Obsah (12)

§ 445§ 469§ 132§ 173§ 162§ 165§ 174§ 138§ 144§ 175§ 143§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-17250 Tsiviilasi KORTERIÜHISTU XXXXhagi XXXX

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et kostjatel tuleb küttesüsteemi taastamine tellida osaühingult XXXX või osaühingult XXXX, kuna hageja on kinnitanud, et eelnimetatud ettevõtted on teadlikud XXXX elamu küttesüsteemi eripäradest ja senisest töökvaliteedist. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud lubada kohtutäituril, hagejal ja hageja koostööpartneril viibida küttesüsteemi taastamise ehitustööde juures, kuna selliselt on tagatud, et kostjate korteris olev küttesüsteem saab reaalselt taastatud viisil, mis teiste hageja liikmete huve enam ei kahjusta. Kohus leiab, et kostjatel tuleb küttesüsteemi taastamise tööd läbi viia 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. 19. Hageja on esitanud taotluse käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks, kuna see võib ära hoida venitamise eesmärgist tingitud otsusele põhjendamatu edasikaebamise.

§ 469

lg 1 sätestab, et

§-s 468 nimetamata otsuse tunnistab kohus poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Taotluse võib esitada nii enne otsuse tegemist kui pärast seda. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole andnud tagatist otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks, jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. 20. Tulenevalt

§ 132lg-st 1 ja lg 4 p-st 2 on hagi hind 3 500 eurot.

Menetluskulud 21.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 22.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 1 440 eurot, riigilõivu 300 eurot ning tõlketeenuse kulu 282,22 eurot.
2. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud e-toimiku vahendusel riigilõivu 300 eurot. Kohus on riigilõivu tasumise e-toimiku vahendusel tuvastanud, seega kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 300 euro ulatuses ning see kuulub kostjatelt väljamõistmisele. 5
3. Järgmisena analüüsib kohus hageja esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal nõupidamiseks kliendiga, olukorra selgitamiseks ja positsiooni kujundamiseks 1 tund, andmete kogumiseks 30 minutit, hagiavalduse koostamiseks 5 tundi (tlk 1-5), lisade komplekteerimiseks ja riigilõivu tasumiseks 15 minutit, materjalide e-toimikusse sisestamiseks 15 minutit, kostja vastusega tutvumiseks ning asjaolude väljaselgitamiseks 2 tundi (tlk 25) ja tõlke korraldamiseks 30 minutit. Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 9 tunni ja 30 minuti ulatuses.
4. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Käesoleval juhul kohus on kontrollinud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega tuleb hageja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 150 eurot on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja 16.11.2015 menetlusdokumendis ja 06.02.2016 menetlusdokumendis nimetatud toimingute maht on 9 tundi ja töötunni hind 150 eurot (koos käibemaksuga) ning 15.06.2016 nimetatud toimingute maht on 30 minutit ja töötunni hing 150 eurot, millele lisandub käibemaks, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 1 440 eurot (koos käibemaksuga).
5. Hageja palub kostjatelt välja mõista kulud seoses tõlketeenusega summas 282,22 eurot.

§ 143

p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohus leiab, et kuna hageja on tõendanud tõlketeenuse saamist (tlk 64, 105), kuulub see kostjatelt väljamõistmisele. 29. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjaid hüvitama hageja menetluskulusid 2 022,22 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 1 440 eurot, riigilõivust 300 eurot ja tõlketeenusest 282,22 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). 30.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg 6 kohtunik 7