Obsah (9)

§ 100§ 91§ 15§ 35§ 95§ 79§ 105§ 28§ 6

2-16-3278 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2016 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-3278 Tsiviilasi OÜ Indreko Grup

§ 100lg 4 alusel.

3.Kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse esitas kostja veebruaris 2016.

§ 91

lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kuna kostja ei esitanud avaldust mõistliku aja jooksul, kui ta sai teada töötasu maksmisega viivitamisest, siis ta on kaotanud õiguse nimetatud alusel töölepingut üles öelda. Töölepingu ülesütlemine neli kuud pärast viivitust ei ole mõistlik aeg

§ 91lg 4 tähenduses.

Arvestada tuleb, et viivitus ei olnud kunagi pikk. Eelmise kuu töötasu maksti välja järgmise kuu jooksul. Kostja lahkus omavoliliselt töölt, millega rikkus

§ 15lg 2 p 1-3 ja 10 kohustusi.

Kostja ei ole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna kostja lahkus töölt ette hoiatamata, siis ei ole hagejal kohustust maksta töötasu aja eest, kui kostja ei töötanud temast endast olenevatel 2 põhjustel. Nimetatud põhimõtte sätestab

§ 35

. Kui kostja ei oleks omavoliliselt töölt lahkunud, oleks hagejal olnud talle piisavalt tööd anda. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et kostjal puudus seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mistõttu on kostja tahteavaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tühine. Kostja seisukoht 4.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja esitas hagejale 15.01.2016.a.

§ 95

lg 1 kohase tahteavalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 21.01.2016.a. Hageja rikkus poolte vahel sõlmitud töölepingu tingimusi. Kostja ütles töölepingu üles

§ 91lg 1, lg 2 p 2 ja lg 4 alusel.

Kostja saatis tahteavalduse 15.01.2016.a. a. hageja juriidilisse asukohta ning 18.01.2016a. hageja elektronposti aadressile. Hageja arvestas osaliselt kostja tahteavaldust, lõpetades poolt vahel sõlmitud töösuhte 21.01.2016.a. Hageja tegi kande Maksu- ja Tolliametis olevasse tööregistrisse. Hageja kandis registrisse töösuhte lõpetamise alusena

§ 79– poolte kokkuleppe.

Hageja on seadusevastaselt lõpetanud poolt töösuhte

§ 79alusel.

Sellist kokkulepet hageja ja kostja vahel ei olnud. 5.Kostja ei nõustu sellega, et hageja sai tahteavalduse kätte alles 02.02.2016.a. Hageja sai kostja tahteavalduse kätte hiljemalt 18.01.2016.a. Hiljemalt 22.01.2016.a. oli kostja hageja tahteavaldusest teadlik, sest lõpetas kostjaga töölepingu alates 21.01.2016.a. Siiski on kostja seisukohal, et tema tahteavaldus jõudis hagejani 18.01.2016.a. Arvestades

§ 105lg 1 sätteid ning Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi Ts

ÜS) sätestatut tähtaegade kohta, tulnuks hagi kohtule esitada 17.02.2016.a. Hagi on esitatud aga 19.02.

1. Seega on hagi aegunud ning kostja palub kohaldada aegumist.
2. Väär on hageja väide, et kostja ei ilmunud tööle alates 2015 septembri kuust. Hageja on ise esitanud tõendi, milles märgib, et kostja töötas hageja juures kuni 16.11.2015.a. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli anda kostjale tööd alates septembrist
3. Seega on kostja ülesütlemisavaldus põhjendatud.
4. Kostja kinnitas, et hageja poolt esitatud töölepingul puudub tema allkiri. Allkiri, mis on töölepingul ei kuulu kostjale /tl 65-66/. Samas kinnitas kostja, et nendel tingimustel, mis töölepingus on kirjas, sõlmiti poolte vahel suuline kokkulepe. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja, ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5. Esmalt lahendab kohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Hagi on kohtule esitatud 19.02.2016.a. Kostja on esitanud tähitud kirja postitamise kviitungid
6. jaanuarist 2016.a. Tähtkirja sisuna on märgitud töölepingu ülesütlemisavaldus Nikolai Tšerepannikovilt /tl 41/. 18.02.2016 on kostja nõustaja edastanud elektronkirja hagejale elektronposti aadressil * /tl 42/. Kostja on kohtule esitanud postisaadetise teekonna jälgimise, kust nähtub, et 15.01.2016.a. väljastatud kiri on hagejale kätte toimetatud 02.02.2016.a /tl 44/. Lisaks on kostja esitanud andmed hageja majandustegevuse kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis /tl 45/. 3 TsÜS § 69 lg 3 lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja. Tõendatud on, et 15.01.2016.a. postitatud tähtkiri on hagejale kätte toimetatud 02.02.2016.a. Seega, kui arvestada hagi esitamise tähtaega alates 03.02.2016.a. ja juhindudes TsÜS § 135, § 136 lg 6 ja

