tagab piiriületuse ooteala teenuse kasutajale piiriületuse ootejärjekorra pidamise, sõiduki ootealal parkimise piiriületuse ootejärjekorras ootamise ajal, sõiduki piiripunkti suunamise ja maanteepiiripunktis vastuvõtmise, juurdepääsu internetile (WiFi), ooteala valgustuse ja valve, sealhulgas videovalvena, olmejäätmete kogumise ja tualettruumi kasutamise teenuse kättesaadavuse ootealal. Kuivõrd faktiliselt ei esinenud vajadust piiripunktis ootamiseks ning kaebajal oli võimalik jõuda sinna ilma Paldiski Sadamate AS-le tasumata, ei osutatud kaebajale ooteala läbimisel ühtegi

§ 81lg-s 6 märgitud teenust.

3.5.

§ 83

lg 4 sätestab, et kui sõiduk on suunatud piiriületuse ootealale, kuid ei kasuta tegelikult piiriületuse ooteala teenust ja suunatakse kohe piiriületuseks piiripunkti, siis piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu ei võeta. Kuivõrd kaebaja piiriületuse ooteala teenust ei kasutanud, oli selle sätte koosseis täidetud ja temalt ei oleks tohtinud piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu võtta. 3.

1. Seega oli politsei ja Paldiski Sadamate AS-i tegevus kaebaja suhtes õigusvastane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
2. Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 4.
3. Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas kohus tuvastas selle, et PPA ei lubanud kaebajal piiri ületada seetõttu, et kaebaja ei olnud ooteala kasutamise eest tasunud. PPA on selgitanud, et ei kontrolli, kas piiripunktis on piiriületuse ooteala kasutamise eest Paldiski Sadamate AS-le tasu makstud või mitte. Vastavalt on ebaselgeks jäänud ka kohtuotsuse resolutsiooni kujunemine. 4.
4. Piirirežiimi üks osa on sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine, sh sõidukite ootamine ootejärjekorras. Piiriületuse ootealale suunamist vastavalt

§ 81

lg 2 ls-le 1 eeldatakse iga sõiduki puhul, kuna uus piiriületuse korraldus kehtestati

1. aastal just sellepärast, et kaotada piiripunktidele eelnevatelt maanteelõikudelt ülipikad piiriületuse järjekorrad. Tegemist on imperatiivse sättega, selle täitmine on kohustuslik kõikidele sõidukiga piiri ületada soovivatele isikutele. 2 4.
2. Kui isik on võtnud koha piiriületuse ootejärjekorras, siis tuleb tal sõidukiga piiriületuse ooteala igal juhul läbida olenemata sellest, kas isik soovib kasutada ootealal pakutavaid teenuseid või mitte. Ooteala teenuse pakkuja on piirijärjekorra olemasolul igal juhul kohustatud kontrollima, et isikul oleks võetud koht ootejärjekorra infosüsteemis ja et infosüsteemis registreeritud isik ja sõiduk on samad. 4.
3. Piirijärjekorra eksisteerimist või järjekorra puudumist saab tuvastada vaid ühtse piirijärjekorra haldamise infosüsteemis sisalduvate andmete põhjal, mitte reaalset sõidukitest moodustunud järjekorda vaadates. Ühtse piirijärjekorra haldamise infosüsteemi loomise eesmärgiks oli reaalsete sõidukitest moodustatud järjekordade kaotamine ning see eesmärk on täidetud. 4.
4. Kui ootealal jääb vastav märge ootejärjekorra andmekogus tegemata, siis ei laeku politseiametnikule süsteemi vahendusel infot piirile saabuva sõiduki kohta ja sõiduk suunatakse tagasi ootealale. 4.
5. Politsei funktsioonid piirikontrolli teostamisel ja ooteala haldaja funktsioonid ooteala teenuse osutamisel ei ole samastatavad. Politseiametnik suunab sõiduki ootealale, kui ootejärjekorras registreeritud sõiduk on saabunud piiripunkti ilma ooteala läbimata. 4.7.

§ 83

lg-s 4 sätestatud olukord saab reaalselt esineda vaid siis, kui ootejärjekorra andmekogus sisalduvate andmete kohaselt ootejärjekorras mitte ühtegi sõidukit ei ole ning puudub vajadus kasutada ootealasid sõidukite piiriületusjärjekorra korraldamiseks. Siseministeerium on riigipiiri seaduse väljatöötajana selgitanud, et olukord, kus ootealal parasjagu ühtegi sõidukit ei viibi, ei ole samane

§ 83lg-s 4 sätestatud olukorraga.

