Jätta rahuldamata Tarmo Tammik’u kaebus Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse liikluspolitseinik Tea Prikk poolt 18.11.2016.a tehtud määrusele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta.
) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 2 18.03.2016 kell 17:43 fikseeris Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistus, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 127 kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, ületati sõidukiga Citroen C4 Picasso registreerimismärgiga XXXX lubatud sõidukiirust vähemalt 6 km/h. Selline tegevus kvalifitseeriti LS § 227 lg 1 järgi. 23.03.2016 määras kohtuväline menetleja sõiduki Citroen C4 Picasso reg.nr XXXX vastutavale kasutajale Tarmo Tammikule
lg 1 ja LS § 262 p 1 alusel hoiatustrahvi 18.00 eurot (kirjalikus hoiatamismenetluses trahviteade nr 223016020607). Trahviteates oli märgitud, et seda on võimalik vaidlustada järgmistel põhjustel: sõidukit juhtis teine isik; toimus mootorsõiduki (registreerimismärgi) vargus, kadumine või hävimine; esines õigusvastasust välistav asjaolu (lisada tõendid). 03.10.2016 kohtutäitur Igor Prigoda edastas kirjaga Tarmo Tammikule täitmisteate koos täitedokumendiga, mille kohaselt on PPA koostanud 23.03.2016 Tarmo Tammikule trahviteate nr 223016020607. 07.10.2016 pöördus Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse poole kohtutäitur Igor Prigoda palvega täpsustada Tarmo Tammiku trahviteade kättetoimetamise asjaolusid. 10.10.2016 pöördus PPA poole advokaat Rene Varul, kes samamoodi palus teda informeerida trahviteade kättetoimetamise asjaolude kohta. Ühtlasi paluti edastada koopia salvestisest, mille abil tegu tuvastati. Selgitustaotlusele oli lisatud ka Tarmo Tammiku poolt digitaalselt allkirjastatud volikiri õigusteenuse osutamiseks. PPA edastas 12.10.2016 vastuse nr 2.2-4/2354-4, milles viidati
Kuna kohtuväline menetleja ei saanud seaduses sätestatud korras trahviteadet Tarmo Tammiku rahvastikuregistris märgitud aadressile edastada, avaldati 13.04.2016 kooskõlas
lg 3 trahviteade Ametlikes Teadaannetes ning loeti see kättetoimetatuks 30 päeva möödudes. 20.10.2016 edastas Tarmo Tammiku esindaja vandeadvokaat Rene Varul kohtuvälisele menetlejale taotluse, milles ta palus lugeda PPA poolt Tarmo Tammikule 23.03.2016 koostatud trahviteate nr 223016020607 kättetoimetamise hetkeks 03.10.2016 ning juhul, kui PPA ei soovi lugeda trahviteate kättetoimetamise hetkeks 03.10.2016, palus ennistada Tarmo Tammiku suhtes PPA 23.03.2016.a. trahviteate nr 223016020607 kaebetähtaeg. Taotluse kohaselt probleem seisnes selles, et Tarmo Tammikut ei ole varasemalt trahviteatest teavitanud, mistõttu on ta saanud trahviteatest teadlikuks alles kohtutäituri vahendusel, kus trahviteatele on lisatud kohtutäituri tasud jne. Taotleja viitab
lg 2 sätestatule, millest nähtuvalt kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolust, et isiku rahvastikuregistri järgsel aadressil Muhus kahel korral ei õnnestunud anda kätte trahviteadet ei saa järeldada, et isik ei ela antud aadressil. Niiviisi kohtutäituril õnnestus koheselt trahviteate kättetoimetamine, mis näitab, et Tarmo Tammiku registrijärgsel aadressil ei väldita posti vastuvõtmist. Samuti pidi PPA edastama Tarmo Tammikule trahviteate kasvõi läbi tööandja või Facebook’i konto kaudu. Taotluses märgitakse, et kaebuse esitamise soov sõltub tähtaja küsimusest. 25.10.2016 koostas PPA taotluse rahuldamata jätmise määruse, milles leidis, et kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas teinud kõik seaduses ettenähtud toimingud ja järginud kõiki menetluslike tähtaegu, mistõttu trahviteate Ametlike Teadaannete vahendusel kättetoimetamine ja kohtutäiturile sundtäitmiseks esitamine on põhjendatud ja kooskõlas