§105lg 1 koosmõjust, ei ole 19.02.2016a.

esitatud hagi aegunud.

1. Kostja on seisukohal, et tähtaja kulgemist ei saa käesolevas menetluses arvestada alates 03.02.2016.a, kuivõrd TsÜS § 69 sätetel oli hagejal oluliselt varem võimalik kostja tahteavaldusega tutvuda. Kohus on seisukohal, et kostja poolt viidatud TsÜS § 69 on asjakohane säte. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 69 lg 3, sest tegemist on poolte vahel sõlmitud lepingulise suhtega. Kostja on edastanud elektronkirja 18.01.2016.a. aadressil * . Hageja väidetel ei ole tegemist hageja elektronposti aadressiga, sest äriregistris on hageja aadressiks märgitud */tl 65/. Kostja 15.01.2016.a. ülesütlemisavalduses on märgitud hageja elektronposti aadressiks * Seega oli kostjale teada mõlemad elektronposti aadressid. Hageja väide, et aadress *, on talle tundmatu, ei ole eluliselt usutav. Esiteks on hageja selle aadressi ise avaldanud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registris /tl 45/. Teiseks kinnitab asjaolu, et tegemist on hageja reaalselt toimiva aadressiga tsiviilasjas esitatud tõend töötamise andmete kohta /tl 43/, mis registreeritakse Maksu- ja Tolliametis, kus töösuhte lõppemise ajaks märgitud aeg 21.01.
2. Nimetatud kuupäev on kostja poolt erakorralises ülesütlemisavalduses märgitud töölepingu üleütlemise päev. Riigikohus lahendis 3-2-1-8-15 punktis 13 on märkinud, et käsitledes küsimust sellest, millal võib lugeda e-postiga saadetud teate kättesaaduks, on Riigikohus selgitanud, et kui saatja ekirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. 18.01.2016.a. e-kirjas ei ole kostja nõudnud kättesaamise kinnitust. Muid tõendeid kostja esitanud ei ole, mis kinnitaks hageja poolt e-kirja kättesaamist. Küll on aga 22.01.2016.a. kell 09:10:07 tehtud kanne kostja töötamise andmetes tööregistris. Eeltoodust tuleneb, et hagejal oli kostja tahteavaldus, mis edastati e-kirjaga 18.01.2016.a. käes hiljemalt 21.01.2016.a. ning sellest ajast arvates tuleb kohtu hinnangul hakata arvestama hagi aegumise tähtaega. Seetõttu tehti kanne tööregistrisse, et poolte vahel on tööleping lõpetatud alates 21.01.2016.a., so päeval, mis oli märgitud kostja poolt edastatud tahteavalduses. TsÜS § 135 ja 136 lg 6 ja 8 sätetel oli hagi esitamise viimane päev
3. veebruar 2016.a. Hagi on esitatud 19.02.2016.a. Seega hagi ei ole aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata.
4. Vaidlust ei ole, et kostja poolt esitatud ülesütlemisavaldus vastab vorminõuetele. Töötaja st kostja töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus põhineb asjaolul, et tööandja ei ole maksnudtöötasu töölepingus kokkulepitud ajaks. 4 Poolte vahel kirjalikult sõlmitud tööleping puudub. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja leppisid kokku töölepingu tingimustel, mis kajastuvad 25.05.2010.a. kuupäeva kandvas ja töölepingus nr 5 /tl 14-15, 66/. Poolte vahel sõlmitud töölepingu järgi palka makstakse üks kord kuu hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu
5. kuupäevaks. Kostja konto väljavõttega on tõendatud, et 2015 aasta juuli kuu töötasu laekus 26.08.2015.a., puhkusetasu juuli teises pooles ja augustis oldud puhkuse eest 30.09.2015.a. ning septembri kuu töötasu 23.10.2015 /tl 138/. Hageja on seisukohal, et viivitus ei olnud pikk, sest tasu on makstud alati välja järgmise kuu jooksul eelmise kuu eest /tl 3/.

