lg 3 p 1 kohus, määras: Jätta Terje Nirgi, Viktor Deshevõhi, Sergei Belokoni kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.11.2016.a määruse nr 930015002293/149 ja Maksu- ja Tolliameti 11.11.2016.a määruse nr 930015002293 tühistamiseks täies ulatuses rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (
p 12) Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 08.11.2016.a esitas Terje Nirgi, Viktor Deshevõhi, Sergei Belokoni kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Maksu- ja Tolliametile taotlused uuesti üle kuulata T. Nirgi väärteoasjas nr 930015002293, V. Deshevõh väärteoasjas nr 930015002293 ja kuulata üle XXXX OÜ juhatuse liige väärteoasjas nr
põhimõtetega. 28.11.2016.a MTA kaebuse lahendamise määrusega nr 930015002293/149 jäeti 23.11.2016.a kaebus rahuldamata. Määruse motiivide kohaselt on Terje Nirgi on ülekuulatud menetlusaluse isikuna 02.06.2016 ja 25.07.
-s § 19 tulenevad õigused. Ülekuulamiste käigus ei osutanud menetlusalused isikud enda tervislikule seisundile, mäluhäiretele või muudele ütluste andmist takistavatele asjaoludele. Kaebuse lahendaja märgib, et T. Nirgi ja V. Deshevõhi ülekuulamise protokollides fikseeritud ütlused on sisulised, sisaldavad kontrollitavaid fakte ning haakuvad teiste toimikus olevate tõenditega. Kaebuse esitaja väide T. Nirgi ja V. Deshevõhi ülekuulamise mäluhäirete esinemise kohta on väheveenev olukorras, kus isikud andsid ülekuulamisel sisulisi ütlusi toimunu kohta. Kohtuvälise menetleja ametnik on väärteoasja menetlemisel ja tõendite kogumisel iseseisev. Menetleja otsustab ise, millises järjekorras ja mis tõendeid ta väärteoasja objektiivseks lahendamiseks kogub. Kui esineb vajadus OÜ Olivaria ülekuulamiseks, siis menetleja seda teeb. Isikute ülekuulamise ja korduvülekuulamise vajaduse otsustab menetleja väärteomenetluse käigus. Kaebuse lahendaja märgib, et antud juhul kaitsja taotlused täiendavateks ülekuulamisteks on põhjendamatud ning viitavad pigem väärteomenetluse takistamise ja venitamise eesmärgile. 08.12.2016.a esitas Terje Nirgi, Viktor Deshevõhi, Sergei Belokoni kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov kaebuse, mis laekus Harju Maakohtule 13.12.2016, milles palub tühistada Maksu-ja Tolliameti 28.11.2016.a määrus nr 930015002293/149 ja Maksu- ja Tolliameti 11.11.2016 (kaebuses märgitud ekslikult 15.11.2016) määrus nr 930015002293. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja ei suhtu tema poolt teostatavasse väärteomenetlusse täie tõsidusega ning jätab menetlusosaliste menetlus- ja põhiõigused tähelepanuta sihilikult ja õigustamata. Vastustaja teeb kõik endast sõltuva, et asja materjalidesse ei satuks tõendeid, mis võivad tõendada kaebajate süütust. Kaebajad olid seisukohal, et väärteomenetluses osalevatel isikutel on õigus anda asjas olulist tähtsust omavate asjaolude kohta tõest informatsiooni. Antud juhul vastustaja ametnik seda ei võimaldanud, mis aga ei ole kooskõlas hea menetlustavaga. Samuti on isikutel põhiseadusest tulenev põhiõigus anda tõeseid ütlusi ning seda põhiõigust saab piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Samuti on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Kui menetlusalune isik soovib olla üle kuulatud, siis vastustajal on kohustus tagada menetlusaluse isiku ülekuulamine. Kui menetlusalune isik annab teada, et koostatud protokoll ei ole tema sõnade järgi koostatud, siis vastustajal on menetluslik kohustus seda kontrollida ja selgitada. Kui menetlusalune isik esitab andmeid ja teavet, mis võivad ümber lükata vastustaja ettekujutuse menetlusega seotud asjadest, siis on vastustajal menetluslik kohustus seda versiooni kontrollida, isegi juhul, kui selle versiooni tagajärjel vastustaja ettekujutus ka ümber lükatud saaks. Antud MTA määrus piirab oma tegevusega isikute põhiõigusi, millega rikutakse seadust. Kaebajad on seisukohal, et kuna on alust arvata, et protokollides võib olla kirjalik viga. Juhul kui on alust arvata, et isik võis mitte anda neid ütlusi, mida tema vastustaja seisukohalt olevat väidetavalt andnud ja on alust arvata, et on andmeid, mis võivad tõestada isiku süütust, siis tuleks vastustajal tagada menetlusaluste isikute õiguste realiseerimine ja anda kabeajatele võimalused oma õiguste teostamiseks väärteoasja menetlemisel. Vastustaja peab olema huvitatud mitte asja ühepoolsest uurimisest, vaid asja õigest menetlemisest. Kohtumääruse põhjendused
78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. 3
lg 2 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohtule 10 päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest.
lg 3 kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.
lg 4 näeb ette, et kohtuväline menetleja edastab kaebuse koos materjalidega viivitamata maakohtule Kohtuvälise menetleja vaidlusalune määrus tehti 28.11.
