) § 83 lg-ga 4 vastuolus. Alternatiivselt esitas ta kahju hüvitamise nõude summas 5 eurot. Pi
lg 2 lubab politseil suunata riigipiiri ületada sooviv sõiduk piiriületuse ootealale, kui see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ja avaliku korra tagamiseks. Seetõttu oli Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) iseenesest õigus suunata kaebaja sõiduk liikluskorraldusvahendite abil piiriületuse ootealale. Piiriületuse ooteala teenuse pakkujaks oli Paldiski Sadamate AS. 3.4.
lg 6 sätestas vaidlusaluste toimingute tegemise ajal, et piiriületuse ooteala teenuse pakkuja tagab piiriületuse ooteala teenuse kasutajale piiriületuse ootejärjekorra pidamise, sõiduki ootealal parkimise piiriületuse ootejärjekorras ootamise ajal, sõiduki piiripunkti suunamise ja maanteepiiripunktis vastuvõtmise, juurdepääsu internetile (WiFi), ooteala valgustuse ja valve, sealhulgas videovalvena, olmejäätmete kogumise ja tualettruumi kasutamise teenuse kättesaadavuse ootealal. Kuivõrd faktiliselt ei esinenud vajadust piiripunktis ootamiseks ning kaebajal oli võimalik jõuda sinna ilma Paldiski Sadamate AS-le tasumata, ei osutatud kaebajale ooteala läbimisel ühtegi
3.5.
lg 4 sätestab, et kui sõiduk on suunatud piiriületuse ootealale, kuid ei kasuta tegelikult piiriületuse ooteala teenust ja suunatakse kohe piiriületuseks piiripunkti, siis piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu ei võeta. Kuivõrd kaebaja piiriületuse ooteala teenust ei kasutanud, oli selle sätte koosseis täidetud ja temalt ei oleks tohtinud piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu võtta. 3.
lg 2 ls-le 1 eeldatakse iga sõiduki puhul, kuna uus piiriületuse korraldus kehtestati
lg-s 4 sätestatud olukord saab reaalselt esineda vaid siis, kui ootejärjekorra andmekogus sisalduvate andmete kohaselt ootejärjekorras mitte ühtegi sõidukit ei ole ning puudub vajadus kasutada ootealasid sõidukite piiriületusjärjekorra korraldamiseks. Siseministeerium on riigipiiri seaduse väljatöötajana selgitanud, et olukord, kus ootealal parasjagu ühtegi sõidukit ei viibi, ei ole samane
Piiriületuse järjekord eksisteerib, kui ootejärjekorra andmebaasis on piiriületamise ootel rohkem kui üks sõiduk, hoolimata sellest, kas ootejärjekorras olevad sõidukid viibivad ootealal või mitte. 4.
lg-t 4 nii, et piiriületuse ooteala kasutamise eest ei tohi tasu võtta siis, kus andmebaasis küll eksisteerib ootejärjekord, kuid parajasti ühegi autot ootealal ootamas ei ole, kaoks ära ühtse piirijärjekorra haldamise infosüsteemi eesmärk. Autojuhid hakkaksid ootama väljaspool ooteala, kuni nad on kindlad, et ootealale sõites suunatakse nad pärast isikusamasuse kontrolli piiripunkti. Sellisel juhul tekiks taas olukord, kus sõidukid ootavad piiriületust maantee ääres. 4.11. Kuna ooteala teenuse kasutamise minimaalne maht ei sõltu piiri ületada soovivast isikust, vaid juhusest, kas ootealal parasjagu viibib mõni teine sõiduk või mitte, siis tooks
lg 4 teistsugune tõlgendamine kaasa piiri ületada soovivate isikute põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise.
Kui kaebaja ooteala tegelikult ei läbinud, siis on vaidlus ainetu. 3 5.
