4-16-5234 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-5234 (2316,16,005061, 2316,16,008702) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Nikolai Tenjugin, ik 38811020284, elukohtXXXX Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
- Nikolai Tenjugin süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 15 (viisteist) päeva.
- Mõistetud arest 15 (viisteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud aresti ära kandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
- Nikolai Tenjuginilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja uuringute kulu 70 (seitsekümmend) eurot, so menetluskulu 154 (sada viiskümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Nikolai Tenjugin, 4-16-5234, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Nikolai Tenjuginile posti teel tema elukoha aadressile.
- Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Asitõend: EKEI keemiaosakonnas hoiustatud metamfetamiini sisaldav pulber massiga 0,42 grammi kui NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja NPALS § 7 lg 3 alusel kehtestatud korras.
- Asitõend: ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud ja kohtuvälise menetleja juures hoiustatud minigrip kilekott hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Edasikaebamise kord 1 Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 22.11.
- VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.05.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1482177 nähtuvalt peeti 07.05.2016 kell 16.55 Tallinnas Kopli 60 maja juures kinni Nikolai Tenjugin, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus, samuti leiti tema juurest minigrip kilekotike valge pulbriga, milline pulber massiga 0,42 grammi aineekspertiisi kohaselt sisaldas endas 9,7 % metamfetamiinhüdrokloriidi, mis sisaldab 80,4 % metamfetamiini, seega pulbris sisaldus 0,033 g metamfetamiini. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, samuti ebaseaduslikult omas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet, rikkudes NPALS § 3 lg 1 keeldu. 10.08.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1432145 nähtuvalt peeti 10.08.2016 kell 03.42 Tallinnas Sügise 11 maja juures kinni Nikolai Tenjugin, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena amfetamiini sisaldus. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes NPALS § 3 lg 1 keeldu. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et tunnistab väärtegude toimepanemist. Rahatrahve ei ole tasunud, mõne võib-olla on. Viimase samalaadse väärteo eest sai artesti. Arestid on kantud. On kinni peetud teise paragrahvi järgi, seoses KarS § 199ga. Episoode on vist kolm. Vahistatud alates 16.11.
- Küsitud karistusega on nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et teda on varem korduvalt karistatud rahatrahvide ja arestidega, palub mõista 15 päeva aresti, välja mõista joobe tuvastamise tasu 70 eurot ja ekspertiisitasu 84 eurot. Karistuse kandmist arvestada alates karistuse ärakandmisest kriminaalasjas. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud uuringuakte nr 988T ja 1676T, millede kohaselt esimesel juhul tuvastati menetlusaluse isiku organismis amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus ning teisel juhul amfetamiini sisaldus, samuti kontrollinud ekspertiisiaktinr 16E-AN0540, mille kohaselt sisaldas menetlusaluselt isikult ära võetud pulber massiga 0,42 grammi metamfetamiini 0,033 grammi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süütegude asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 09.05.2016 koostatud uuringu 988T kohaselt avastati menetlusaluse isiku organismis amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus ning 11.08.2016 koostatud uuringuakti 1676T kohaselt avastati amfetamiini sisaldus. 09.06.2016 koostatud aineekspertiisist nähtuvalt sisaldas menetlusaluse isiku juurest leitud minigrip kilekott valget pulbrit massiga 0,42 grammi ning 2 pulber sisaldas endas metamfetamiini 0,0033 grammi. Menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiin ja metamfetamii, samuti menetlusaluselt isikult ära võetud ja aineekspertiisiga tuvastatud metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini või metamfetamiini tarvitamisele või valdamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades ja omades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud ja omas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine ja omamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Trahvide tasumata jätmisest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka korduvad lühiajalised arestid NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seejuures on menetlusalune isik esimese temale inkrimineeritavatest väärtegudest toime pannud kuu aja möödudes viimase kohtuotsusega aresti mõistmisest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb taas kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale NPALS § 151 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, st isik on toime pannud ühe ja sama väärteo erinevad süüteokoosseisud, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ja menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samas on tegemist isikuga, kes järjekindlalt jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist, mistõttu tuleb menetlusaluses isikus teo keelatusest ja keelunormi kehtivusest saamiseks kohaldada karistust üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringute ja aineekspertiisi tegemisega kaasnenud kulu. Kuna menetlusalune isik on kriminaalmenetluses kinni peetud kahtlustatavana ning tema suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist, leiab kohus, et kohtul puudub võimalus määrata karistuse ärakandmise tähtaega, kuivõrd kohtul puuduvad andmed menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud tõkendi kestvuse ja mõistetava karistuse kohta. Seetõttu tuleb aresti ära kandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ära kandmisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.