Obsah (7)

§ 121§§ 120§ 74§ 65§ 68§ 58§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-7370 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Tali ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Mee

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.

augusti 2016. a otsus lühimenetluse korras (kiirmenetluses) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatava Meelis Salak’i kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar Meelis Salak, isikukood: 39609301512, Eesti Vabariigi kodanik, emakeeleks eesti keel, XXX, elukoht: XXX; XXX, varem karistatud: 25.06.2014.a Harju Maakohtu otsusega

§§ 120

, 121, 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, millest kohesele ärakandmisele kuulus 2 kuud vangistust, ülejäänud 2 aastat 4 kuud vangistust tingimisi

§ 74

alusel katseajaga 2 aastat 6 kuud (kuni 24.12.2016) kahtlustatavana kinnipeetud 28.08.2016 Prokurör Karin Talviste Kaitsja Vandeadvokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Meelis Salaki kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Meelis Salak on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, uuesti 28.08.2016 kella 18.00 ajal, viibides Tallinnas aadressil XXX4 asuvas korteris, tungis kallale oma elukaaslasele MP-le ja kasutas elukaaslase suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et olles elutoas paiskas Meelis Salak MP põrandale, istus talle peale ja hoidis vasaku käega kannatanul kurgust kinni ja parema käega hoidis kööginuga vasakul pool kannatanu kaela juures vähemalt kahe minuti jooksul ja kriimustas noaga kannatanu kaela ning pärast seda, olles koridoris, haaras Meelis Salak MP-l tagant kinni ja tõukas teda, mille tulemusel lõi kannatanu vasaku käe küünarnuki ära. Sellise tegevusega põhjustas Meelis Salak kannatanu MP-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi (kriimustus vasakul pool kaelal ja marrastus vasaku käe küünarnukil). Seega pani Meelis Salak oma tahtlike tegudega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt ehk

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Harju Maakohtu 30.08.
2. a otsusega lühimenetluses kiirminetluse sätete kohaselt tunnistati Meelis Salak

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja põhikaristuseks mõisteti talle vangistus 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Meelis Salak’ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 4 kuud.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 25.06.2014.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 aastat 4 kuud võrra, mõistes liitkaristuseks Meelis Salak’ile vangistus 2 aastat 8 kuud. KrMS § 130 lg 41 ja 275 lg 1 alusel kohaldati süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks Meelis Salak’i suhtes tõkendit – vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni, võeti Meelis Salak vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla ja määrati, et karistuse kandmise alguseks on 28.08.2016.a, arvates eelvangistuses alates 28.08.2016 kuni kohtulahendini viibitud aeg karistusaja hulka

§ 68lg 1 alusel.

ESITATUD APELLATSIOON 3. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava Meelis Salaki kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar, kes leiab, et süüdistatavale mõistetud karistuse mõistmisel ei ole maakohus arvesse võtnud kõiki asja tehiolusid, süü suurust, kergendavaid asjaolusid, kannatanu andestamist ja viimase kergema karistuse taotlust. Kaitsja märgib, et Meelis Salak kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult, ta ei ole kunagi varem kannatanu suhtes vägivaldne olnud. Ta armastab oma tütart ning ta oli igapäevaselt tema hooldajaks. Kaitsja on seisukohal, et arvestades mõlema poole käitumist, kus tüli algatajaks oli kannatanu, ei ole õigustatud ühise 1-aastase lapse kodus viibimist

§ 58p 13 võtta karistuse mõistmisel arvesse karistust raskendava asjaoluna.

Kohalviibinud kannatanu sõbrannad tegid konflikti tekkimisel politseile väljakutse. Kannatanu on ise seda kõike maakohtus tunnistanud ning selgitanud nii süüdistatava kui ka enda osa konfliktis. Kannatanu on süüdistatavale andestanud, temaga leppinud ja avaldanud, et ei suuda ilma temata vajalikul määral lapse eest hoolitseda. Kannatanule tekitatud kahjustused ei olnud rasked.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Maakohus on karistuse liigi valikul lähtunud asjaolust, et Meelis Salakit ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Maakohus lähtus eelkõige asjaolust, et süüdistatav viibis lapsehoolduspuhkusel ja ei oma seepärast töökohta, sest kannatanu asus töötama. Kuna 2 süüdistatav on terve ja töövõimeline ning hetkel lapsehoolduspuhkus ei ole ilmselt asjaolu, mis välistaks süüdistatava töötamise ning võime kanda rahalist karistust. Ka käesoleval ajal tuleb ju lahendada lapsehoolduse küsimus, sest Meelis Salak viibib vanglas. Meelis Salakil puuduvad sellised rahalised kohustused, mis ei võimaldaks tal kanda rahalist karistust. Meelis Salak kandis ära osaliselt 25.06.

1. mõistetud karistuse ning oli läbinud juhtunu ajaks suurema osa talle määratud katseajast. Maakohus on oluliseks pidanud karistuse valikul kriminaalhooldaja MN ütlusi, kelle sõnade kohaselt olnud viimasel ajal probleeme korrektse registreerimiskohustuse täitmise ja tema arvates süüdistatava agressiivse käitumisega, millega M. Salak ei tegelenud piisavalt. Samas ei ole kriminaalhooldaja pidanud vajalikuks teha ettepanekuid kohtule süüdistatava suhtes täiendavate meetmete kohaldamiseks. Kaitsja märgib, et Meelis Salaki poolt toimepandud väärteod ei ole isikuvastased. Kaitsja arvates ei ole vangla kindlasti koht, kus mõjutataks süüdistatavat positiivselt agressiivsuse vastaseks käitumiseks. Apellant palub tühistada Harju maakohtu 30.08.
2. otsus osaliselt Meelis Salakile mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista Meelis Salakile kergemaliigiline karistus, so rahaline karistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
4. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
5. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. 3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on arvestatud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka esitatud apellatsioonis. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kuna tüli algatajaks oli kannatanu, ei ole õigustatud ühise 1-aastase lapse kodus viibimist

§ 58p 13 võtta karistuse mõistmisel arvesse karistust raskendava asjaoluna.

Verbaalne tüli sõltumata selle algatajast, ei saa olla õigustuseks füüsilise vägivalla kasutamiseks ega muuda olematuks kuriteo toimepanemist lapse juuresolekul. Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistusliigi valikul asus õigele seisukohale, et M. Salaki puhul ei oleks rahalise karistuse mõistmine põhjendatud ka tulenevalt asjaolust, et teda on varem kriminaalkorras karistatud ning seda just vägivallateo toimepanemise eest. Seega ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Süüdistatavale karistuse mõistmisel maakohus võttis õigesti arvesse asjaolu, et varasemad karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning M. Salak jätkas vägivallaga seotud süütegude toimepanemist, seega rahalise karistuse kohaldamise M. Salaki suhtes ei ole otstarbekohane ega teeniks karistuse eesmärki. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt kohtupraktikas välja kujunenud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11 nr 3-1-1-52-13, p 19). Olukorras, kus võimalikust kuni viieaastasest vangistusest mõistis maakohus kergendava ja raskendava asjaolu esinemisel vangistuse keskmäärast oluliselt kergema karistuse, põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et süüdistatavale on mõistetud liiga range karistus. 7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata ja maakohtu otsuse seega muutmata. Allkirjastatud digitaalselt 4