Apellantide tõlgenduse korral tekiks küsimus, kas see säte on vajalik ja selles sätestatud olukord mõistlikult saavutatav. 7.
vr § 81 lg-s 6 märgitud teenust. Üksnes pärast seda, kui PPA ei lubanud tal piiri ületada ilma Paldiski Sadamate AS-le tasu maksmata, tegi Paldiski Sadamata AS toiminguid seoses ootejärjekorra pidamise ning sõiduki piiripunkti suunamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolust, et kaebajal õnnestus esimesel korral jõuda koheselt piiripunktini, teha järeldust, et kaebaja ei kasutanud piiri ületamisel ooteala teenust. Seda põhjusel, et sellel esimesel korral kaebaja piiri ületada ei saanud. Piiri sai ta ületada alles pärast ooteala teenuse kasutamist – nimelt nähtub toimiku materjalidest, et
§d 81-88). Esiteks tähendaks see seda, et PPA ametnik peaks täitma lisaks senistele ülesannetele ka kõiki neid ülesandeid, mida praegu täidab ooteala haldaja töötaja – st eelkõige isiku ja sõiduki samasuse kontrollimine. Siseministeerium on osundanud, et see on üks kulukamaid teenuseid, kuna nõuab teenuse pidevaks tagamiseks töötajate palkamist (tl 21p). On alust arvata, et sellega suureneks PPA töökoormus ning pikeneks ühe inimese piiriületamiseks kuluv aeg. Teiseks on PPA põhjendatult viidanud sellele, et ooteala vältimine tooks kaasa uuesti sõidukite parkimise maanteede äärtes, mille likvideerimiseks eelnevalt viidatud riigipiiri seaduse vastavad sätted kehtestati. Selline oht oleks ka ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline. Kolmandaks on alust arvata, et selle hindamine, millal on faktiline järjekord piiripunktis olemas ja millal mitte, ning vastavalt sellel põhinev vahetegu, millal võib isik sõita otse piiripunkti ilma ooteala tasu maksmata ning millal mitte, võib isikute jaoks olla keeruline. Tekkida võivad eksitused ja arusaamatused ning vastavalt võib PPA ametnikel või ooteala töötajatel olla vajalik sooritada täiendavaid toiminguid, mida nad muidu tegema ei peaks. Kokkuvõttes võib see endaga kaasa tuua olukorra, kus piiripunkti võime isikuid üle piiri lasta pigem halveneb või muutub kulukamaks. 12. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kui vaadata
§-s 83 kehtestatud ooteala tasu regulatsiooni, siis võib väita, et olemuselt on piiriületuse ootetasu sarnane lõivule. Ka lõivu puhul on selle suurus reeglina samaliigilistes olukordades samasugune (fikseeritud lõivumäär) ning selle maksmist ei ole võimalik vältida väidetega, et sõltuvalt konkreetsest olukorrast võisid reaalsed riigiorgani poolt tehtud toimingud olla erineva kulukuse või mahuga. Piiriületus on üles ehitatud standardse menetlusena, mis koosneb erinevatest etappidest ning mille täitmise eest vastutavad erinevad isikud. Sisuliselt on selle süsteemi jätkusuutlikuks toimimiseks vajalikud kulud hajutatud kõikide piiriületajate vahel. 13. Eeltoodu on piisav põhjus selleks, et nõustuda vastustaja ja Siseministeeriumi seisukohaga, et
See norm sätestab, et kui sõiduk on suunatud piiriületuse ootealale, kuid ei kasuta tegelikult piiriületuse ooteala teenust ja suunatakse kohe piiriületuseks piiripunkti, siis piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu ei võeta. Vaidlust pole selles, et ehkki faktilist järjekorda piiripunktis ei esinenud, oli sel päeval erinevatel kellaaegadel 5 vahemikus 16.05-18-05 internetis registreeritud järjekorras 152-143 sõidukit, kes soovisid Koidula piiripunkti läbida (tl 42). Vaidlust pole ka selles, et kaebaja suhtes tehti ülal p-s 9 käsitletud toimingu ooteala töötaja poolt. Seega ei saa väita, et kaebaja tegelikult piiriületuse ooteala teenust ei kasutanud ja järelikult ei ole