tulenevate nõuetega. Määrusega jäeti T.Tammiku esindaja vandeadvokaat Rene Varul’i poolt esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. 3 02.11.2016 esitas T.Tammiku esindaja vandeadvokaat R.Varul kaebuse, milles palus tühistada PPA 23.03.2016 trahviteate nr 223016020607 ja peatada käesoleva kaebuse menetlemine kuni lahenduseni jõudmiseni kaebuse tähtaja osas (tähtaja kulgemise algus 03.10.2016 või tähtaja ennistamine). Kaebuse kohaselt T.Tammik on saanud trahviteate kätte 03.10.2016, mida ta loeb 30-päevase kaebetähtaja alguseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et automaatse statsionaarse kiirusmõõtesüsteem on fikseerinud kaebaja sõiduki kiiruse veel enne, kui kaebaja sõiduk jõudis 50km/h piirangualasse (vastava märgi alt läbi). Seega ei olnud kaebaja hetkel, kui kiirusemõõtesüsteem on tema kiiruse fikseerinud, veel jõudnud 50 km/h alasse ja liiklusrikkumist ei toimunud. PPA on 25.10.2016 määrusega jätnud rahuldamata Tammiku taotluse lugeda tähtaja alguseks moment, mil ta sai trahviteate kätte kohtutäituri kaudu. Samuti on jäetud rahuldamata alternatiivne taotlus tähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja Tarmo Tammik vaidlustab PPA 25.10.2016 kohtus. Palub peatada käesoleva kaebuse menetlus nii kauaks, kui on selge tähtajaga seonduv. 07.11.2016 määruse alusel jättis kohtuväline menetleja M.Heinmäe 02.11.2016 kaebuse läbi vaatamata
Määruse põhjendused olid alljärgnevad: - kaebus on esitatud rohkem kui 30 päeva peale trahviteate kättetoimetamist ning on möödunud
- 25.10.2015 koostas PPA taotluse rahuldamata jätmise määruse, kuna taotluses ei olnud esitatud mõjuvaid põhjuseid ja tõendeid, mille alusel saaks lugeda kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatuks. - kuna T.Tammik on tasunud hoiatustrahvi kohtutäiturile ning kohtutäitur on lõpetanud menetluse TMS § 48 p 3 alusel, puudub kohtuvälisel menetlejal alus kohtutäiturile taotluse esitamiseks täitemenetluse peatamiseks. 14.11.2016 esitas T.Tammiku esindaja vandeadvokaat R.Varul vastavalt
§-le 76 kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kaebaja palub tühistada PPA 25.10.2016.a. taotluse rahuldamata jätmise määrus ja teha ise uus lahend, millega lugeda PPA poolt T.Tammikule 23.03.2016.a koostatud trahviteate nr 223016020607 kättetoimetamise hetkeks 03.10.2016 ning juhul, kui PPA juht ei näe alust lugeda trahviteate kättetoimetamise hetkeks 03.10.2016.a. ennistada T.Tammiku suhtes PPA 23.03.2016.a. trahviteate nr 223016020607 kaebetähtaeg. Samuti palub kaebuse esitaja tühistada PPA 07.11.2016.a. määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja lahendada Tarmo Tammiku kaebus trahviteate peale sisuliselt. Kaebuse kohaselt probleem seisneb selles, et Tarmo Tammikut ei ole varasemalt trahviteatest teavitatud, mistõttu on ta saanud trahviteatest teadlikuks alles kohtutäituri vahendusel, kus trahviteatele on lisatud kohtutäituri tasud jne. Peamine probleem seisneb selles, et kohtuväline menetleja ei ole täitnud seaduses sätestatud eeldusi, et toimetada Tarmo Tammikule trahviteade kätte läbi Ametlikke Teadaannete. Kuna antud juhul avaldati trahviteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ebaõigesti, siis ei hakanud kaebuse esitamise tähtaeg kulgema mitte trahviteate avaldamist, vaid sellest ajast, millal Tarmo Tammik sai teada trahviteatest. Asjaolu, et Omnival ei õnnestunud kahel korral anda kätte trahviteadet Tarmo Tammiku rahvastikuregistri järgsel aadressil Muhus, ei saa teha järeldust, et isik ei elagi sellel aadressil. Kohtutäituril õnnestus koheselt trahviteate kättetoimetamine, mis näitab, et T.Tammiku registrijärgsel aadressil ei väldita posti vastuvõtmist. Mingit Omniva teadet tähitud kirja kohta postiasutusest, postkastis ei olnud. PPA on avaldanud trahviteate läbi Ametlike Teadaannete kergekäeliselt ja ennatlikult – PPA ei ole tuvastanud, et kaebuse esitaja ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil, samuti ei ole PPA tuvastanud, et kaebuse esitaja viibimiskoht ei ole teada. Kui PPA leiab, et trahviteade oli kätte toimetatud, siis eelkirjeldatud 4 asjaolud on kaebuse esitaja hinnangul mõjuvaks põhjusteks trahviteate kaebetähtaja ennistamiseks. 