Piiriületuse järjekord eksisteerib, kui ootejärjekorra andmebaasis on piiriületamise ootel rohkem kui üks sõiduk, hoolimata sellest, kas ootejärjekorras olevad sõidukid viibivad ootealal või mitte. 4.

1. Kui isik on võtnud koha piiriületuse ootejärjekorras, siis tuleb tal sõidukiga piiriületuse ooteala igal juhul läbida, olenemata sellest, kas ta soovib kasutada seal pakutavaid olmeteenuseid, sest ooteala teenuse pakkuja on piirjärjekorra olemasolul igal juhul kohustatud sooritama toimingu dokumentide ja andmete õigsuse kontrollimiseks ja sõiduki õigeaegseks piiripunkti suunamiseks. 4.
2. Mõeldamatu on ootejärjekorra olemasolul korraldada sõidukite piiripunkti suunamist ilma ooteala läbimata. See tooks kaasa piiriületuse ootejärjekorra vahetult piiripunkti juures. 4.
3. Kui tõlgendada

§ 83

lg-t 4 nii, et piiriületuse ooteala kasutamise eest ei tohi tasu võtta siis, kus andmebaasis küll eksisteerib ootejärjekord, kuid parajasti ühegi autot ootealal ootamas ei ole, kaoks ära ühtse piirijärjekorra haldamise infosüsteemi eesmärk. Autojuhid hakkaksid ootama väljaspool ooteala, kuni nad on kindlad, et ootealale sõites suunatakse nad pärast isikusamasuse kontrolli piiripunkti. Sellisel juhul tekiks taas olukord, kus sõidukid ootavad piiriületust maantee ääres. 4.11. Kuna ooteala teenuse kasutamise minimaalne maht ei sõltu piiri ületada soovivast isikust, vaid juhusest, kas ootealal parasjagu viibib mõni teine sõiduk või mitte, siis tooks

§ 83

lg 4 teistsugune tõlgendamine kaasa piiri ületada soovivate isikute põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise.

1. Paldiski Sadamate AS-i apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 5.
2. Kaebaja ei suundunud piirile ooteala kaudu, vaid tegi seda otse, ooteala läbimata ja kehtivat liikluskorraldust rikkudes. Kaebaja väide, et ta suundus koheselt ooteala kaudu piiriületusele, ei vasta tegelikkusele.

§ 83lg 4 eeldab ootealal viibimist ja sealt piiriületusele suundumist.

Kui kaebaja ooteala tegelikult ei läbinud, siis on vaidlus ainetu. 3 5.

1. Ooteala läbimisel osutatakse isikutele alati vähemalt piiriületuse ootejärjekorra pidamise, parkimise võimaldamise ja sõiduki piiripunkti suunamise teenust. Neid teenuseid kasutamata pole võimalik läbi ooteala maanteepiiripunkti suunduda. 5.
2. Kaebaja õigusi pole rikutud, kuna Paldiski Sadamate AS küsis ooteala tasu alles siis, kui PPA suunas kaebaja tagasi ootealale.
3. Siseministeeriumi kirjalikus seisukohas toetatakse esitatud apellatsioonkaebusi.
4. J.P. vastuses apellatsioonkaebustele palutakse need rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 7.
5. Tõsiseltvõetav pole väide, et faktiline järjekord piiril ja ootejärjekorra andmekogu järjekord on erinevad asjad

§ 833lg 4 tähenduses.

Apellantide tõlgenduse korral tekiks küsimus, kas see säte on vajalik ja selles sätestatud olukord mõistlikult saavutatav. 7.