Lõige 2 sätestab, et esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 19. Käesoleva asja materjalidest selgub ning ei ole vaidlust asjaolus, et väärteomenetlust on alustatud ning tehtud esmased menetlustoimingud, sh üle kuulatud menetlusalused isikud Terje Nirgi, Viktor Deshevõh, Sergei Belokon.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile
alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku põhiõigusi ja vabadusi. Eelnevast tulenevalt ei oma mitte kõik menetlusvälised isikud, kellel on vastavalt
kaebeõigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (nt väärteoteate esitaja) kaebeõigust
Kaebuse esitajad on vaidlustanud MTA 28.11.2016.a määruse ja 11.11.2016.a määruse täies ulatuses leides, et rikutud on kaebajate põhiõigusi. Kaebuse esitajad soovivad 08.11.2016.a esitatud taotluste rahuldamist, st uuesti üle kuulata Terje Nirgi, kuivõrd on alust kahtlustada, et tema ütlused ei ole kirja pandud korrektselt või oli tekkinud mingi eksimus või kirjaviga, samuti uuesti üle kuulata V. Deshevõh, kuivõrd kaebaja ei mäleta, et oleks rääkinud vastustaja ametnikele seda, mis fikseeriti 14.01.2016.a ülekuulamise protokollis ning kuulata üle XXXX OÜ juhatus, kuivõrd vastustaja mainis S. Belokoni ülekuulamisel olivaariat, mille puhul võib olla tegemist XXXX OÜ-ga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et olukorras, kus kohtuväline menetleja esitatud taotlusi ei rahuldanud, on seesuguse tegevusega rikkunud menetlusaluste isikute põhiõigusi: õigust riigi ja seaduse kaitsele, õigust kaitsele riigivõimu omavoli eest. Kaebuses on märgitud, et isikutel on põhiseadusest tulenev põhiõigus anda tõeseid ütlusi. Põhiseaduses otseselt sellist põhiõigust kirjas ei ole. Samuti ei ole kaebuse esitanud isikute esindaja viidanud põhiseaduse paragarahvile, kus väidetav õigus kirjas on. Põhiseaduse § 10 sätestab, et põhiseaduse teises peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. 4 PS § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. PS § 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. PS § 24 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures Kohtu hinnangul ei ole aga käesoleva väärteoasja menetlusetapis rikutud ühtegi eeltsiteeritud ega ka muid menetlusaluste isikute/ kaebuse esitajate põhiõigusi ja seda järgnevatel põhjendustel. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on Terje Nirgi menetlusaluse isikuna MTA poolt üle kuulatud nii 02.06.2016.a kui ka 25.07.2016.a. Nimetatud protokollid on menetlusaluse isiku enda poolt allkirjastatud ning mõlemal juhul ei ole Terje Nirgil olnud vastuväiteid/märkuseid protokolli kohta, vaid on kirjutatud, et protokoll on koostatud tema sõnade järgi, läbi loetud ja õige. Viktor Deshevõh on menetlusaluse isikuna üle kuulatud 14.01.2016.a. Protokoll on V. Deshevõhi enda poolt allkirjastatud ning ta on kirjutanud, et protokoll on koostatud tema sõnade järgi, tema poolt läbi loetud ja on õige. 28.01.2016.a on V. Deshevõh teavitanud MTA-d, et keeldub tema poolt 14.01.2016.a antud ütlustest. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja taganud isikutele õiguse anda ütlusi ja V.Deshevõh ja T.Nirgi on ütlusi andes oma õigused ka realiseerinud. Väärteoasja materjalidest nähtub ühtlasi, et 14.01.2016.a on menetlusaluse isikuna üle kuulatud XXXX OÜ seaduslik esindaja Dmitri Kuzmenko, kes selgitas, et jääb oma 14.01.2016.a menetlusaluse isikuna (s.o füüsilise isikuna) antud ütluste juurde ning ei ole midagi juurde lisada. Seega on kohtuväline menetelja juba enne kaebuse esitanud isikute taotluse saamist kuulanud üle XXXX OÜ seadusliku esindaja.
lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; 3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse; 7) vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras.
lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Lõike 2 kohaselt märgitakse ülekuulamisprotokollis 1)
lõike 2 punktides 1–5 loetletud andmed; 2) menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja; 3) menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta. Lõike 3 kohaselt kirjutab ülekuulamisprotokollile alla füüsilisest isikust menetlusalune isik või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja. Lõige 4 kohaselt, kui
paragrahvi lõikes 5 3 nimetatud isik keeldub ütluste andmisest või annab ütlused, kuid keeldub selle kohta allkirja andmast, märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise ülekuulamisprotokollile. Seega on käesoleval juhul kohtuväline menetleja järginud mh
lg 1 p 4 sätestatud menetlusaluse isiku õigust anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi ning menetlusaluste isikute ülekuulamisprotokollid on koostatud
sätestatud tingimustele/nõuetele vastavalt.
sätestab, et kohtuväline menetleja lähtub tõendeid kogudes
5. peatüki sätetest.
lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal, mille täitmisel tuleb juhinduda
5. peatüki sätestatust. Kohus nõustub kaebuse esitaja kaebuses väljendatud seisukohaga, et kohtuväline menetleja peab koguma kõik vajalikud tõendid, seda nii menetlusalust isikut süüdistavate kui ka õigustavate tõendite osas. Tulenevalt
-st on väärteomenetluses kohtuvälisel menetlejal tõendite kogumise osas kaalutlusõigus, st diskretsiooniõigus, mis tähendab, et kohtuväline menetleja on väärteoasja menetlemisel ja tõendite kogumisel iseseisvalt pädev otsustama, milliseid tõendeid on menetleja meelest vajalik koguda. Käesolevas menetlusetapis hindab just kohtuväline menetleja, kas on vaja koguda täiendavaid tõendeid, sh veelkord üle kuulata menetlusaluseid isikuid. Lähtuvalt kohtuvälise menetleja 28.11.2016.a ja 11.11.2016.a määrustest ei ole kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks ega põhjendatuks menetlusaluste isikute taotluste rahuldamist nende uuesti ülekuulamiseks. Tegemist on kohtuvälise menetleja diskretsiooniotsusega, mida kohus ei saa ümber hinnata. Kohus selgitab siinkohal, et hoolimata asjaolust, et kohtuväline menetleja ei ole rahuldanud kaebuse esitaja 08.11.2016.a esitatud taotlusi uuesti üle kuulata Terje Nirgi, Viktor Deshevõh ja OÜ XXXX, ei võta see menetlusalustelt isikutel õigust esitada taotlust uuesti järgnevates menetlusetappides. Nimelt on käesolev väärteoasi sellises menetlusetapis, kus kohtuväline menetleja ei ole käesoleval hetkel väärteoprotokolli koostanud. Kohus peab vajalikuks siinkohal selgitada väärteoprotokolli koostamisega seonduvaid asjaolusid ning selle vaidlustamise põhimõtteid, näitamaks, et menetlusaluste isiku õiguste kaitse on jätkuvalt tagatud.
Lõige 2 kohaselt, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.
Mh sätestab § 69 lg 2, et väärteoprotokolli põhiosas märgitakse 1) väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht; 2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt; 3) menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi; 4) tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi; 5) teave väärteoga põhjustatud kahju kohta; 6) kui väärteoasja arutamine kuulub kohtu pädevusse, siis teave selle kohta, kas menetlusalune isik soovib väärteoasja arutamisest osa võtta; 7) muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Seega peab väärteoprotokoll sisaldama tõendite loetelu, mille alusel kohtuväline menetleja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollis tuleb kajastada kõik tõendid, millised 6 on käesolevas väärteoasjas kogutud. Seejuures tuleb protokollis esitada nii isikut õigustavaid kui ka süüdistatavad tõendid.
lg 6 sätestab ühtlasi ka seda, et väärteoprotokolli lõpposas märgitakse, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Seega juhul, kui kaebuse esitajate suhtes koostatakse väärteoprotokoll ning kaebuse esitajad ei nõustu väärteoprotokolli sisuga, on kaebuse esitajatel õigus esitada vastulause. Vastulauses võib menetlusalune isik anda selgitusi, osundada nii menetlusnormide rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt kui ka materiaalõiguse väärale kohaldamisele. Samuti võib vastulause sisaldada taotlusi menetluse täiendamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks, aga ka muidu väärteoasja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Menetlusalune isik võib vastulausele lisada ka täiendavaid tõendeid ning taotleda nende asjade juurde võtmist. Peale vastulause esitamist on kohtuvälisel menetlejal võimalus väärteoprotokolli täiendamine uue tõendusteabega ning ka kvalifikatsiooni muutmine.
