4-16-8629/6

4-16-8629 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-8629 Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Vitali Gubarenko kaebus Veterinaar- ja Toiduameti juhi 14.11.2016 määruse peale väärteoasjas nr 956516000014 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Vitali 36501290229; XXXX) Gubarenko (isikukood Kaebuse esitaja esindaja – vandeadvokaat Maksim Greinoman (Advokaadibüroo Grenoman & Co, e-post: maksim@greinoman.com) Kohtuväline menetleja – Veterinaar- ja Toiduamet, e-post: (vet@vet.agri.ee) RESOLUTSIOON Jätta Vitali Gubarenko kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale rahuldamata ning väärteoasja nr 956516000014 menetluse lõpetamise määrus tühistamata. Edasikaebamise kord Määrus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud
2. 23.03.2016 Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) peadirektori otsusega alustati Vitali Gubarenko avalduse alusel väärteomenetlust XXXXsuhtes, kes kaebaja väitel on paigaldanud Tallinnas XXXXasuvale kinnistule ULL loomapeletaja, mis kahjustas naaberkinnistul (XXXX) viibiva XXXXkoera tervist.
3. 24.10.2016 lõpetas VTA väärteomenetleja väärteoasja nr 956516000014 menetluse. Kohtuväline menetleja leidis, et ULL loomapeletaja töötamisest tulenevat otsest ohtu XXXX 2 koera elule ja tervisele ei ole võimalik tuvastada. Seega ei ole kaebaja poolt XXXXsüüks pandavad väärteotunnused tuvastatavad ega süü tõendatav.
4. 08.11.2016 esitas XXXXkohtuvälise menetleja juhile väärteoasja menetluse lõpetamise peale kaebuse. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on jätnud põhjendamatult tõendid hindamata ja vastuolud kõrvaldamata. Kaebuse kohaselt viitavad Eliit Loomakliiniku loomaarsti tõend, Eesti Maaülikooli ekspertarvamus ja Terviseameti füüsikalabori mõõtmisaruanne seda, et ultraheli tekitajaks sai olla üksnes XXXXpaigaldatud loomapeletaja, mis põhjustas koerale loomaarsti tuvastatud füüsilist valu. XXXXväitel oli koer valveinstinktidest tingituna sunnitud viibima värava juures loomapeletaja mõju all, mistõttu on tegemist looma piinamisega.
5. 14.11.2016 jättis VTA peadirektor XXXXkaebuse rahuldamata. Määruses leiti, et ei ole selge, kas koera viibimist nädal aega peletaja võimalikus mõjualas saab pidada pikka aega loomapeletaja mõjualas viibimiseks. Kogutud tõendid ei kinnita Eesti Maaülikooli ekspertarvamust, kuivõrd: 1) Eliit Loomakliiniku loomaarst on viidanud üksnes võimalusele, et looma seisund on tingitud ultrahelilainete mõjust koerale; 2) Eesti Maaülikooli ekspertarvamuse kohaselt võib loom ultraheli tõttu muutuda agressiivseks või põgeneda territooriumilt, kaebuse esitaja sõnade kohaselt viibis koer aga siiski värava juures, kuhu oli suunatud peletaja; 3) Terviseameti füüsikalabori fikseeritud müra puhul ei saa pidada tõendatuks, et müra pärineb peletajast. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtuvälise menetleja juhi arvates järeldada, et koera seisund on põhjustatud koerapeletaja toimest. Kuivõrd kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, ei ole tõendatud koera suhtes loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 mõistes lubamatu teo toimepanemine.
6. 28.11.2016 esitas XXXXkohtuvälise menetleja juhi määruse peale kaebuse kohtule, milles palub määrus tühistada ja asi tagastada kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse jätkamiseks. Kaebaja märgib uuesti, et VTA on jätnud tõendid hindamata ja vastuolud kõrvaldamata. Ta viitab VTA kontrollaktile, Eliit Loomakliiniku loomaarsti tõendile, Eesti Maaülikooli ekspertarvamusele ja Terviseameti füüsikalabori mõõtmisaruandele ning leiab, et need on piisavad XXXXsüüteo toimepanemise tõendamiseks. Kaebaja kordab varem väidetut, mille kohaselt oli koer valvekoera instinktidest tulenevalt sunnitud viibima loomapeletaja mõju all värava juures. Kohtumääruse põhjendused
7. Tulenevalt VTMS § 79 lg-st 2 vaatab kohus kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle osas see on esitatud. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning kontrollinud kohtu käsutuses olevaid materjale, asub seisukohale, et Vitali Gubarenko poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Kaebaja on leidnud, et XXXX on toime pannud looma suhtes lubamatu teo, s.o LoKS § 662 lg-s 1 sätestatud rikkumise. Looma suhtes lubamatuks teoks on sama seaduse § 4 lg 1 järgi looma hukkumist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu. 3 On ilmne, et loomapeletaja paigaldamisega ei saanud XXXXtoime panna LoKS § 4 lg 1 sätestatud tegu, st naaber ei saanud sundida XXXXkoera ebamõistlikult pingutama, ei saanud looma jätta abitusse seisundisse ega panna toime muud sarnase mõjuga tegu. XXXXkinnistule paigutatud loomapeletaja küündib selle tehniliste näitajate poolest 15 meetri ulatusse ja selle tööraadius on 90º. Terviseameti füüsikalabori antud kirjelduse ja kaardimaterjali alusel võib väita, et loomapeletaja küündis ca 12 meetri ulatuses ja 45º tööpiirkonnaraadiusega naaberkinnistule. Seega võis loomapeletaja mõjuala olla XXXXkrundil suhteliselt väikesel pinnal ning loomal oli võimalik lahkuda seadme mõjualast. Sisult samale seisukohale on VTA peaspetsialist jõudnud ka 01.03.2016 toimunud kohapealses kontrollis, märkides, et koer on suurel krundil vabalt ja suunatud ebameeldiva signaali saamisel on tal võimalus asuda krundil teise kohta. Kaebaja selgitab, et koer oli sunnitud oma instinktidest tulenevalt viibima peamiselt värava juures. Tehnilise Järelevalve Ameti 29.02.2016 vastusest tulenevalt on kõnealloleva koerapeletaja näol tegemist seadmega, mille eesmärgiks on tekitada mitmetele loomarühmadele (koerad, kassid jne) peletavalt mõjuvat varieeruvat heli. Eesti Maaülikooli ekspertarvamuses veterinaararst XXXX märgib, et suure sageduse ja intensiivsusega ultraheli pikaajaline toime võib mõjuda negatiivselt looma heaolule ja tervisele. Loom võib muutuda agressiivseks, püüda leida vaiksemat kohta või põgeneda territooriumilt. Seega oleks ka valvekoer ebameeldivate ultrahelilainete korral liikunud paika, kus müra temani ei jõua või põgenenud maa-alalt. Käesoleval juhul nähtub kaebaja selgitustest, et koer viibis loomapeletaja paigaldamisest hoolimata värava juures ning VTA kontrollakti kohaselt oli tegemist normaalse käitumisega koeraga, kes reageeris tavapäraselt oma territooriumi kaitsel. Mingeid kõrvalekaldeid inspektor ei täheldanud. Seega ei saa välistada, et paigaldatud loomapeletaja ei olnud sisse lülitatud ning koera tervis halvenes peletajast sõltumatutel põhjustel.
9. Kaebaja väidab, nagu oleks loomapeletaja tekitanud koerale füüsilist valu, mida tuvastas loomaarst. Kohtu hinnangul ei saa toodud tõendist teha märgitud järeldust, sest Eliit Loomakliiniku tõend üksnes möönab, et „[a]ntud seisund võib olla tingitud negatiivsete ultrahelilainete mõjust koerale“. Seega on kaebaja teinud loomakliiniku tõendist meelevaldsed järeldused. Väärib märkimist, et Eliit Loomakliiniku 19.02.2016 kirjeldatud looma haigusnähud (värisemine, soov peitu pugeda, nutmine, pea raputamine) ei vasta Eesti Maaülikooli ekspertarvamuses kirjeldatud ultraheli arvatavale mõjule (ringiliikumine, sügelus, kratsimine, enesevigastamine, saba hammustamine, haavandid, nahavigastused jne). Kohtu hinnangul ei saa välistada, et koer jäi lühiajaliselt haigeks peletajast sõltumatutel põhjustel. Arvestada tuleb sedagi, et VTA inspektor XXXX ei ole kõigest 10 päeva hiljem (01.03.2016) kontrollkäigu ajal täheldanud koera käitumises mingeid kõrvalekaldeid, vaid leidnud, et tegemist on hästi hooldatud, heas konditsioonis ja normaalse käitumisega koeraga.
10. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et XXXXkoera haigustunnused (loomakliiniku tõendi kohaselt kaebas omanik koeral ka silma- ja kõrvaprobleeme, kuid põletikku läbivaatus ei näidanud) on tekitanud naaber oma krundile paigaldatud loomapeletajaga. Selle paigaldamine iseenesest ei saa kaasa tuua koera terviseseisundi halvenemist, vaid selle peab ka töökorda seadma. XXXXväärteomenetlejale antud selgituste kohaselt ei pannud ta loomapeletajat üldse tööle. Asjaolude selgitamiseks ei ole abi ka Terviseameti füüsikalabori müra mõõtmise aruandest, kuivõrd selles on fikseerinud vaid ultraheli müra, mitte seda tekitav allikas. Tänaseks päevaks on nimetatud seade kaebaja sõnul demonteeritud. Seega ei ole kohtuvälisel menetlejal võimalik 4 koguda täiendavaid tõendeid, kinnitamaks või ümber lükkamaks seost paigaldatud loomapeletaja ja koera terviseprobleemide vahel.
11. Lõpetuseks märgib kohus, et ei kiida heaks tegevust, kus naaber paigaldab loomapeletaja koerapidajast isiku maa-ala suunas. Isegi kui seade ei ole sisse lülitatud, ei ole selline käitumine heanaaberlik ja ärritab koeraomanikku. Samamoodi ei ole aga vastuvõetav olukord, kus looma omanik lubab koera alatasa haukuda ning häirib sellega teiste isikute rahu. VTA kontrollaktist tulenevalt kaebas XXXXelukaaslane XXXX inspektorile, et XXXXkoer haugub pidevalt, see segab tema väikest last ning koera haukumine sageneb peremehe kodus olles. Seega, vältimaks probleemse haukumise esinemist, peaks omanik loomaga rohkem tegelema ja kehtestama koerale vajalikud reeglid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud ning lähtudes VTMS §-st 79 lg 3 p-st 1 jätab kohus XXXX kaebuse rahuldamata. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/