1-08-12818/599

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-12818 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Roman Vaštšenko (isikukood 37805060282) ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Roman Vaštšenko kannab Viru Vanglas talle Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega nr 1-0812818 KarS § 184 lg 2 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi mõistetud 9 aastast vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel jäi kandmisele 8 aastat 8 kuud 29 päeva. Karistusaeg algas 19.01.2011 ja lõpeb 18.10.
8. Viru Maakohus 31.10.2016 määrusega jättis R. Vaštšenko tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohtulahendi seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Esmalt luges kohus positiivseks, et R. Vaštšenko on vangistuse jooksul osalenud riigikeele B1 taseme õppes, omandanud puidupingitöölise eriala kutsehariduse, läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, osalenud tööhõives majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal töötab Eesti Vanglatööstus AS-is komplekteerijana. Nimetatud asjaolude alusel saab järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab isikule positiivset mõju. 2.2 Järgmiseks pidas maakohus positiivseks sedagi, et vabanemisel on R. Vaštšenkol olemas elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektrooniline valveseade ning kus elavad tema abikaasa ja nende 2 last. Nii ema kui abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks nimetatud aadressile. Süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne töökoht AS-s XXX logistikajuhi ametikohal. Isiku lähedasteks on ema, isa, abikaasa ja 2 last ning vend ja 2 õde. Suhted on head ja toetavad. Kohus leidis, et kirjeldatud asjaolud maandavad mõningal määral uue kuriteo riske. 2.3 Arvestades eeltoodud positiivseid hinnanguid, samuti seda, et R. Vaštšenko kannab karistust esmakordselt, ei pidanud maakohus tema vabastamist ometi võimalikuks. Maakohus leidis, et selle välistavad tema poolt toime pandud kuriteo raskus ja asjaolud. Nimelt pidas kohus oluliseks, et kinnipeetav kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest grupis ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest grupis, olles toimetanud ajavahemikul 2005 augustist kuni detsembrini ebaseaduslikult Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. R. Vaštšenko osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide salakaubaveo korraldaja. Kokku sai ta narkootikumide salakaubaveo korraldamise eest tasuks 7333 eurot. 2.4 Kohus leidis, et R. Vaštšenko kuriteo laad ja eesmärk - suures koguses narkootilise aine organiseerimine Eestisse majandusliku kasu saamise eesmärgil - viitavad tema riskivale ja hoolimatule elustiilile. Tema varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. 2.5 Maakohus märkis veel, et KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid hinnates peab kohtul tekkima nii veendumus selles, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka selles, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. R. Vaštšenko on kandnud temale karistuseks mõistetud 9 aasta pikkusest vangistusest ära natuke üle poole. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on karistatud grupiviisilises korduvas piiriüleses rahvatervisevastases kuriteos, s.o kokku 126 kg narkootilise aine salakaubaveo korraldamises, ja arvestades R. Vaštšenko panust kuritegude toimepanemises, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu küll tunnistab oma süüd, kuid leiab, et narkootikumide ostmine on vabatahtlik ning seetõttu ei saa isik aru oma süüst ühiskonna eest. Nimetatust järeldub, et R. Vaštšenko ei ole tegelikult aru saanud oma teo keelatusest, mistõttu ei ole veendumust, nagu oleks karistus oma eesmärgi täitnud. 2.6 Maakohus leidis veel, et R. Vaštšenko seaduspärast käitumist ei suudaks tagada ka tema allutamine elektroonilisele valvele. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. MÄÄRUSKAEBUSED