lg 4 sätestab, et kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Lahendi tegemisel on kohtuväline menetleja seotud väärteoprotokollis toodud rikkumiste kirjelduse piiridega. Lahend peab tuginema väärteoasja materjalidele. Lahendi tegemisel tuleb juhinduda väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt antud ütlustest, menetlusaluse isiku vastulausest, sellele lisatud materjalist ja asjas kogutud tõenditest. Juhul, kui menetlusalune isik (isikud) kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustu, on seaduses ette nähtud lahendi vaidlustamise kord. Nimelt sätestab
114 lg 1 p 2, et menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja
Siinkohal väärib rõhutamist asjaolu, et kui kaebus on määratud kohtulikule arutamisele, lasub kohtul
lg 2 tulenevalt kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olevaid nii faktilisi kui ka õiguslikke asjaolusid, seda sõltumata kaebuses kõrvaldamata jäänud puudustest. Seega on kohtul, kui isiku õiguste kaitsjal, kohustus pöörata tähelepanu kõikidele neile olulistele asjaoludele, mida ehk kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale ei ole kaebuse esitaja osanud välja tuua. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-31-16 p 8 selgitanud, et „
lg 2 kohaselt peab maakohus lahendama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata
§-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada
alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millistele tõenditele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt
p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on 7 väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs.“ Siinkohal väärib veel märkimist, et lisaks sellele, et maakohus lahendab väärteoasja täies ulatuses (ab ovo) ning uurib ja kontrollib vahetult kohtuistungil kõiki tõendeid (N kuulab üle nii tunnistajad kui kaebuse esitanud isiku), mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, tuleb kohtul kohtumenetluse käigus lähtuvalt uurimispõhimõttest vajadusel koguda ja kontrollida veel ka täiendavaid tõendeid. Nimelt sätestab
lg 1, et kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Samaks tähtajaks võib maakohtunik kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-125-15 p 6 selgitanud, et „
lg 1 teise lause kohaselt võib maakohus lükata kaebuse arutamise edasi, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. Seega lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, tuleb vajadusel kohtul kohtumenetluse käigus koguda ja kontrollida veel täiendavaid tõendeid omal algatusel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-119-05, p 6 ja 2. mai 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-16-06, p 14.1).“
Nimelt sätestab § 133, et kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele käesoleva seadustiku §-s 30 sätestatud alustel; 9) kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; 10) kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt. Nagu nähtub § 133 p 6 ja 7 peab kohus tähelepanelikult hindama kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud menetlust ja otsuse koostamist. Seega kõike eeltoodut silmas pidades on kohus seisukohal, et kaebuse esitajate menetluslikke ning põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ei ole kohtuvälise menetleja poolt käesolevas menetlusetapis rikutud. Menetlusalustel isikutel on jätkuvalt säilinud võimalus oma õiguste ja vabaduste kaitseks tulevikus nii kohtuvälises kui kohtulikus menetluses. Menetlusalustel isikutel on säilinud võimalus anda ütlusi ja esitada taotlus korduvalt uuesti tulevikus ja seda vajadusel ka kohtuvälisest menetlejast sõltumatule instantsile ehk kohtule, kes vajadusel arutab väärteoasja kaebuse esitamisel täies ulatuses ning hindab sh kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud menetlust, kogutud tõendeid ja otsuse koostamist. Jättes oma diksretsiooniõigust kohaldades rahuldamata menetlusosaliste taotlused, võtab kohtuväline menetleja endale 8 teadlikult riski, et hilisemas kaebemenetluses võivad ilmneda uued asjaolud, mis võivad kaasa tuua menetleja otsuse tühistamise. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kohtuväline menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega - jättes rahuldamata taotlused Terje Nirgi, Viktor Deshevõhi ja OÜ XXXX täiendavaks ülekuulamiseks - oleks rikkunud menetlusaluste isikute/kaebuse esitajate Terje Nirgi, Viktor Deshevõhi, Sergei Belokoni põhiõigusi ja vabadusi, tuleb jätta Terje Nirgi, Viktor Deshevõhi, Sergei Belokoni kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.11.2016.a määruse nr 930015002293/149 ja Maksu- ja Tolliameti 15.11.2016.a määruse nr 930015002293 tühistamiseks täies ulatuses rahuldamata.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 3 kohaselt on kohtul võimalik teha üks järgmistest lahenditest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohtul puudub
Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb
lg 3 p 1 alusel jätta Terje Nirgi, Viktor Deshevõhi, Sergei Belokoni kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.11.2016.a määruse nr 930015002293/149 ja Maksu- ja Tolliameti 11.11.2016.a määruse nr 930015002293 tühistamiseks täies ulatuses rahuldamata. Liina Pohlak Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.