§ 28

lg 2 p 2 järgi on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tööandja kohustus maksta töötasu vastavalt lepingule on töölepingu oluliseks tingimuseks. Kohus ei nõustu hagejaga, et kui järgmise kuu jooksul on eelneva kuu eest makstud välja töötasu, siis ei ole tegemist olulise viivitusega. Pooled leppisid kokku, et kostja töötas hageja juures täistööajaga. Seega on alust arvata, et töötasu on kostja ainukeseks sissetulekuks. Kui isik ei saa töötasu kokkulepitud ajal, siis on tegemist oluliste lepingutingimuste rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes. Kostja on tõendanud, et hageja on olulist, poolte vahel sõlmitud töölepingu tingimust korduvalt rikkunud. Hageja on rikkunud

§-s 28 lg 2 p 2 sätestatut. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on kaotanud õiguse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alusel, et viivitatud on töötasu väljamaksmisega, kuna viimasest viivitusest on möödas neli kuud. Hageja hinnangul on mõistlik aeg möödunud. Kostja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud 15.01.2016 ülesütlemisavaldusega. Viimane ülekanne on tehtud hageja poolt kostjale 23.10.2015.a. Seega eksitab hageja faktiväidetega. Kostja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud vähem kui kolm kuud pärast viimast hageja ülekannet töötasu osas kostjale. Oluline on, et tegemist ei ole esimese ega ühekordse viivitusega. Seega esines kostjal seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 91lg 2 p 2 alusel.

1. Kostja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud põhjusel, et alates 24.09.2015.a. ei ole hageja talle tööd andnud, kuigi töötaja oli valmis tööd tegema. Hagiavalduses väidab hageja, et kostja lahkus omavoliliselt töölt /hagi p 2.1.
2. tl 4/. Hageja ei ole märkinud hagis, mis kuupäevast alates kostja tööle ei ilmunud. Hageja poolt 29.01.2016.a. kostjale esitatud avalduses töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on hageja märkinud, et alates 16.11.2015 kostja enam tööle ei ilmunud /tl 16/. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on esitanud vastuolulisi andmeid aja kohta, millal kostja hageja väidetel enam tööle ei ilmunud. Hageja poolt esitatud erakorralise ülesütlemisavalduse kohaselt ei ilmunud kostja tööle alates 16.11.2015.a., hagiavalduse kohaselt aga septembrist
3. a. Töölepingu järgi pidi tööandja pidama töötaja kohta summeeritud tööaja arvestust kalendrikuu lõikes. Vastavalt

§ 6lg 6 tuleb summeeritud tööajal korral tööandjal pidada tööajakava.

Arvestades, et hagejal lasus tööajakava pidamise kohustus, on kohus seisukohal, et hageja saanuks esitada tõendid, mis kinnitavad tema väiteid kostja tööle mitteilmumise kohta. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Hageja on jätnud täitmata oma tõendamiskoormise. Kuna hageja poolt esitatud tõendamata väited on ka vastuolulised, siis on kohus seisukohal, et hageja väited kostja omavoliliselt töölt lahkumiseks on ilmselgelt ebausaldusväärsed. Kohtu veendumust kinnitab hageja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud sotsiaalmaksudeklaratsioon, mille kohaselt on hageja kostja eest tasutud sotsiaalmaksu veel novembris ja detsembris 2015.a., kuigi töötasu väljamakset tehtud ei ole /tl 47/. 5 12. Kostja väide, et hageja ei andnud talle tööd alates 24.09.2016 on tõendatud tunnistaja J. P. ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt alates septembri lõpust käisid nad koos kostjaga korduvalt hageja käest tööd küsimas. Hageja vastas, et tal ei ole tööd anda. Kui töö tuleb, siis lubas helistada. Tööd käidi küsimas Haapsalus erinevatel objektidel, mis hagejal tol ajal olemas olid. Tunnistaja ütluste kohaselt oli see viimastel aastatel tavaline, et tööd anda ei olnud, pausid töös olid ka mitme kuu pikkused. Ajal, mil tööd anda ei olnud maksis tööandja keskmist töötasu, kuid alates 2015 aasta septembrist hageja keskmist töötasu enam ei makstud /tl 145-146/. Hageja poolt esitatud seletuskiri ei tõenda, et hagejal oli kostjale tööd anda alates 24.09.2015.a. Seletuskiri on adresseeritud OÜ Indreko Grupp’ile. Sellest ei nähtu, kuna seletuskiri on koostatud ja allkirjastatud. Kostja Nikolai Tšerepannikovi osas on märgitud, et viimati oldi tööl koos mõnel päeval septembris. Peale seda kostjat enam tööl ei nähtud. Asjaolu, et allakirjutanud ei ole kostjat näinud, ei tõenda, et hagejal oli kostjale tööd anda. Samuti ei tõenda seletuskirjas väidetu, et juurde võeti uus elektrik asjaolu, et hagejal oli kostjale tööd anda /tl 13/. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks uue töötaja tööle võtmist elektriku ametikohale, seetõttu, et kostja tööle ei ilmunud. Hageja on jätnud täitmata oma tõendamiskoormise. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud asjaolud, millele ta vaidluses tugineb - hagejal ei olnud talle tööd anda alates 24.09.2015.a. Kuivõrd tööandja on kohustatud eelkõige kindlustama töötaja kokkulepitud tööga vastavalt

§28

lg 2 p 1, mida hageja ei teinud, siis esines kostjal seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuval põhjusel vastavalt

§ 91lg 1.

Kui tööandja ei kindlusta töötajat ligi nelja kuu jooksul tööga, siis ei saa töötajalt mõistlikult eeldada, et ta jätkaks lepingut.

1. Hageja seisukoht, et kostja ei ole töölepingut üle öelnud mõistliku aja jooksul, kui sai teada töötasu väljamaksmisega viivitamisest, ei ole kooskõlas tsiviilasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja J. P. ütlustega on tõendatud, et kohati oli perioode, kus tööandjal ei olnud tööd anda mitme kuu vältel. See ei olnud esmakordne. Siit tulenevalt leiab kohus, et veel 2015 aasta jooksul lootsid mõlemad pooled töösuhte jätkumisele, sest pause töös oli ka varsemalt olnud ning selle eest oli tööandja maksnud keskmist palka, kui ta ei kindlustanud töötajat tööga. Ülesütlemisavaldus on tehtud 15.01.
2. Seega on kostja esitanud ülesütlemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta oli veendunud, et hagejal ei ole anda tööd poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel. Kuna

§ 35

alusel peab töö mitteandmisel töötajale maksma keskmist töötasu, siis on kohus seisukohal, et kostja on teatanud mõistliku aja jooksul tööandjale ka töötasu väljamaksmisega viivitamisest, sest tunnistaja J. P. ütlustega on tõendatud, et esmakordselt jättis tööandja tasumata alates septembrist 2015.a. keskmise töötasu, kui tööd anda ei olnud. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

1. Hageja ei ole hagis märkinud hagi hinda. Kohus on seisukohal, et juhindudes TsMS § 132 lg 1 sätetel on tegemist mittevaralise nõudega, mille puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena 6 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses. Kumbki pool ei ole seaduses sätestatud ajal jooksul kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7