Obsah (4)

§ 48§ 47§ 105§ 41

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-51540 Otsuse kuupäev 19. november 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Danel Parmase kaebus Tartu Vangla

) § 41 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebaja on seisukohal, et riiklikust poliitikast kõrvale jätmine pole vangistusega paratamatult kaasnev. Vangla toidu vastavus sotsiaalministri 31.12.2002 määrusele „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ ei anna alust piirata kinnipeetavate puu- ja köögiviljade soetamist. Sotsiaalministri määruses ei kajastu ka Tervise Arengu Instituudi poliitika, kuna määrus on varasem.

1. D. Parmas märgib ka, et piirang ei ole proportsionaalne ning rikub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikleid 2, 3, 8, 14 ja
2. Vangla julgeolekut on võimalik tagada ka suurema koguse puu- ja köögiviljade soetamisõiguse puhul. 2 Vastustaja vastuväited
3. Tartu Vangla möönab, et piirangu näol on tegemist kaebaja õiguste teatava riivega, kuid seda ei saa pidada õigusvastaseks. Tartu Ringkonnakohus leidis oma 10.06.2010 otsuses nr 308-2101, milles käsitleti kinnipeetavate sisseostudele piirangute seadmise õiguspärasust, et

§ 48

lg 1 annab küll volitusnormi ostude tegemise korra kehtestamiseks, kuid ei välista täiendavalt koguste piiramist julgeolekukaalutlustel vangla üldkorraldusega. Ainuüksi kaebaja soov tarbida üht või teist kaupa rohkem ei ole kodukorra punkti tühistamise aluseks ega muuda seda õigusvastaseks. Tegemist on paratamatusega, mis kaasneb vanglas viibimisega. 15.

§ 47

lõike 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidada elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ sätestatakse päevased toidunormid kinnipidamisasutustes kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute toitlustamiseks. Määruse § 1 lõike 4 kohaselt arvestatakse toidunormi määramisel kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluse piires kinnipeetava religiooni toitumistavasid. Seega tagab kinnipeetava igapäevase toidu vangla ning kaupluse vahendusel toiduainete ostmine on täiendav võimalus, mitte eluline vajadus. Kodukorras märgitud piirangu ulatuse arvestamisel on lähtutud eelkõige soetatavate kaupade mõistlikus koguses tarbimisest ühe inimese kohta ning toidukaupade hoiuvõimalustest. Tegemist on lisatoiduga, mistõttu ei saa piirangud rikkuda kaebaja õigust toidule. Tartu Vangla rõhutab, et ka vangla pakutav toit sisaldab puu- ja köögivilju. Samuti pakutakse vanglas nendest viljadest valmistatud mahla. Seega ei saa pidada vaidlustatud sätet ebaproportsionaalseks. Kohtu seisukoht 16. D. Parmas nõuab Tartu Vangla kodukorra p 16.9.14 tühistamist. Nimetatud punkt lubas kaebuse esitamise ajal osta kinnipeetaval ühe kaupluse korra ajal puu- ja köögivilju kokku 3 kg. Alates 01.10.2015 lubab sama punkt osta puu- ja köögivilju korraga kokku 3,5 kg. Kohtu hinnangul ei muuda see siiski asjas menetluslikku olukorda, sest juba kaebuses selgitas D. Parmas, et nimetatud säte peaks lubama osta 6-7 kg puu- ja köögivilju. 17.

§ 105

lg 21 p 5 kohaselt sätestatakse vangla kodukorras kinnipeetava või vahistatu sisseostude tegemine. Kuigi

§ 48

lg 11 näeb sisseostudele ette rahalise piirmäära, ei tähenda see kohtu hinnangul seda, et vangla kodukorras poleks võimalik seada sisseostudele täiendavaid piiranguid. Kuivõrd

§ 41

lg 2 lubab vangla julgeoleku kaalutlustel sätestada piirangu, mida seadus ei sätesta, tuleb käesoleval juhul Tartu Vangla kodukorra p 16.9.14 õiguspärasuse kontrollimiseks tuvastada see, kas kõnealune piirang on kehtestatud vangla julgeoleku kaalutlustel ning kas see on proportsionaalne. Kuivõrd tegemist on kaalutlusotsusega, saab kohus sisuliselt hinnata eeskätt seda, kas vangla on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt.

1. Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas on välja toodud, et kaubakoguste arvestamisel on lähtutud eelkõige soetatavate kaupade mõistlikus koguses tarbimisest või kasutamisest ühe inimese kohta ning toidukaupade hoiuvõimalusi. Kuigi kodukorra seletuskirjast (s.t haldusakti põhjendustest) ei nähtu viidet julgeolekukaalutlustele, ei saa pelgalt see haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt kaasa tuua kodukorra punkti tühistamist. Justiitsministeeriumi 18.06.2014 vaideotsuses nr 11-7/14-522-8 on välja toodud, et kaua seisnud toiduained võivad 3 põhjustada ohtu inimeste tervisele ning suuremate koguste korral on ka suuremad võimalused kaupu muude hüvede vastu vahetada, tuues kaasa lubamatud võlasuhted. Samuti on vaideotsuses välja toodud, et suur hulk erinevaid kaupu takistab läbiotsimise teostamist.
2. Kohus nõustub nende seisukohtadega. Vaieldamatult muudab suurem kogus puu- ja köögivilju nende läbiotsimise keerulisemaks. Seejuures tuleb arvestada, et erineva suuruse ja kujuga puu- ja köögiviljad võimaldavad mitmesuguseid esemeid peita. Kuna puu- ja köögiviljade suurus ja kuju varieerub ka ühe sordi piires, on välisel vaatlusel keelatud esemete avastamine eriti keeruline. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et mõne puu- ja köögivilja puhul hõlbustavad keelatud esemete peitmist ka nende koored. Kuivõrd VSkE § 57 lõikest 1 tulenevalt ei ole vanglas lubatud esemeteks muuhulgas teiste kinnipeetavate käest saadud esemed, siis on lubamatute võlasuhete tekkimise võimalus samuti täiesti reaalne. Puu- ja köögiviljade roiskumisest tulenevat ohtu inimeste tervisele peab kohus küll väikeseks, kuid siiski möönab kohus, et tavapärase elukogemusega inimesele on selge, et roiskuvad puu- ja köögiviljad ei pruugi neid manustava isiku tervisele hästi mõjuda ning samuti pakuvad need soodsat keskkonda muudele eluvormidele, mille mõju ei pruugi olla ümbritsevatele inimestele tingimata tervislik (nt hallitus, äädikakärbsed jne).
3. Järelikult on tegemist vangla julgeoleku tagamiseks sobiva piiranguga. Kohus peab piirangut ka vajalikuks, kuna sama eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne kinnipeetavate õigusi vähem riivava meetmega. Kuna VSkE § 57 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus enda juures hoida üksnes vanglasse saabumisel kaasa võetud ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju, on puu- ja köögiviljade hankimine vanglas võimalik üksnes vangla kaupluse vahendusel. Seetõttu on kauplusest ostetava koguse piiramine ka ainus võimalus piirata kinnipeetava puu- ja köögiviljade kogust.
4. Samuti on kohtu hinnangul mõõduka meetmega. Tartu Vangla kodukorra p 16.1 kohaselt on kinnipeetaval võimalik sooritada sisseoste üldjuhul kaks korda kuus. Praeguses menetluses ei ole seda eeldust kahtluse alla seatud. 3,5 kg (või ka kaebuse esitamise ajal kehtinud 3 kg) piirangut puu- ja köögiviljade ostmisel iga kahe nädala tagant tuleb vaadelda võttes arvesse kinnipeetavate üldist toitlustamist.

§ 47

lõike 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet ning kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Täpsemalt on kinnipeetavate toitlustamine reguleeritud sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Vaideotsusest nähtuvalt kuulub kaebaja toitlustamisel rühma R3, kellele määruse § 2 lõike 3 kohaselt on ette nähtud päevas 2300-2700 kcal toiduenergiat. Määruse lisas 2 on välja toodud vitamiinide ja mineraalainete minimaalsed kogused toidus. Asjas ei ole vaidlus, et Tartu Vangla toit vastab määruse nõuetele. Seega on kaebajale juba vangla poolt tagatud toit, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid inimorganismile vajalikul määral. Kui sotsiaalministri määruses toodud nõuded ei oleks selleks piisavad, tõusetuks teravalt küsimus määruse põhiseaduspärasusest. Käesolevas asjas ei ole aga niisuguseid andmeid esitatud, mis seaks kahtluse alla sotsiaalministri määruse nõuete asjakohasuse.

1. Seejuures ei muuda sotsiaalministri määruse alusel toitlustamist ebapiisavaks ka see, kui Tervise Arengu Instituut on väljastanud soovitused, mis ületavad sotsiaalministri määruses toodud toitainete koguseid. Aja jooksul on väljastatud palju erinevaid tervisliku toitumise soovitusi, kuid kohus ei saa välistada, et nt Tervise Arengu Instituudi soovitused on tõepoolest sellised, mille järgimine võiks anda kõige paremaid tulemusi. Samas on need eelduslikult ka mõeldud eeskätt vabaduses viibivale tavapärase aktiivsusega inimesele ega võta seetõttu 4 arvesse kinnipeetava elu spetsiifikat. Samuti tuleb silmas pidada, et sotsiaalministri määruse alusel on kinnipeetavaid toitlustatud ligi 13 aastat ning ei ole teada, et see oleks kaasa toonud negatiivseid tagajärgi. Kohtule on muuhulgas kinnipeetavate menetlusabi taotluste lahendamise põhjal teada, et vanglates viibib hulgaliselt kinnipeetavaid, kellel rahalised vahendid sisuliselt puuduvad ning kellel on lisatoidu ostmine seetõttu välistatud.
2. Seega on kohus seisukohal, et vangla tagab kaebajale piisava toitlustuse ning lisatoidu ostmise võimalus ei ole eluks hädavajalik. Niisuguses olukorras tagab 3,5 kg piirang võimaluse osta niivõrd palju puu- ja köögivilju, et keskmiselt on ööpäevas lisaks vangla pakutavale toidule võimalik süüa 250 g puu- ja köögivilju. Kaebaja esitatud Tervise Arengu Instituudi soovituste kohaselt on puu- ja köögiviljade päevane soovitatav kogus 4-5 portsjonit, kusjuures reeglina loetakse portsjoniks 100 g. Seega on kaebajal võimalik vangla kauplusest ostetavate puu- ja köögiviljade kogusest katta igapäevaselt vähemalt pool Tervise Arengu Instituudi poolt soovitatust. Kohus ei pea võimalikuks, et niisuguses olukorras ei saa kaebaja koos vangla pakutava toiduga piisavalt vajalikke vitamiine, mineraale või muid toitaineid. Samuti on kogus selgelt piisav, et oleks võimalik osta erinevaid puu- ja köögivilju ning tagades endale seeläbi vahelduse ja maitsenaudinguid. Seetõttu on kohus seisukohal, et piirang ei riiva kaebaja õigusi eriti intensiivselt, mistõttu on tegemist mõõduka piiranguga. Kuna samas on see julgeoleku tagamiseks sobiv ja vajalik, on kohus seisukohal, et Tartu Vangla kodukorra p 16.9.14 on proportsionaalne. Sarnasele järeldusele kinnipeetavate ostetavate toidukoguste piiramise osas on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma jõustunud 10.06.2010 otsuses haldusasjas nr 3-
3. Kinnipeetavate sisseoste puudutavas osas ei ole kehtiv õigus vahepeal märkimisväärselt muutunud. Kuna D. Parmasele on tagatud toitlustamine vangla poolt ning võimalus osta mõistlikus koguses puu- ja köögivilju lisaks, on ka tema väited EIÕK sätete rikkumise kohta asjakohatud.
4. Seoses kaebaja väidetega selle kohta, et piirang on suunatud tema nõrgestamisele, märgib kohus järgmist. Alates 01.10.2015 kehtib Tartu Vangla kodukorra p 16.9.14 redaktsioonis, mis lubab kinnipeetaval osta 3,5 kg puu- ja köögivilju varasema 3 kg asemel. Seejuures ei nähtu kohtute infosüsteemist, et muutuse oleks tinginud mõni kohtulahend. Alates 01.10.2015 on Tartu Vangla suurendanud ka mitme muu kauba ostupiiranguid. Kohus järeldab sellest, et vastustaja püüab vähemalt seoses kinnipeetavate sisseostudega otsida reaalselt tasakaalu vangla julgeoleku ja kinnipeetavate õiguste vahel ning tuleb kinnipeetavatele vastu seal, kus peab seda võimalikuks. Seetõttu on kohtu hinnangul käesoleval juhul välistatud, et piirangu eesmärgiks on kinnipeetavate demoraliseerimine või nende füüsiline nõrgestamine.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Tartu Vangla kodukorra p 16.9.14 tühistamiseks puudub alus. Järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
6. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5