18.11.2016 määruse alusel jättis kohtuvälise menetleja juht kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele peale
Määruse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) Liiklusregistrist saadud informatsiooni kohaselt oli 18.03.2016 sõiduki CITROEN C4 PICASSO registreerimismärgiga XXXX registrijärgseks vastutavaks isikuks Tarmo Tammik. Trahviteade nr 223016020607 oli koostatud T.Tammikule ning edastatud tähtkirjaga tema rahvastikuregistris avaldatud postiaadressile. Lisaks sellele oli eelnevalt kontrollitud trahviteade elektrooniliselt esitamise võimalust, elektroonpost ei olnud aktiveeritud. Seega oli trahviteate edastamisel kasutatud mõlemat trahviteate saatmise võimalust. Trahviteate edastamise viise läbi isiku tööandja või tema Facebooki konto kaudu kehtiv seadus ei näe ette. Trahviteade nr 223016020607 oli saadetud tähtkirjaga nr RR276739755EE ning selle liikumine, sh kättetoimetamise katse teostamine 28.03.2016 ja saabunud tähtkirja kohta teatise viimine registrijärgsele aadressile 29.03.2016 ja 05.04.2016 ning tähtkirja tagastamine 12.04.2016 on registreeritud Omniva vastavas süsteemis. Rahvastikuregistri seaduse § 391 rahvastikuregistri objektiks olev isik peab hoolitsema enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, seega pidi T.Tammik trahviteate nr 223016020607 rahvastikuregistris avaldatud postiaadressil vastu võtma. 2) Kuna elektrooniliselt ega tähtkirja teel ei õnnestunud kohtuvälise menetleja tegevusest mitteolenevatel põhjustel trahviteadet T.Tammikule kätte toimetada, avaldati 13.04.2016 trahviteade Ametlikes Teadaannetes ning loeti kättetoimetatuks, kui oli möödunud 30 päeva selle ilmumisest. Kuna trahvisumma ei olnud tähtaegselt nõuetekohaselt laekunud, edastati trahviteade põhjendatult sundtäitmiseks kohtutäiturile. 3) Põhjendust, et T.Tammik sai rikkumisest esmakordselt teada kohtutäituri vahendusel, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. 4) Kaebuses ei ole esitatud tõendeid ei mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse 25.10.2016 koostatud taotluse rahuldamata jätmise määruse tühistamiseks ja lugeda trahviteate nr 223016020607 kättetoimetamise kuupäevaks 03.10.2016. Samuti puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks ning 07.11.2016 koostatud määruse tühistamiseks. Vandeadvokaat R.Varul esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja juhi tegevusele. Kaebuses taotletakse tühistada PPA 18.11.2016 määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta ja teha uus lahend, millega lugeda PPA poolt Tarmo Tammikule 23.03.2016.a koostatud trahviteate nr 223016020607 kättetoimetamise hetkeks 03.10.2016.a ning juhul, kui maakohus ei näe alust lugeda trahviteate toimetamise hetkeks 03.10.2016.a, ennistada Tarmo Tammiku suhtes PPA 23.03.2016 trahviteate nr 223016020607 kaebetähtaeg. Lisaks palutakse kohustada PPA-d vaatama sisuliselt läbi Tammiku kaebus 23.03.2016.a trahviteate tühistamiseks. Kaebuses tuuakse välja samad seisukohad, mis olid toodud 20.10.2016 PPA-le esitatud taotluses ning 02.11.2016 ja 14.11.2016 esitatud kaebustest, mida siinkohal kohus ei korda. Väärteoasja nr 223016020607 toimikus asuvad järgmised dokumendid: 12.10.2016 salvestise taotluse vastusest (foto) nähtuvad rikkumise faktilised asjaolud, lisatud on info, et taotluse esitamine foto saamiseks ei peata trahviteate tasumiseks antud 30-päevast tähtaega. Kohustusega seotud laekumise väljavõte kohaselt Tarmo Tammikule PPA 23.03.2016 otsusega määratud rahatrahv 18.00 eurot oli tasutud 20.10.2016 kohtutäituri I.Prigoda kaudu. Kohtu põhjendused 5
lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
lg 2 p 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. T.Tammiku kaebus on esitatud tähtaegselt.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Riigikohus otsuses nr 3-1-1-43-12 p-s 35 obiter dictum korras leidis, et kui isik leiab, et tema õigusi rikub kohtuvälise menetleja määrus, millega tema taotlus trahviteate vaidlustamise tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata, siis on tal võimalik see määrus vaidlustada. Kõnealust määrust saab vaidlustada analoogiliselt väärteomenetluse seadustiku 10. peatüki 3. jao 6. jaotises ette nähtud korrale esmalt kohtuvälise menetleja juhi juures (
§-d 76-77) ja seejärel maakohtus (
§-d 78-79). Sama otsuse p-s 37 ja 38 asuti seisukohale, et vaadates läbi kaebust kohtuvälise menetleja juhi määruse peale, millega jäeti trahviteate vaidlustamise tähtaeg ennistamata ja kaebus
lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, on maakohus õigustatud ja kohustatud andma kaebuse läbi vaatamata jätmise põhjendatusele sisulise hinnangu. Kui maakohus, lahendades
korras kaebust kohtuvälise menetleja määruse peale, millega on trahviteate peale esitatud kaebus läbi vaatamata jäetud, ei anna kohtuvälise menetleja otsustusele sisulist hinnangut, siis on sõltumata maakohtu määruse resolutiivosa sõnastusest, tegemist kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Seda määrust on võimalik määruskaebe korras ringkonnakohtus vaidlustada. Vaadanud toimiku materjalid ja esitatud kaebuse läbi, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 18.11.2016 kohtuvälise menetleja juhi määrus on ammendavalt põhjendanud ning kohus nõustub toodud põhjendustega, märkides üksnes, et ka 25.10.2016 vaidlustatud taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole vastuolus seadusega ning kaebustes toodu ei anna alust ka selle tühistamiseks. Seadusega on ette nähtud, et hoiatustrahvi määramisest teatatakse isikule tema rahvastikuregistrisse kantud aadressile. Kui isik mingil põhjusel ei saa viibida oma registrisse kantud elukohas, siis on tal võimalik sellest elukohajärgset postiasutust teavitada ning avaldada, milliselt aadressilt ta sel perioodil saab posti vastu võtta. T.Tammik seda teinud ei ole ning menetleja on seaduses sätestatut järgides, peale postiasutusest teate tagastamist, avaldanud trahvi määramise kohta teate Ametlikes Teadaannetes, millega on teade trahvi määramise kohta loetud isikule kättetoimetatuks. Seadusega on sätestatud need mõjuvad põhjused, millede esinemise korral loetakse, et isik ei ole minetanud oma kaebeõigust. Sellisteks objektiivseteks takistuseks, mis oleksid teinud võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise on näiteks loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms - kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-94-09). Seega kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab, et selliseid mõjuvaid põhjuseid ei ole antud konkreetses juhtumis kaebuse esitaja esitanud, mistõttu on õigustatult jäetud hoiatustrahvi vaidlustamise tähtaeg ennistamata ning isikul tuleb tasuda talle määratud rahatrahv. Samuti kohtuvälise menetleja juhi järeldus sellest, et hoiatustrahvi kohtutäiturile sissenõudmiseks edastamine oli põhjendatud, on õige.