Kaebaja on juhtinud tähelepanu, et vastustaja tõlgenduse korral tekib küsimus, kas
Ringkonnakohus möönab, et ilmselt ei tule selles sättes ette nähtud olukorda ette kuigi sageli. Samas ei anna see eelnevalt väljatoodut arvestades siiski alust seisukohale asumiseks, et käesoleval juhul olid
14. Asjaolu, et kaebaja oli enne piiripunkti saabumist interneti kaudu ootejärjekorras koha võtnud (broneerinud) ja selle eest tasunud, ei tähenda, et ta ei kasutanud ooteala teenust. Tasu piirületuse ooteala kasutamise eest (
) ja tasu ootejärjekorra koha võtmise eest (
) on erinevad tasud, mis tuleb tasuda erinevatele isikutele – esimesel juhul ooteala teenuse pakkujale ja teisel juhul andmekogu volitatud töötlejale. Internetis ootejärjekorra koha võtmine ja selle eest tasumine ei vabasta isikut ooteala tasu maksmisest, sest jätkuvalt tuleb temaga sooritada vajalikud toimingud ootealas – eeskätt isiku- ja sõidukisamasuse kontroll ja piirile suunamine. 15. Kaebaja väide, et piirijärjekordade taastumise ohtu pole ja et ooteala roll on üle tähtsustatud, võib olla õige. Ringkonnakohus leiab samuti, et
§-des 81-88 sätestatud pikk, üksikasjalik ning ühtlasi keeruliselt sõnastatud piiriületuse regulatsioon ei pruugi olla kõige paremini õnnestunud. Kuid eeltoodut arvestades ei ole see aluseks kaebuse rahuldamisele.
lg 1 järgi antakse piiriületuse ooteala teenuse pakkumise ülesanne eraõiguslikule isikule üle halduslepinguga. Asja materjalidest ei nähtu alust kahtlemiseks, et 6 selliselt on ülesanne antud üle Paldiski Sadamate AS-le ka käesoleval juhul (vt kinnitust selle kohta ka tl 144p). Haldusmenetluse seaduse § 8 lg-st 1 tuleneb muuhulgas, et isik, kes on halduslepinguga volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid, on haldusorgan. Seega on ka Paldiski Sadamate AS käesolevas vaidluses haldusorganiks. Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajaline ja järjekindel praktika on, et haldusorganil ei ole iseenesest keelatud välise õigusabi kasutamine kohtumenetluses, kuid selle väljamõistmine kaebajalt on võimalik vaid siis, kui vaidlusalune küsimus väljub haldusorgani igapäevase tegevuse raamest (vt nt RKHKo 3-3-164-13, p 50 koos sealsete viidetega). Vaidlus ooteala teenuse tasu üle ei väljunud ilmselgelt Paldiski Sadamate AS-i kui ooteala teenuse pakkuja ja samal ajal ka haldusorgani põhitegevuse raamest. Seetõttu jäävad viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt Paldiski Sadamate AS-i õigusabikulud tema enda kanda. Samal põhjusel jäävad Paldiski Sadamate AS-i enda kanda ka halduskohtus kantud õigusabikulud 1277,64 eurot (tl 148). Paldiski Sadamate AS-i esindaval vandeadvokaadil oli võimalik sellest asjaolust enda klienti teavitada ning Paldiski Sadamate AS sai eelduslikult menetluskulude välja mõistmata jätmise võimalusega välise õigusabi kasutamise kasuks otsustamisel arvestada, mistõttu ei pea ringkonnakohus seda lõpptulemust ka ebaõiglaseks. Kuna neid õigusabikulusid kelleltki välja ei mõisteta, ei võta ringkonnakohus seisukohta ka õigusabikulude põhjendatuse osas, arvestades muuhulgas nende õigusabikulude suurust (seda eriti selle asjaolu valguses, et Paldiski Sadamate AS-i poolt apellatsioonkaebuses esitatud argumentatsioon ei olnud vaidluse lahendamise seisukohalt edasiviiv (vt ülal p 17)); samuti arvestades fakti, et kohtupraktikaga vastukäivalt on apellatsioonimenetluses taotletavad õigusabikulud suuremad kui halduskohtus kantud õigusabikulud (vt RKHKo 3-3-1-84-15, p 31) jne. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.