Obsah (6)

§ 185§ 238§ 130§ 173§ 180§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-7924 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Urmas Reinola, Orvi Tali Kriminaalasi Juri S

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Juri Starkovilt Eesti Vabariigi kasuks 24.00 (kakskümmend neli ) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. 1 Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE

1. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
2. Juri Starkovi süüdistatakse selles, et tema, olles viimati 17.06.2015.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, millise karistuse kandmiselt vabanes 15.12.2015.a., uuesti 17.09.2016.a. kella 11.40 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvast R ASile kuuluvast kauplusest üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada kokku kaupa kogumaksumusega 204.91 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluse müügisaalis kaasas olnud kilekotti ning möödus kaubaga kassast, jättes selle eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna Juri Starkov oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega Juri Starkov, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
3. Maakohus tunnistas Juri Starkovi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 8(kaheksa) kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendas Juri Starkovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks mõistis Juri Starkovile 5 (viis) kuud ja 10(kümme) päeva vangistust.

§ 130

lg 41 alusel valis Juri Starkovi suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Võttis Juri Starkovi vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks luges tema kinnipidamise aja 17.09.2016.a.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel mõistis Juri Starkovilt välja sundraha 322.50 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 96.00 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määras, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud kogusummas 418,50 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 34.87 eurot. APELLATSIOONID:

1. Kaitsja ei ole nõus kohtu poolt mõistetud karistusega. Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. 2 Juri Starkov tunnistas oma süüd ning väljendas puhtsüdamlikku kahetsust. Leiab, et karistus võiks olla leebem. Mõistetud karistuse liik reaalse vangistuse näol võib olla õigustatud, kuid süüdistatava puhul täidaks karistuse eesmärke ka lühemaajalisem vangistus. Ta on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud, kuna juba kohtuistungi ajaks tegi ta omad järeldused ning tunnistas oma süüd täielikult. Ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. Juri Starkov leiab, et mõistetud karistus ei vasta tema isikule ega kuriteo raskusele, kuna kohus mõistis 8 kuulise vangistuse vaid ühe katse staadiumisse jäänud varguse episoodi eest. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus, võttes seisukoha karistuse osas, oleks arvestanud kergendava asjaoluna Juri Starkovi puhtsüdamlikku kahetsust, oma süü täielikku tunnistamist, asjaolu, et isik on metadooni ravil, et 9 pakki kohvi Lavazza on tagastatud kauplusele. On veendunud, et süüdistatava puhul täidaks karistuse eesmärke ka tingimisi vangistus. Juri Starkov leiab, et mõistetud karistus ei vasta tema isikule ega kuriteo raskusele. Viimane kord karistati teda rohkem kui aasta tagasi, s.o. 17.06.
2. Vabanes pärast karistuse kandmist 15.12.2015.a ning tema enda sõnul varastas ta põhjusel, et raha saada. Vastupidiselt kohtu järeldustele on ta oma süüd kahetsenud ning vargused ei ole kujunenud tema tuluallikaks ja elustiiliks, kuna ta soovib elada õiguskuulekat elu ning on valmis tegema üldkasulikku tööd. Kaitsealuse õigused saavad kaitstud kõigi tõendite ja asjaolude hindamisel ringkonnakohtu lahendiga. Süüdistatav tugineb asjas olevatele tõenditele ja uusi tõendeid esitada ei soovi. Süüdistatav ja tema kaitsja ei soovi ringkonnakohtus suulist menetlust. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes

§-st 340 lg 2 p 4 palub tühistada Harju Maakohtu 19.09.2016.a otsus kriminaalasjas Juri Starkovi suhtes osaliselt. Süüdi mõista Juri Starkov KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi ja mõista süüdistatavale karistuseks üldkasulik töö 160 tundi kontrollnõuete täitmisega pooleteiseks aastaks.