9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse R. Vaštšenko, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Ta märgib järgmist. 3.1 Lisaks kohtu poolt välja toodud positiivsele, toonitab R. Vaštšenko, et tema iseloomustusest järelduvalt puuduvad tema puhul ohtlikkus ja riskid, mis tulenevad eluvaldkondadest, sh haridusest, tööst ja majanduslikust toimetulekust, suhetest ja elustiilist, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ning tervisest ja emotsionaalsest seisundist. Ta märgib ka, et Viru Vangla juba teist korda toetab kohtu ees tema vangistusest vabastamist. Veel rõhutab kinnipeetav, et ta on aru saanud oma süüst ühiskonna ees ega ole öelnud, et narkootikumide ostmine on vabatahtlik. Kuni
10. a ta vaid vestluses kontaktisikuga arutles, et kahjuks narkootikumid on liiga kättesaadavad ja soovi olemasolul võib neid osta iga isik. See ei tähenda, et ta ei pea oma süüd suureks. Tal on endal 2 alaealist last, kes võivad alguses proovimiseks samuti osta „vabatahtlikult“ narkootikumi. Seda kardab ta väga. Samuti lisab 2 R. Vaštšenko, et temaga on vahemikul 28.04.2015 kuni 29.09.2016 läbi viidud ka 6 vestlust erinevatel teemadel. Nendes vestluses ei esitatud temale ühtegi küsimust, mis oleks puudutanud narkootikume. Seetõttu jääb arusaamatuks, kust võeti see, et tema hinnangul on narkootikumide ostmine vabatahtlik ja ta ei saa aru oma süüst ühiskonna ees. 3.2 Järgmiseks juhib R. Vaštšenko tähelepanu sellele, et tema kuritegu oli 11 aastat tagasi ning selle eest on ta vanglas olnud peaaegu 5 aastat 10 kuud. Tema 2 last kasvavad seega juba 6 aastat ilma isata. Lapsed ja abikaasa ootavad teda. Need asjaolud on samuti tähtsaks motivaatoriks selles, et loobuda mõttest toime panna veel kord kuritegu. 3.3 R. Vaštšenko ei nõustu Viru Maakohtu arvamusega, et tema karistuse eesmärgid ei ole praeguseks juba täidetud. 6 aasta jooksul on temaga läbi viidud profülaktiline ja seletav töö narkootikumide kahjulikkuse ja nende levitamise osas ühiskonnas. Ta on juba ammu aru saanud ja kahetsenud. Tal puuduvad suhted inimestega, kellega grupis ta kuriteo toime pani ning ta ei soovi nendega enam ka suhtlema hakata. R. Vaštšenko juhib tähelepanu ka sellele, et Viru Maakohus 28.04.2015 määrusega otsustas ta tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada ehk siis juba poolteist aastat tagasi leidis kohus, et tema karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud. 3.4 R. Vaštšenko märgib veel, et karistuse eesmärk ei ole üksnes isolatsioon ühiskonnast, vaid ka ümberkasvatus. Kohtumäärusest järeldub aga, et vaatamata ümberkasvatuse eesmärkide saavutamisele tuleks karistuse kandmist temal jätkata.
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka R. Vaštšenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, kes samuti taotleb kohtulahendi tühistamist ja oma kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 4.1 Kaitsja hinnangul ei ole kohus arvesse võtnud seda, et kuriteo pani R. Vaštšenko toime rohkem kui 10 aastat tagasi. Seega on möödunud aeg olnud piisav, et isik oma hoiakuid ja prioriteete muudaks. Võimatus olla oma perekonnaga ja mure pereliikmete pärast on väga kaalukad põhjused, miks oma mõttemaailma ja elustiili muuta. R. Vaštšenko tunnistab oma süüd ning uue kuriteo risk ei ole suur. Kinnipeetav on oma käitumisega vanglas näidanud, et tema puhul on karistuse eesmärgid täidetud. Samuti on tal vabaduses olemas elu- ja töökoht, lähedaste tugi ning tema vabanemisfondis on hoiustatud 1300 eurot. 4.2 Kaitsja leiab, et kohus, viidates kogu aeg R. Vaštšenko poolt rahvusvahelise iseloomuga narkokuriteo toimepanemisele ja selle korraldamisele, jätab tähelepanuta, et vaidlusaluse kuriteo organiseerijaks oli teine isik. Samuti on põhjendamata rõhutada isiku kuriteo raskust, kuna seadus ei sea vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalust sõltuvusse kuriteo raskusest. 4.3 Veel märgib kaitsja, et vangla on iseloomustuse koostanud R. Vaštšenko pikaajalise jälgimise pinnalt, mistõttu see on objektiivne. Oma käitumisega vangistuse ajal tõestas kinnipeetav, et on teinud enda jaoks õigeid järeldusi, seadnud uusi prioriteete ning on motiveeritud ja valmis õiguskuulekale elule. Seega on kohtu väited selle kohta, et puudub veendumus R. Vaštšenko suutlikkuses edaspidi õiguskuulekalt käituda ning tema karistuse eesmärgi täidetuses, täiesti paljasõnalised. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et R. Vaštšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine (sh elektroonilise valve alla) ei ole põhjendatud. Maakohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks edasikaebustes toodud argumentidel puudub alus.
