3-15-2066/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-2066 Kohtuasi S.B. kaebus Viru Vanglale isikliku võimlemisrulli ja duširuumi igapäevase kasutamise võimaldamise kohta ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: S.B. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja NäncyMarita Maltseva Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta S.B. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4. Võtta vastustaja poolt täiendavalt esitatud meditsiiniosakonna tõend toimikusse, kuid jätta otsuse tegemisel tähelepanuta. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.02.
5. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 31.05.2015 koostas kinnipeetav S.B. (edaspidi kaebaja) Viru Vanglale taotluse (tl 9-10), milles soovis muuhulgas luba võimlemisrulli kasutamiseks ning täiendavat pesemisvõimalust. 30.06.2015 1 otsusega nr 6-12/66-4 (tl 11) jäeti tema vastavad soovid rahuldamata. 05.08.2015 vaideotsusega nr 6-12/163-2 (tl 14-15) ei rahuldatud ka 05.07.2015 koostatud vaiet (tl 12-13). Veel on toimikusse esitatud Sotsiaalkindlustusameti 19.05.2015 otsus nr 122247 (tl 6) püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, Justiitsministeeriumile 16.03.2015 adresseeritud taotlus duši kasutamist, jalutamise aega ja võimlemisrulli kättesaamist puudutavate tõendite saamiseks koos sellele lisatud dokumentidega (tl 42-69), võimlemisrulli puudutav kviitung ja taotlus (tl 96-97) meditsiiniosakonna 24.03.2014, 18.06.2015 ja 02.11.2015 tõendid (tl 7, 70 ja 99) ning väljavõtted kaebaja tervisekaardist 04.05.2010 ja 01.01.2014 kuni 17.09.2015 ja (tl 78-90 ja 98). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
7. 16.08.2015 koostatud kaebuses (tl 1-5) palus kaebaja, et kohus teeks Viru Vanglale ettekirjutuse võimlemisrulli omandamise ja kasutamise lubamiseks ning sektoris oleva duširuumi igapäevaseks kasutamiseks. Ta kirjeldas oma tervislikku seisundit ning väitis, et püsiva töövõimetuse tuvastamise otsust arvestades on tal erivajadused, millega seoses on ta korduvalt taotlusi esitanud, kuid tulutult. Võimlemisrulli osas märkis kaebaja ära, et varem oli talle selle kasutamise luba arsti ettekirjutuse alusel väljastatud ja 2014 aasta aprillist maini oli isiklik võimlemisrull ka olemas, kuid purunemise tõttu tuli see saata parandusse ja sealt tagasi enam ei lubatud. Ta ei pidanud õigeks olukorda, kus meditsiiniosakonna õe poolt väljastatud tõendiga tühistatakse eriarsti ettekirjutus ning väitis, et eluosakondades olevad võimlemisvahendid ei ole talle sobivad, vajalike vahendite puudumine aga halvendab tema olukorda ja suurendab võimetust. Igapäevast duši kasutamise vajadust põhjendas kaebaja asjaoluga, et tema terviseseisund ei võimalda ennast kraanikausi juures pesta, mistõttu ei saa ta kambrikaaslastele ebamugavustunde tekitamise ja põlu alla sattumise vältimiseks oma hügieeni eest hoolitseda. Veel väitis kaebaja, et tema taotlused pole erilisi ressursse nõudvad, sest ta ei taha võimlemisrulli vanglalt ning vett kulub kraanikausi vahendusel sama palju kui duširuumis. 01.12.2015 koostatud täienduses (tl 93-95) väitis kaebaja, et tema kaebuse sisuks on soov saada vanglalt luba arsti poolt lubatud/määratud võimlemisrulli kasutamiseks, kuid vangla ei anna seda ebapädeva tervishoiutöötaja tõendile tuginedes. Ühtlasi juhtis ta tähelepanu, et kaebusele antud vastuses on keskendutud võimlemismatile, kuigi seda pole ta taotlenud ja lisas, et teistelt pole nende kasutuses olnud võimlemisrulle ära võetud. Igapäevase pesemisvõimaluse osas selgitas kaebaja varasemalt väidetule lisaks, et tema kambrikaaslasest hooldaja pole saanud vastavat väljaõpet ega tohi teha elementaarsete asjades abistamisest rohkemat.