lg 1 p 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale, kui teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning 6 rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratavat hoiatustrahvi ei saa samastada väärteo eest kohaldatava karistusega. Kõnealune hoiatustrahv on käsitatav sunnimeetmena, mille kohaldamise aluseks võib olla ka asjaolu, et isiku vastutusel oleva mootorsõidukiga pani liiklusväärteo objektiivse koosseisu tunnustele vastava teo toime teine isik, kelle kohta mootorsõiduki eest vastutav isik ei taganud menetlejale seaduses sätestatud korras õigeaegselt teavet (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-43-12 p 32). Kuivõrd tegemist ei ole karistusega, siis ei ole põhjendatud lubada ka nimetatud otsustust vaidlustada piiramatult ükskõik millistel põhjendustel. Seadusandja on lähtunud antud juhul asjaolust, et kirjalikku hoiatusmenetlust kohaldatakse nn massväärtegude puhul, kus teo toimepanemine tuvastatakse lihtsustatud korras ja teabe salvestamise teel ning hoiatustrahv määratakse isikule, kes on sõiduki registrijärgne omanik, kes saab vaidlustada hoiatustrahvi vaid
märgitud alustel, kui mootorsõidukit juhtis teine isik (lg 3) või esitades ametliku kinnituse, et enne trahviteates nimetatud teo toime panemise aega on teatatud mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest või esitades tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta (lg 4). 18.03.2016 toimepandud liiklusrikkumise puhul kohaldatud kirjaliku hoiatamismenetluse eeldused on täidetud. Kiiruse ületamisega seotud rikkumised on sagedased, mistõttu sõiduki omanikule määratava hoiatustrahvi eesmärk on mõjutada isikut oma sõiduki kiirust kontrolli all hoidma ning võimaluse piires sellega toimepandavaid rikkumisi vältima. Kuna järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik mootorsõiduki juhti kohe tuvastada, fikseeriti rikkumine vastavalt nõetele (rikkumine jäädvustati fotol, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht). Seega rikkumine õigesti tuvastatud ning Tarmo Tammiku poolt toimepandud väärtegu on nõuetekohaselt tõendatud. KarS § 27 kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Tammiku käitumises ei esinenud ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu, mille tõttu oli kiiruse ületamine lubatav. Kaebuses ei ole viidatud isiku õiguste ja vabaduste rikkumisele, vaid esitatakse kontrollimata väite, et „automaatse statsionaarse kiirusmõõtesüsteem on fikseerinud kaebaja sõiduki kiiruse veel enne, kui kaebaja sõiduk jõudis 50km/h piirangualasse“, millega soovitakse õigustada Tarmo Tammiku poolt toime pandud rikkumist. Samuti ei ole kaebuses viidatud, kuidas kohtuvälise menetleja juht oma määrusega rikkus kaebaja õigusi või vabadusi. Kohus leiab, et kaebuse esitajale hoiatusmenetluses määratud trahvi alused on õiguspärased ja menetleja ei ole oma tegevusega menetlusnorme rikkunud. Kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse seadust valesti kohaldanud ning seega puudub alus
lg 3 p 2 või 3 nimetatud lahendi tegemiseks, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.