KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-2

§ 23

lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. 3 Ringkonnakohus siiski leiab, et käesolevas asjas tuleb kaebus lubatavaks lugeda arvestades seda, et tegemist ei ole üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaid samaaegselt ka riigi õigusabi tasu kindlaks määramisega.

§ 21

lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Riigikohus on advokaadi tasu (kulutuste) vaidlustamist pidanud lubatavaks määruskaebemenetluses TsMS § 660 lg 3 alusel. Riigikohus on TsMS § 660 lg-le 3 viidates menetlenud riigi õigusabi osutanud advokaadi määruskaebust, milles advokaat taotles 48 euro välja mõistmist (RKTKm 3-2-1-106-15). Samuti on Riigikohus menetlenud riigi õigusabi osutanud advokaadi määruskaebust, milles taotleti täiendavalt välja mõista 134 eurot 64 senti (RKÜKo 3-2-1-40-15). Ringkonnakohus nõustub sellega, et riigi õigusabi osutanud advokaat on võrreldes lepingulise esindajaga mõneti erinevas olukorras, kuna temale maksab tasu riik, seetõttu juhul, kui kohus vähendab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabi tasu suurust, siis puudub riigi õigusabi osutajal õigus nõuda väljamõistmata jäänud tasuosa kliendilepingu alusel.

§ 21

lg 7 esimese lause kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi

ega TsMS ei reguleeri riigi õigusabi osutanud advokaadi kaebeõigust tasu osas, tuleb seda eeltoodut arvestades lubatavaks pidada. 8. Menetluskulude rahalise suuruse, sh ka riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramine on hagita menetluse tunnustega menetlus, kus kohtul on diskretsiooniõigus kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustamisel. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kui kohus ei pidanud esitatud andmeid usaldusväärseks, siis oleks kohus pidanud küsima täiendavaid tõendeid.

§ 22

lg 7 viimane lause sätestab kohtule õiguse vajaduse korral nõuda täiendavaid selgitusi ja dokumente, kuid käesolevas asjas ei olnud nende küsimine vajalik. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on maakohus apellandile hüvitatava tasu suuruse kindlaks määranud diskretsiooni piirides, mistõttu ringkonnakohus tasu suurust ei muuda. Maakohtu otsuses on ebaõnnestunud sõnastuses märgitud, et „taotluses märgitud andmed on osaliselt usaldusväärsed“. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu põhjendusi. Tasu suuruse määramisel tuleb arvestada asja keerukust ja mahtu ning kostjat esindanud apellandi toimingute vajalikkust menetluses.

1. Asja materjalidest nähtub, et hagi rahuldati ja kostja vastuväited jäeti arvestamata põhjusel, et kostja ei esitanud vastuhagi. Apellandi poolt esindajana koostatud menetlusdokumentide alusel saab järeldada, et sisuliselt esitas kostja kohased vastuväited, kuid need ei olnud vormistatud lubatavas vormis, st vastuhagina. Asjast ei selgu, kas apellant selgitas kostjale vastuhagi esitamise vajalikkust ja kas kostja keeldus selle esitamisest.
2. Apellandi tasu taotluse kohaselt kulus tal aega menetluses osalemise, ettevalmistamise, sh kliendiga suhtlemise, kohtuistungil osalemise, esitatud taotlustega tutvumisele ja menetlusdokumentide koostamisele kokku 4 tundi ja 40 minutit. Lisaks kulus esindatava seisukohtade tutvumisele ja esindatavaga kirjavahetuse pidamisele 5 tundi ja 50 minutit. Maakohus luges viimati nimetatust põhjendatuks ajakulu 3 tundi. 4 Apellandi viited advokatuuri eetikakoodeksile on asjakohased, kuid neid tuleb vaadelda koos advokatuuri seaduses toodud sätetega kliendilepingu kohta. Ringkonnakohus leiab, et advokaat peab riigi õigusabi osutades lähtuma samadest nõuetest, mis lepingulises suhtes kliendilepingu alusel õigusabi osutades. Analoogia alusel AdvS § 55 lg 1 ja § 60 peab advokaat selgitama tasu kujunemise aluseid ja määrasid. Käesolevas asjas määras maakohus kostjale kohustuse hüvitada 50 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja kulud (lk 72). Seega oli esindataval oluline huvi, kuidas tasu suurus kujuneb. Ringkonnakohus märgib, et apellandi poolt maakohtule esitatud tasu taotluse esitamise ajal (01.02.2016 - 30.06.2016) kehtis riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Nimetatud korra p 40 järgi pidi advokaat võtma pärast õigusteenuse riigi õigusabi saajalt kinnituse tasu taotlusega tutvumise kohta. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on õigusabi saaja kinnituse võtnud (lk 140), kuid apellant kostja esindajana ei ole seda teinud (lk 145).
3. Ringkonnakohus viitas analoogiale kliendilepinguga, analoogia lubatavust kinnitab ka 01.08.2016 kehtima hakanud justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ seletuskiri määruses toodud §-i 3 kohta. Määruse § 3 kohaselt võib kohus tasu vähendada või jätta tasu määramata, kui advokaat ei ole oma kohustusi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. Seletuskirja kohaselt tuleb RÕA advokaadi hoolsuskohustuse hindamisel kooskõlas AdvS § 55 lg-ga 3 lähtuda VÕS § 620 lõigetest 1 ja
4. Ehkki RÕA osutamisel ei sõlmi RÕA saaja ja advokaat kliendilepingut, ei erine advokaadi tegevus riigi õigusabi raames õigusteenuse osutamisel sisuliselt kliendilepingu alusel õigusteenuse osutamisest. Seega on ka RÕA osutavalt advokaadilt põhjendatud nõuda lepingu alusel tegutseva advokaadiga võrdset hoolsust ning hoolsuskohustuse rikkumine on aluseks tasu vähendamiseks või määramata jätmiseks kohtu poolt. Ringkonnakohtu arvates hõlmab riigi õigusabi andva advokaadi hooluskohustus nii õigusabi vajalikkust, kohasust kui ka esindatavaga tasu kokkuleppeid, samuti peab teenus olema vajalik ja põhjendatud. Riigi õigusabi tasu maksmine asjas ebavajalike e-kirjade lugemise ja nendele vastamise eest ei ole vajalik ja põhjendatud.
5. Ringkonnakohus ei kaasanud käesoleva kaebuse läbivaatamisse menetlusosalisi sh kostjat, kellele apellant riigi õigusabi korras teenust osutas. Ringkonnakohus lähtus sellest, et kostja lahendit ei vaidlustanud ning tema osas on see jõustunud. Ka juhul kui apellandi kaebuse alusel tuleks riigi õigusabi tasu suurust muuta, siis jääb kostja poolt hüvitamisele kuuluv summa muutmata.
6. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad apellandi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi