← Eesti

2-15-2831/35

Obsah (4)§ 183§ 178§ 83§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kai Kullerkupp, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-2

§ 183), kuid antud juhul jäi võlausaldajate üldkoosolekul kompromissotsus tegemata.

9.

  1. Hageja väitel on põhivõlgnik Ilmar Metsanurk tasaarvestanud oma nõude kostja vastu kostja nõudega tema vastu ning seetõttu on kostja nõue seoses tasaarvestusega lõppenud. Põhivõlgnik Ilmar Metsanurk esitas kostjale
  2. veebruaril 2014 tasaarvestusavalduse (tl 53-55), mille kohaselt põhivõlgnik tasaarvestas oma kahju hüvitamise nõude kostja vastu summas 171 724 eurot 52 senti kostja nõudega tema vastu summas 151 244 eurot 18 senti. Põhivõlgnikule tekkis väidetav kahju seoses sellega, et kostja vaidles vastu kompromissi sõlmimisele võlausaldajana Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuna Ilmar Metsanurk oli Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) ainuosanik ja juhatuse liige, siis jäi tal kompromissi kinnitamata jätmise tõttu saamata tulu ja tal tekkis kahju summas 171 724 eurot 52 senti. 9.
  3. Asja materjalide kohaselt esitas Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis)
  4. aprilli 2011 võlausaldajate üldkoosolekul esitas võlgnik kompromissettepaneku (tl 63-67), kuid kompromiss jäi tegemata, kuna selle poolt ei hääletanud kostja (AS SEB Pank).

§ 178

lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldaja vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Lähtudes seaduses sätestatud kompromissi mõistest, on kompromissi eesmärk pankrotivõlgniku tegevuse jätkamise võimaldamine võlausaldajate järeleandmiste teel. Tsiviilõiguslikult vastab kompromiss tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg-s 1 antud tehingu mõistele ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 8 antud lepingu mõistele, millele VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldub ka võlaõigusseadus. Sellest tulenevalt kohalduvad kompromissile lepingutele esitatavad üldised nõuded võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi, sh ka lepinguvabaduse põhimõte ning kostjal ei olnud iseenesest kohustust hääletada Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) 12. aprilli 2011 võlausaldajate üldkoosolekul kompromissotsuse tegemise poolt. 9.3. Samas aga kuna on tegemist siiski pankrotimenetlusega, siis kohalduvad kompromissile kui võlgniku ja võlausaldaja vahelisele kokkuleppele pankrotiseadusest tulenevalt teatud erisused ning lepinguvabaduse põhimõte on teatud ulatuses piiratud.

§ 83

lg 1 alusel võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Lähtudes

§ 83

lg-st 1 oli võlgnikul või teistel võlausaldajatel või halduril soovi korral õigus nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) 12. aprilli 2011 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega jäeti kostja vastuseisu tõttu kompromiss sõlmimata, kuid seda ei ole tehtud. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamine ei olnud välistatud

§ 83

lg 3 tõttu, sest kohtu pädevuses ei ole kinnitada üldkoosoleku otsus, millega ei sõlmita kompromissi. 9.

  1. Ringkonnakohus leiab, et põhivõlgnikul Ilmar Metsanurgal (kolmandal isikul) ei saanud tekkida kahju saamata jäänud tulu näol seetõttu, et kostja vaidles Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis)
  2. aprilli 2011 võlausaldajate üldkoosolekul vastu kompromissi sõlmimisele. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei käitunud kompromissile vastuväiteid esitades heas usus ja rikkus sellega võlausaldajate ühiseid huve, oli

sätete kohaselt võimalik üldkoosoleku otsus vaidlustada võlgnikul, teistel võlausaldajatel või halduril. 5 Ringkonnakohus ei vasta apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele, mis on seotud võlgniku Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) poolt pankrotimenetluses esitatud kompromissettepanekuga. Tegemist on asjakohatute väidetega. 10. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb osaühingu pankrotimenetluses võlausaldaja vastutusele kohaldada osaniku vastutuse kohta sätestatut, sest osaühingu pankrotimenetluse ajaks asenduvad osanikud osaühingu võlausaldajatega. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga.

§ 8

lg 3 järgi on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlausaldaja õigused ja kohustused on sätestatud pankrotiseaduses. ÄS §-st 148 tuleneb, et osanik on osaühingu osa omanik. Osaniku (kui osa omaniku) õigused ja kohustused on sätestatud äriseadustikus. Lähtudes pankrotivõlausaldaja ja osaniku erinevast staatusest (ja õigussuhtest võlgnikuga) ei saa väita, et osaühingu pankrotimenetluse ajaks asenduvad osanikud osaühingu võlausaldajatega. Seega ei kohaldu ka pankrotivõlausaldajale osaniku vastutuse kohta sätestatu.

  1. Kuna põhivõlgnikul Ilmar Metsanurgal ei ole nõuet kostja vastu, mida ta tasaarvestusavalduse alusel on soovinud tasaarvestada kostja nõudega tema vastu, siis on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata.
  2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on taotlenud menetluskuludena sõidukulu 28 eurot 10 senti hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kai Kullerkupp Viivi Tomson 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.