1. Süüdistatav palub asendada temale mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Lubab ettenähtud töötunnid ära teha ja seadust rohkem mitte rikkuda. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Kaitsja on apellatsioonis märkinud, et maakohus on rikkunud menetlusõigust. Samas ei ole kaitsja esitanud vähimatki põhjendust milles menetlusõiguse rikkumine seisneb ega teinud ka viidet õigusnormile. Seega on kaitsja väide paljasõnaline ning täiesti põhjendamata. 3 Kohtukolleegium, kontrollides kohtuotsuse ja menetluskäigu vastavust seadustikus ettenähtud normidele ei tuvastanud mingeid menetlusõiguslikke minetusi, mis annaksid aluse tõdeda maakohtu poolt menetlusõigusnormide olulist rikkumist, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise.
4. Kaitsja on apellatsiooni põhiosas leidnud, et karistuse mõistmisel on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Mõistetud karistusmäär ei vasta kuriteo raskusele ja süüdistatava isikule. Apellant on ette heitnud, et kohtuotsusest ei nähtu, et kohus, võttes seisukoha karistuse osas, oleks arvestanud kergendava asjaoluna Juri Starkovi puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist. Kolleegium eeltoodud väidetega ei nõustu. Maakohus on otsuse lk 5 märkinud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik tunnistamine ja kahetsus. Süüdistatava süü suurust hinnates arvestab kohus, et menetlusesemeseks on üks kuritegu ja süüdistus juba näitab, et tegemist on kuriteo katsega. Seega on maakohus arvestanud toimepandu alusel nii süü suurust kui arvestanud tuvastatud karistust kergendavate asjaoludega, mistõttu on kaitsja etteheide alusetu. Samuti kolleegium osutab, et kuigi KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. See tähendab, et karistuse mõistmisel on alust anda hinnang ja arvestada süüdistatava senise käitumisega. Seega oli maakohus, vaagimaks karistuse eripreventiivset eesmärki, õigustatud arvestama asjaoluga, et Juri Starkovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemiste eest, kuid ta ei ole enda jaoks neist õigeid järeldusi teinud. Seetõttu oli kohtul alus karistada Juri Starkovi, eelmise otsusega mõistetud karistusega võrreldes, rangema karistusega.
5. Taotlemata KarS § 74 kohaldamist on kaitsja apellatsiooni põhiosas märkinud, et Juri Starkovi puhul täidaks karistuse eesmärke ka tingimisi vangistus. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et Juri Starkovi tuleb karistada lühiajalise, kuid reaalse vangistusega. Vastavalt kriminaalasja materjalidele on Juri Starkovi juba 26 mai 2015 aasta otsusega mõistetud vangistusest tingimisi vabastatud ja tema suhtes oli kohus kohaldanud KarS § 74 sätteid, kuid vaid kuu aja möödudes pani Juri Starkov toime uue varavastase kuriteo. Seega on Juri Starkov oma käitumisega näidanud, et tema tingimisi karistusest vabastamine ja allutamine kriminaalhooldusele ei täida karistuse eripreventiivseid eesmärke. Seetõttu uue kuriteo toimepanemise eest uuesti KarS § 74 kohaldamiseks seaduslikud alused puuduvad.
6. Mõlemas apellatsioonis on taotletud mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ehk siis KarS § 69 kohaldamist. Selles osas märgib kolleegium, et KarS § 69 lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada vaid juhul, kui süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt/ t.lk. 43-45/ ei ole süüdistatav üles näidanud initsiatiivi karistuse asendamiseks ega ole sellekohast taotlust ega nõusolekut väljendanud. Seetõttu ei ole maakohtul olnud ka seaduslikku alust eraldi vangistuse asendamata jätmist põhistada. Sellest, miks kohus leiab, et Juri Starkov peab kandma reaalset vangistust ja miks ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga, on kohus oma põhistuse esitanud, seega faktiliselt on maakohus välistanud ka karistuse asendamise. 4 Kolleegium märgib, et vaagimaks isiku suhtes üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise võimalust, peab kohtul olema siseveendumus, et vabaduses viibides isik, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, ei pane toime uusi õigusrikkumisi ja suudab elada õiguskuulekat elu. Juri Starkovi käitumine, järjepidev kuritegude toimepanemine, näitab, et ta ei oska vabaduses viibides olla seaduskuulekas, seetõttu puudub kohtukolleegiumil vähimgi veendumus selles, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga ta suudab loobuda kuritegude toimepanemistest. Selliseks järelduseks annab aluse Juri Starkovi kohta käiv karistusregister, mille andmete kohaselt on temal juba 2013 aastal asendatud vangistus üldkasuliku töö tundidega, kuid Juri Starkov asenduskaristuse kohaldamise tingimusi ei täitnud ning tema algselt mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Samuti osutab kolleegium, et kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, kuulub väljaselgitamisele, kas on olemas isikuga seotud asjaolusid, mis võivad raskendada üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Eelkõige kuulub kontrollimisele isiku töövõimelisus. Vangistus on üldkasuliku tööga asendatav nende isikute puhul, kes on võimelised töökohustusi täitma ning kellel ei ole sõltuvusprobleeme. Kohtuistungi protokolli kohaselt on süüdistatav selgitanud, et tal on sõltuvus narkootikumidest ning tal on tuvastatud 2016 aasta jaanuaris 60% töövõimetus, mis tema arvates on veelgi süvenenud. Haiguste osas on süüdistatav nimetanud XXX, XXX ja XXX, millega kaasnevad XXX. Kinnitab, et ta ei ole võimeline tegema füüsilist tööd. Kolleegium leiab, et eeltoodu annab aluse jõuda kindlale veendumusele, et Juri Starkov on isikuks, kelle suhtes KarS § 69 kohaldamine ei ole võimalik.
7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Kohtu seisukohad ja järeldused on kooskõlas kohtupraktikaga. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud.
8. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 24,00 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 0,5 tundi. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas

§ 175

lg 2 p 4 ettenähtuga.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu Juri Starkovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5