8. Viru Vangla (edaspidi vastustaja) kirjalikus vastuses (tl 37-38) paluti kaebus rahuldamata jätta. Vastuseks kaebuse väidetele selgitati, et isikliku võimlemismati soetamise ja kasutamise lubamine pole kooskõlas Viru Vangla kodukorra punktides 7.1.10 ja 7.1.49 sätestatuga, lisaks puudub kaebajal meditsiiniosakonna 18.06.2015 tõendi kohaselt vastav vajadus ja üksustes on tagatud kehakultuuriga tegelemiseks vajalikud vahendid. Igapäevase duši kasutamise soovi osas viidati lisaks samale tõendile ka 09.07.2015 toimunud arsti vastuvõtule, mille käigus ei tuvastatud vastavat kilpnäärme probleemidest tulenevat vajadust, ning väideti, et kinnipeetava pesemisvajaduse hindamisel on arvestatud mitme tervishoiutöötaja arvamust ja lähtutud tema tervislikust seisundist just vaidlusalusel perioodil. Veel märgiti, et kaebaja osakonnas on kahel nädalapäeval tagatud graafikujärgne pesemisvõimalus, talle on määratud hooldaja, kelle töökohustuste hulka kuulub muuhulgas tema abistamine hügieenitoimingutel kambris ning lisati, et sisuliselt vaidlustab ta tervishoiutöötaja meditsiinilist otsust, mille läbivaatamine on maakohtu pädevuses. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimus, kas vastustajal oli olemas alus selleks, et mitte lubada kaebajale tema poolt soovitud isiklikku võimlemisrulli ja igapäevast duši all pesemist või on sellekohased keeldumised õigusvastased ja talle tuleb teha ettekirjutus vastavate lubade andmiseks. 2
10. Kinnipeetava isiklike asjadega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses (VangS) ja sellest tuleneva volitusnormi alusel justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (VSKE). Viimati nimetatu § 57 lg-s 1 sätestatu kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures kambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos üksnes vanglasse saabumisel kaasa võetud ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Väljastpoolt vanglat saabuvad asjad on sama paragrahvi lõike neli kohaselt lubatud vaid vahistatule. Kinnipeetule vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu sisaldub VSKE §-s 64’. Võimlemisrull on spordivahend ning VSKE § 64’ p-s 9 kehtestatu kohaselt lubatud vaid avavangla kinnipeetavatele. Kohtule esitatust ei nähtu, et kaebaja kannaks karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas.
11. VangS § 55 lg 1 on sätestatud kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, kuid ei ole täpsustatud, kus konkreetselt, kuidas ja milliste vahendite abil tuleb vanglal selle realiseerimine tagada. Kuna seaduseandja ei ole terviseprobleemidega kinnipeetavatele ette näinud mingeid üldisest korrast erinevaid sportimise tingimusi ja võimalusi, kehtib ka nende suhtes üldine kord ja isiklike spordivahendite omamise keeld.
12. Kaebaja väidab, et võimlemisrull on talle ette nähtud arsti poolt. Tema tervisekaardi kannetest nr 143 ja 146 nähtuvad küll nii neuroloogi vastav soovitus kui vabadusest saadetud ja isiklike asjade lattu paigutatud võimlemisrulli kättesaamise võimalused, kuid kindlasti ei ole tegemist arsti poolt vanglateenistuse ametnikele täitmiseks antud kohustusliku ettekirjutusega. Viru Vangla kodukorra punktides 7.1.10 ja 7.1.11 kehtestatu nimelt võimaldab omada arsti poolt määratu või lubatuna vaid meditsiinilist abivahendit, meditsiinitarvikut, -instrumenti või -seadet ja liikumise abivahendit. Spordivahendite suhtes samasugust soodustust kehtestatud pole.
13. Kinnipeetava isikliku hügieeniga seotud vangla kohustused sisalduvad VangS § 50 lg-s 2 ning näevad ette, et kinnipeetavale tuleb võimaldada vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Kaebaja pole väitnud, et Viru Vanglas viibimise ajal on tal jäänud mõni seadusega ettenähtud duši all käimise kord saamata, rohkema nõudmiseks aga puudub tal alus. Tema tervislik seisund ei saa seda anda, sest seaduseandja pole terviseprobleemidega kinnipeetavatele üldisest korrast erinevaid tingimusi kehtestanud. Mitmes kaebaja tervisekaardi kandes on küll viited liighigistamisele, kuid ei nähtu, et igapäevast duši võimaldamist oleks seetõttu hädavajalikuks peetud ning ükski vangla arst pole tervisekaardi andmetesse kandnud mingeid vastava sisuga meditsiinilisi ettekirjutusi või otsuseid. Siinkohal omab olulist tähendust asjaolu, et 04.06.2014 kandes nr 162 sisaldub otsus selle kohta, et kaebaja vajab igapäevastes toimingutes abistajat. Samal kuupäeval väljastatud tõendisse on arst selgelt märkinud ära abivajaduse muuhulgas hügieeni hoidmisel ja duši kasutamisel. Seega on kaebajale tagatud abi ka selleks, et aidata teda kambris asuva kraani all pesemisel. See, et abistaja on tal igapäevatoimingute tarbeks tegelikult olemas, nähtub nii kaebuse väidetest kui mitmetest edasistest tervisekaardi kannetest ja juba kohtumenetluse ajal 02.11.2015 vormistatud tõendist. Kuna pesemine ei nõua mingeid erilisi oskusi ja on iga inimese jaoks tavapärane tegevus, jääb arusaamatuks kaebaja väide, et tema abistaja pole saanud hooldaja väljaõpet.
14. Lähtuvalt kaebuse väidetest on vajalik ära märkida, et kuna isikliku spordivahendi omamine on kinnipeetavale VSKE § 64’p 9 kohaselt keelatud, ei saa halduskohus teha vastustajale ettekirjutust võimlemisrulli lubamiseks. Seetõttu ei oma tähendust, milline konkreetne tervishoiutöötaja on selle väljastamist või vajalikkust puudutavad sisuga tõendid kaebaja kohta vormistanud ning kaebuse lahendamiseks ei ole vaja küsida täiendavalt eriarsti arvamust. Mingit tähendust ei oma ka asjaolud, kas kaebaja vajab taastusravi ning kuidas on seda talle vanglas viibimise ajal võimaldatud. Alust vastava ettekirjutuse tegemiseks ei saa tuleneda ka sellest, et kaebajal võimaldati varemalt kasutada talle väljastpoolt vanglat saadetud võimlemisrulli ega väitest, et teistelt kinnipeetavatelt pole võimlemisrulle ära võetud või asjaolust, et kaebusele antud vastuses on selle koostaja keskendunud 3 ebaõigesti võimlemismatile. Õiguspärane alus puudub kohtul ka selleks, et kohustada vastustajat võimaldama kaebajale igapäevane pesemine just duši all.
15. Eeltoodud põhjustel pole kaebaja kummalgi nõudel alust. Tartu Halduskohus peab jätma kaebuse seetõttu täies ulatuses rahuldamata ning kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suuruse riigilõivu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad tema võimalikud kulud HKMS § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.
16. Vastavalt 12.11.2015 kohtumäärusele tuli täiendavad menetlusdokumendid esitada hiljemalt 11.12.
17. Vastustaja on edastanud kaebaja kohta meditsiiniosakonnas 16.11.2015 koostatud tõendi 23.12.2015, kuid pole esitanud mingeid selgitusi selle kohta, miks ei saanud ta seda teha kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuna tõend oli esitatud pärast kohtu määratud tähtaja möödumist ja selle kajastamine käesolevas kohtuotsuses viivitab põhjendamatult asja lahendamist, võtab kohus tõendi küll haldusasja materjalide juurde, kuid jätab HKMS § 51 lg-le 4 tuginedes kohtuotsuse tegemisel tähelepanuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4