1. Eksitav on väide piirijärjekordade taastumise ohust maanteel. Tegelikult eksisteerisid järjekorrad piiril siis, kui oli lubatud kütuse sissetoomine Eestisse mitteärilisel eesmärgil aktsiisi tasumata. Tänu seadusemuudatusele, mis seab kalendrikuu jooksul sissetoodavale kütusele piirangud, on järjekorrad kadunud. Enam ei ole nii palju isikuid, kes sooviksid Venemaale minna. Tänase seisuga on ooteala roll üle tähtsustatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebused tuleb rahuldada.
3. Kaebuse kohaselt suundus kaebaja
4. aprillil 2013 kell 17.25 koheselt ooteala kaudu piiripunkti, kuid ei saanud piiri ületada ning suunati tagasi ootealale. Piiri sai ta ületada alles pärast ooteala kasutamise eest tasumist. Halduskohus on asunud seisukohale, et kuna faktiliselt ei esinenud vajadust piiripunktis ootamiseks, ei osutatud kaebajale esimesel ooteala läbimisel ühtegi

vr § 81 lg-s 6 märgitud teenust. Üksnes pärast seda, kui PPA ei lubanud tal piiri ületada ilma Paldiski Sadamate AS-le tasu maksmata, tegi Paldiski Sadamata AS toiminguid seoses ootejärjekorra pidamise ning sõiduki piiripunkti suunamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolust, et kaebajal õnnestus esimesel korral jõuda koheselt piiripunktini, teha järeldust, et kaebaja ei kasutanud piiri ületamisel ooteala teenust. Seda põhjusel, et sellel esimesel korral kaebaja piiri ületada ei saanud. Piiri sai ta ületada alles pärast ooteala teenuse kasutamist – nimelt nähtub toimiku materjalidest, et

1. aprillil 2013 kell 17:52:55 tehti ooteala töötaja poolt piiriületuse järjekorra haldamise infosüsteemi märge, et kaebaja auto saabus ootealale ning tasus ooteala tasu. Kell 17:53:29 kutsus süsteem auto piirile ning kell 17:55:18 on ooteala töötaja märkinud süsteemi, et kaebaja auto sõitis ootealalt välja piirile. Kell 17:58:10 on PPA ametnik märkinud kaebaja auto piiri ületanuks (tl 42). Seega on ooteala teenuse kasutamine piiriületamise vältimatuks eelduseks. Siseministeerium on selgitanud, et ooteala haldaja korraldab isiku ja sõiduki samasuse kontrollimist (tl 21p), st et kas piiri ületada sooviv isik ja tema auto on samad, kes on broneerinud endale eelnevalt võimaluse piiriületuseks internetis. Eelnevast nähtub selgelt, et enne, kui kaebaja jõudis piiriületuseks PPA ametniku juurde, tegid kaebaja ja tema autoga seoses toiminguid ooteala töötajad. Ehkki otseselt ei ole toiminguna nimetatud isiku ja sõiduki samasuse kontrollimise toiminguid, ei ole ringkonnakohtul kahtlust, et koos vastavate märgetega infosüsteemi teostati 4 ka need toimingud. Eelnevast nähtub, et piiriületuse protsessiks vajalikud toimingud on sisuliselt ära jagatud PPA ja ooteala haldaja vahel.
2. Eelneva valguses ei saa asuda seiskohale, et kaebaja ei kasutanud ooteala haldaja poolt osutatavat teenust. Ehkki kaebaja ei peatanud või parkinud oma autot ootealal pikemalt, tehti tema ja tema auto saabumisega seoses siiski eelnevalt kirjeldatud toimingud. Seega on alusetu väita, et kaebaja ei kasutanud ooteala teenust. Vastavalt on alusetu ka järeldus, et ta ei pea selle eest tasuma.
3. Kui võimaldada olukorda, kus maanteepiiripunktis faktilise järjekorra puudumisel võivad isikud ooteala läbimata jätta (ning vastavalt ka ooteala tasu maksmata jätta), siis toob see kaasa hulgaliselt probleeme ning läheb vastuollu riigipiiri seaduse nende sätetega, mille eesmärk on korraldada riigipiiri ületus selliselt, et vältida mõne aasta tagust olukorda, kus piiriületuspunktidele eelnevatel maanteelõikudel olid pikad autode järjekorrad (eeskätt