13. Määruskaebustes kajastub eelkõige nende esitajate veendumus, nagu oleks vanglakaristus R. Vaštšenko puhul oma eesmärgi täitnud juba tänaseks päevaks. Taoline seisukoht on ka jälgitav, kuivõrd kinnipeetava vangistusaegset käitumist saab kirjeldada vaid positiivselt, tema vabanemisjärgsed elutingimused on vaadeldavad õiguskuulekat käitumist soodustavatena, varasemad 3 karistamised puuduvad ning tema kuriteost on möödunud pikk aeg. Samas, s.o eelmärgitule vaatamata, ei pea R. Vaštšenko käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist põhjendatuks ka ringkonnakohus.
14. Sellisele positsioonile asudes toonitab kriminaalkolleegium esmalt põhimõtet, mille kohaselt ei saa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumisel tugineda üksnes tema vangistusaegset käitumist ja tema vabanemisjärgseid elutingimusi heast küljest iseloomustavale teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg-s 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg-s 3) loetelus toodud punkte nende kogumis. Lisaks tuleb aga silmas pidada sedagi, et nimetatud asjaolud ei ole tingimata ühe kaaluga, vaid kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka nt vaid kuriteo raskuse ja isiku süü suuruse motiivil. Taoliselt maakohus käesoleval juhul veatult toiminud ka on ning määruskaebuste väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. 7.1 Ringkonnakohus leiab nimelt, et esimene kohtuaste on õigustatult omistanud suurt tähtsust R. Vaštšenko kuriteo toimepanemise asjaoludele ja tema süü suurusele, mille valguses ei ole põhjendatud süüdimõistetut vangistusest vabastada juba ligikaudu 3 aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu. Nimelt kannab kinnipeetav karistust suure koguse narkootilise aine, s.o 126 kg hašiši, ebaseadusliku käitlemise eest. Tõsi, Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusest selguvalt ei olnud ta küll kuriteo otseseks organiseerijaks (nagu märgib kaitsja), kuid tema osa kuriteos oli oluline, s.o ta oli kõigil kordadel narkootikumide salakaubaveo korraldaja. Ehk siis maakohus on õigesti toonitanud R. Vaštšenko tegevuse osatähtsust narkootiliste ainete käitlemisel. 7.2 Eeltoodut silmas pidades, ei saa kriminaalkolleegium kuidagi nõustuda määruskaebuste seisukohaga, mille kohaselt esineb justkui käesolevalt piisavalt positiivseid asjaolusid, mis põhjendavad R. Vaštšenko tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabastamist. Nimelt on kinnipeetava tänaseks päevaks ära kantud karistus tema teo asjaolusid ja süü suurust arvestades võrreldes temale mõistetud karistusajaga ebaproportsionaalselt lühike. Lisaks peab märkima sedagi, et otsustades süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise üle, peavad kohtud tähele panema ka ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et suure raskusastmega kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu, ehk siis kuriteo toimepanemisele peab järgnema sellele vastav karistus, mis viiakse ka täide.
15. Eespool märgitut kogumis arvesse võttes ei veena apellatsioonikohut R. Vaštšenko vabastamisele ka määruskaebuste toonitused selles, et kinnipeetav on aru saanud oma süüst ühiskonna ees, kuriteokaaslastega ei suhtle, vangla tema vabastamist toetab, tema uue kuriteo riskiprotsent on madal ja ta on motiveeritud elama seaduskuulekalt. Asjaolul, et Viru Maakohus R. Vaštšenko vabastamist 28.04.2015 määruses võimalikuks pidas, mingitki tähendust praeguselt aga ei oma. Samuti on asjakohane juhtida tähelepanu sellele, et Tartu Ringkonnakohus tegi 29.05.2015 selles osas vastupidise lahendi. Apellatsioonikohtu lahend jõustus 30.06.2015, mil Riigikohus jättis vandeadvokaadi määruskaebuse menetlusse võtmata. R. Vaštšenkol tuleb seega ka praeguselt jätkata karistuse kandmist vangistusasutuses. Oma jätkuva positiivsuse ja seaduskuulekusega saab ta näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ning ta tõepoolest kahetseb toimepandud kuritegu. Kuna süüdimõistetu karistusaeg lõpeb alles 18.10.2019, on tema vabastamise küsimust kohtul võimalik arutada ka edaspidi.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau