1-16-1189/134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 09.12.2016 Kohtuasja number 1-16-1189 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Süüdimõistetu Viru Vangla materjalid Hendrik Kalveti elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Hendrik Kalvet, isikukood 39504085238, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 22.02.2015 ja lõpp 22.08.2018 RESOLUTSIOON Jätta Hendrik Kalvet elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Hendrik Kalvetile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.11.2016 Viru Maakohtule materjali kinnipeetava Hendrik Kalveti elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 12.04.2016 otsusega tunnistati Hendrik Kalvet süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 3 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 22.02.

1. Hendrik Kalvetit on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab isik esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik grupi poolt narkootilise ja psühhotroopse 1 aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on isikut karistatud vägivalla kasutamise eest. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning kinnipeetava ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud elamispinnal. Viru Vanglas lõpetas isik
2. klassi ning jätkab hariduse omandamist
3. klassis. Kinnipeetaval on vähesed töökogemused ning -oskused. Isiku sõnul on vangistuse ajal toetanud teda ema ja sõbrad, kes töötavad. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Kinnipeetav sooritas uue kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikul on raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Tasumata võlanõudeid on K-Raha andmetel 22.11.2016 seisuga 2358,12 eurot. Isik on motiveeritud oma võlgnevusi likvideerima. Suhted perekonnaga on kinnipeetaval head. Isiku tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Isik sõltub teistest inimestest ja nende arvamustest. Kinnipeetav ei hooli oma tegude tagajärgedest ning teeb sageli äärmiselt riskantseid otsuseid. Isikul puhul esineb ohtlikkus ja uue kuriteo risk seoses narkootikumidega. Kinnipeetav suitsetas enne vangistust igapäevaselt kanepit. Kanepit tarvitas nii üksinda kui ka seltskonnas. Isik mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikkust, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Samuti ei näe kinnipeetav vajadust kontrollida narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetava korduvad seaduserikkumised näitavad isiku hoolimatut suhtumist ühiskonda. Isik ei oska lahendada oma probleemi sihipäraselt või väldib nendega tegelemist ning ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Isikul on olemas eesmärgid, kuid tal puuduvad kindlad tegevuskavad nende eesmärkide saavutamiseks. Kinnipeetava empaatiavõime on madal. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuid samal ajal suhtub ta kriminaalhooldusesse positiivselt. Ametiisikutesse suhtub neutraalselt. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas.. Kinnipeetava oht seisneb füüsilise kahju tekitamises kehalise väärkohtlemise näol ja narkootikumide leviku soodustamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik ei suuda kontrollida oma emotsioone ja/või kui ta soovib hõlpsalt parandada oma rahalist seisu. Üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42 %. Eeltoodust lähtuvalt toetab Viru Vangla Henrik Kalveti tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks isiku tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o. kuni 22.08.
4. Vangla teeb ettepaneku kohustada isikut täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning soovitab kohaldada kinnipeetava suhtes KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 ja 9 lisakohustusi. Elektroonilise järelevalve kestuseks soovitab vangla 3 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ning 2 kriminaalasja menetlenud prokurör on seisukohal, et kinnipeetava vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Hendrik Kalveti näol on tegemist isikuga, keda kriminaalkorras karistamisega ei ole olnud võimalik õiguskuulekale teele suunata. Varasem tingimisi mõistetud karistus ei avaldanud talle positiivset mõju ning isik jätkas kuritegude toimepanemist. Kui isik ei suutnud juba varem käituda õiguskuulekalt ajal, mil ta oli tingimisi karistusest vabastatud, siis puudub alus eeldada, et ta seda nüüd suudab. Puudub kindlus, et elektrooniline valve ja käitumiskontrollile allutamine oleks sel korral piisavalt tõhusad vahendid, et hoida ära katseajal uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Isik pani kuriteod toime katseajal, mis näitab tema lugupidamatut suhtumist õiguskorda. Kinnipeetav nõustus küll kokkuleppemenetlusega, kuid ta ei andnud selgitusi enda tegevuse täie ulatuse kohta. Samuti ei aidanud isik reaalselt kaasa ühegi väidetavalt teda narkootikumidega varustanud isiku tabamisele ega kriminaalasja menetlemisele. Seega ei saanud rääkida tema tegevuses karistust kergendavatest asjaoludest. Tulenevalt süüdistatavale etteheidetud kuriteo omapärast oli tema tegevuse ajendiks omakasu saamine. Hendrik Kalvetil oli kriminaalasjas teopanus märgatavalt suurem teiste omast, kuna tegemist oli grupi liidriga, kes juhtis narkootiliste ainete levitamist tuhandetele isikutele pika aja kestel ja suurtes kogustes. Võttes arvesse isiku juhtivat ja aktiivset rolli kuritegelikus grupis ning seda, et isik oli varem kriminaalkorras karistatud, oli tema süü küllaltki suur ja tema poolt käideldava narkootilise aine kogus oli suur. Samuti pani isik teod toime katseajal, mistõttu ta peaks ära kandma kas kõik või enamuse talle mõistetud karistusest. Kuigi vanglas on isik käitunud positiivselt, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning vabanemisel on tal kindel alaline elukoht ning lähedaste toetus, siis ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku käitumisest vangistuse ajal, jättes kõrvale toimepandud kuriteo raskuse ning isiku varasema ükskõikse suhtumise kaaskodanike turvatundesse. Prokurör leiab, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Reeglina tuleb süüdimõistetutel ära kanda neile mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Hendrik Kalveti suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust lähtudes on prokuratuur Hendrik Kalveti vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Maakohtu istung 09.12.2016 toimunud kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tema soov on vabaneda. Isik usub, et ta saab hakkama ilma uute kuritegude toimepanemiseta. Ta on vanglas palju õppinud ning saab aru, mis ta valesti on teinud. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Hendrik Kalvet ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vabanedes on isikul olemas kindel elukoht ning tema suhted pereliikmetega on head, mis omab kohtu hinnangul positiivset mõju kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Lisaks saab positiivsena tuua välja asjaolu, et kinnipeetav on lõpetanud vanglas
5. klassi (hetkel jätkab hariduse omandamist
6. klassis). Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kuivõrd isik on pannud kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Lisaks on kohtu hinnangul olemas isiku suhtes majanduslike raskuste saabumise tõenäosus, sest isikul on võlanõudeid kokku summas 2358,12 eurot ning tal on vähene töökogemus. Eeltoodu võib halvendada tema toimetulekut ja võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Kohtu hinnangul ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et isiku sõpruskonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetava taasühiskonnastumist ei soodusta kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine, sest kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine pigem suurendab isiku riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Hendrik Kalveti ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kuivõrd isik ei suutnud käituda õiguskuulekalt ajal, mil ta oli tingimisi karistusest vabastatud, siis puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudaks õiguskuulekalt käituda. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kinnipeetava poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Hendrik Kalveti puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Hendrik Kalveti vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4