§d 81-88). Esiteks tähendaks see seda, et PPA ametnik peaks täitma lisaks senistele ülesannetele ka kõiki neid ülesandeid, mida praegu täidab ooteala haldaja töötaja – st eelkõige isiku ja sõiduki samasuse kontrollimine. Siseministeerium on osundanud, et see on üks kulukamaid teenuseid, kuna nõuab teenuse pidevaks tagamiseks töötajate palkamist (tl 21p). On alust arvata, et sellega suureneks PPA töökoormus ning pikeneks ühe inimese piiriületamiseks kuluv aeg. Teiseks on PPA põhjendatult viidanud sellele, et ooteala vältimine tooks kaasa uuesti sõidukite parkimise maanteede äärtes, mille likvideerimiseks eelnevalt viidatud riigipiiri seaduse vastavad sätted kehtestati. Selline oht oleks ka ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline. Kolmandaks on alust arvata, et selle hindamine, millal on faktiline järjekord piiripunktis olemas ja millal mitte, ning vastavalt sellel põhinev vahetegu, millal võib isik sõita otse piiripunkti ilma ooteala tasu maksmata ning millal mitte, võib isikute jaoks olla keeruline. Tekkida võivad eksitused ja arusaamatused ning vastavalt võib PPA ametnikel või ooteala töötajatel olla vajalik sooritada täiendavaid toiminguid, mida nad muidu tegema ei peaks. Kokkuvõttes võib see endaga kaasa tuua olukorra, kus piiripunkti võime isikuid üle piiri lasta pigem halveneb või muutub kulukamaks. 12. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kui vaadata

§-s 83 kehtestatud ooteala tasu regulatsiooni, siis võib väita, et olemuselt on piiriületuse ootetasu sarnane lõivule. Ka lõivu puhul on selle suurus reeglina samaliigilistes olukordades samasugune (fikseeritud lõivumäär) ning selle maksmist ei ole võimalik vältida väidetega, et sõltuvalt konkreetsest olukorrast võisid reaalsed riigiorgani poolt tehtud toimingud olla erineva kulukuse või mahuga. Piiriületus on üles ehitatud standardse menetlusena, mis koosneb erinevatest etappidest ning mille täitmise eest vastutavad erinevad isikud. Sisuliselt on selle süsteemi jätkusuutlikuks toimimiseks vajalikud kulud hajutatud kõikide piiriületajate vahel. 13. Eeltoodu on piisav põhjus selleks, et nõustuda vastustaja ja Siseministeeriumi seisukohaga, et

§ 83lg 4 käesoleval juhul ei kohaldu.

See norm sätestab, et kui sõiduk on suunatud piiriületuse ootealale, kuid ei kasuta tegelikult piiriületuse ooteala teenust ja suunatakse kohe piiriületuseks piiripunkti, siis piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu ei võeta. Vaidlust pole selles, et ehkki faktilist järjekorda piiripunktis ei esinenud, oli sel päeval erinevatel kellaaegadel 5 vahemikus 16.05-18-05 internetis registreeritud järjekorras 152-143 sõidukit, kes soovisid Koidula piiripunkti läbida (tl 42). Vaidlust pole ka selles, et kaebaja suhtes tehti ülal p-s 9 käsitletud toimingu ooteala töötaja poolt. Seega ei saa väita, et kaebaja tegelikult piiriületuse ooteala teenust ei kasutanud ja järelikult ei ole

§ 83lg-s 4 sätestatud eeldused täidetud.

Kaebaja on juhtinud tähelepanu, et vastustaja tõlgenduse korral tekib küsimus, kas

§ 83lg 4 on vajalik ja selles sätestatud olukord saavutatav.

Ringkonnakohus möönab, et ilmselt ei tule selles sättes ette nähtud olukorda ette kuigi sageli. Samas ei anna see eelnevalt väljatoodut arvestades siiski alust seisukohale asumiseks, et käesoleval juhul olid

§ 83lg-s 4 sätestatud eeldused täidetud.

14. Asjaolu, et kaebaja oli enne piiripunkti saabumist interneti kaudu ootejärjekorras koha võtnud (broneerinud) ja selle eest tasunud, ei tähenda, et ta ei kasutanud ooteala teenust. Tasu piirületuse ooteala kasutamise eest (

§ 83

) ja tasu ootejärjekorra koha võtmise eest (

§ 87

) on erinevad tasud, mis tuleb tasuda erinevatele isikutele – esimesel juhul ooteala teenuse pakkujale ja teisel juhul andmekogu volitatud töötlejale. Internetis ootejärjekorra koha võtmine ja selle eest tasumine ei vabasta isikut ooteala tasu maksmisest, sest jätkuvalt tuleb temaga sooritada vajalikud toimingud ootealas – eeskätt isiku- ja sõidukisamasuse kontroll ja piirile suunamine. 15. Kaebaja väide, et piirijärjekordade taastumise ohtu pole ja et ooteala roll on üle tähtsustatud, võib olla õige. Ringkonnakohus leiab samuti, et

§-des 81-88 sätestatud pikk, üksikasjalik ning ühtlasi keeruliselt sõnastatud piiriületuse regulatsioon ei pruugi olla kõige paremini õnnestunud. Kuid eeltoodut arvestades ei ole see aluseks kaebuse rahuldamisele.

1. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebused rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebused rahuldatakse juba eelnevalt esitatud põhjendustel, ei võta ringkonnakohus seisukohta kõigi apellantide esitatud väidete osas.
2. Paldiski Sadamate AS-i apellatsioonkaebus esitatud arutlus selle kohta, kas kaebaja läbis esimesel korral piiripunktis ooteala või mitte, ei oma ringkonnakohtu põhjendusi arvestades mingisugust tähtsust. Vastavalt pole vajalik ka asja materjalide juurde võtta neid tõendeid, mis Paldiski Sadamate AS on asjas esitanud ja millega püüab tõendada, et kaebaja ooteala ei läbinud. Need apellatsioonkaebuse lisad tuleb tagastada.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot kaebuse esitamisel ning 200 eurot õigusabikulu halduskohtus) tema enda kanda. Kuna kaebaja õigusabikulud jäävad tema kanda, ei võta ringkonnakohus seisukohta, kas nende väljamõistmine oleks üldse põhjendatud (vt halduskohtu otsuse p 30). Kaebajalt tuleb Paldiski Sadamate AS-i kasuks välja mõista viimase poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.
4. Lisaks taotleb Paldiski Sadamate AS kaebajalt õigusabikulude väljamõistmist summas 1972,62 eurot. Paldiski Sadamate AS osaleb käesolevas menetluses vastustajana seetõttu, et ta oli asjas piirületuse ooteala teenuse pakkuja, st ka isik, kellele tuli tasuda piiriületuse ooteala teenuse eest.

§ 82

lg 1 järgi antakse piiriületuse ooteala teenuse pakkumise ülesanne eraõiguslikule isikule üle halduslepinguga. Asja materjalidest ei nähtu alust kahtlemiseks, et 6 selliselt on ülesanne antud üle Paldiski Sadamate AS-le ka käesoleval juhul (vt kinnitust selle kohta ka tl 144p). Haldusmenetluse seaduse § 8 lg-st 1 tuleneb muuhulgas, et isik, kes on halduslepinguga volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid, on haldusorgan. Seega on ka Paldiski Sadamate AS käesolevas vaidluses haldusorganiks. Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajaline ja järjekindel praktika on, et haldusorganil ei ole iseenesest keelatud välise õigusabi kasutamine kohtumenetluses, kuid selle väljamõistmine kaebajalt on võimalik vaid siis, kui vaidlusalune küsimus väljub haldusorgani igapäevase tegevuse raamest (vt nt RKHKo 3-3-164-13, p 50 koos sealsete viidetega). Vaidlus ooteala teenuse tasu üle ei väljunud ilmselgelt Paldiski Sadamate AS-i kui ooteala teenuse pakkuja ja samal ajal ka haldusorgani põhitegevuse raamest. Seetõttu jäävad viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt Paldiski Sadamate AS-i õigusabikulud tema enda kanda. Samal põhjusel jäävad Paldiski Sadamate AS-i enda kanda ka halduskohtus kantud õigusabikulud 1277,64 eurot (tl 148). Paldiski Sadamate AS-i esindaval vandeadvokaadil oli võimalik sellest asjaolust enda klienti teavitada ning Paldiski Sadamate AS sai eelduslikult menetluskulude välja mõistmata jätmise võimalusega välise õigusabi kasutamise kasuks otsustamisel arvestada, mistõttu ei pea ringkonnakohus seda lõpptulemust ka ebaõiglaseks. Kuna neid õigusabikulusid kelleltki välja ei mõisteta, ei võta ringkonnakohus seisukohta ka õigusabikulude põhjendatuse osas, arvestades muuhulgas nende õigusabikulude suurust (seda eriti selle asjaolu valguses, et Paldiski Sadamate AS-i poolt apellatsioonkaebuses esitatud argumentatsioon ei olnud vaidluse lahendamise seisukohalt edasiviiv (vt ülal p 17)); samuti arvestades fakti, et kohtupraktikaga vastukäivalt on apellatsioonimenetluses taotletavad õigusabikulud suuremad kui halduskohtus kantud õigusabikulud (vt RKHKo 3-3-1-84-15, p 31) jne. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene