← Eesti

2-15-128095/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2016.a Tartu Tsiviilasja number 2-15-128095 Tsiviilasi L.A. ja A.A. hagi M.A-K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1620 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.A-K. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) M.A-K. (IK XXXXX ) Vastustajad (hagejad): L.A. (IK XXXXX ) A.A. (IK XXXXX ) Vastustajate seaduslik esindaja A.A. (IK XXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. aprilli
  7. a otsus osaliselt kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.
  8. aastal on kummagi hageja kasuks väljamõistetava elatise suurus 190 (ükssada üheksakümmend) eurot kuus.
  9. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni punktid 1 – 5 tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 1 „
  10. Rahuldada L.A. ja A.A. hagi M.A-K. vastu elatise nõudes.
  11. Välja mõista M.A-K. ilt (IK XXXXX ) L.A. ja A.A. ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt summas 1050 (üks tuhat viiskümmend) eurot.
  12. Kostja M.A-K. kohustub võlgnevuse summas 1050 eurot tasuma igakuiste maksetena (21 makset) iga kuu
  13. kuupäevaks, kuumakse suurusega 50 (viiskümmend) eurot. Esimese makse summas 50 eurot tasub kostja hiljemalt 10.05.
  15. Välja mõista kostjalt M.A-K. ilt (IK XXXXX ) hageja L.A. (IK XXXXX ) kasuks elatis alates 03.02.2016 summas 190 (ükssada üheksakümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust, kuni L.A. (sündinud XXXX) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXXX .
  16. Välja mõista kostjalt M.A-K. ilt (IK XXXXX ) hageja A.A. (IK XXXXX ) kasuks elatis alates 03.02.2016 summas 190 (ükssada üheksakümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust, kuni A.A. (sündinud XXXX ) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXXX .“
  17. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuna puuduvad kummagi poole poolt vastaspoolele hüvitatavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  18. L.A. ja A.A. esitasid oma seadusliku esindaja kaudu hagi M.A-K. i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselust XXXX sündinud tütar L.A. ja XXXX tütar A.A. Hagejad elavad koos oma isa A.A. . Hagejate seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatise seadusega kehtestatud minimaalmääras ja võlgnevuse tagasiulatuvalt maksmata jäänud elatise eest summas 3330 eurot. Menetluse käigus vähendas hagejate esindaja elatise võlgnevuse summat 1050 euroni ja palus selle kostjalt välja mõista igakuiselt 50 eurot kuus alates maikuust, iga kuu
  19. kuupäevaks. Hagejate esindaja palus kostjalt elatise välja mõista kahele lapsele seadusega kehtestatud miinimummääras. 2
  20. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja vastuse kohaselt on ta osalenud laste ülalpidamisel ja tasunud lastele elatist vastavalt oma võimetele. 05.08.2015 jäi kostja rasedus- ja sünnituspuhkusele ja septembris 2015 tegi viimase elatisemakse hagejate seaduslikule esindajale. Veebruaris 2016 sai kostja vanemahüvitist ja maksis koheselt hagejate seaduslikule esindajale 200 eurot. Lisaks on kostja toetanud laste õppimist, ostes kooliriideid ja kooliks tarvilikke esemeid. Kostjal on XXXXsündinud kolmas laps, kes elab temaga koos. Kostja on nõus maksma elatist hagejatele 250 eurot kuus. Tagasiulatuvalt elatise maksmisega summas 3330 eurot kostja ei nõustu. Kostja leiab, et elatise nõue tagasiulatuvalt on seaduslikult võimalik, kuid väljamõistmise eelduseks peab olema asjaolu, et kohustatud isik ei ole ilma mõjuva põhjuseta lapsi ülal pidanud. Kostja palub jätta nõue tagantjärgi elatise maksmiseks rahuldamata. Kostja nõustus elatise võlgnevuse summaga 1050 eurot ja kinnitas, et on nõus tasuma elatise võlgnevust alates 10.maist 2016 50 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
  21. Viru Maakohtu
  22. aprilli
  23. a otsusega rahuldati hagi. Kohus mõistis kostjalt välja: 1) elatise hageja L.A. kasuks välja alates 03.02.2016 summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni L.A. täisealiseks saamiseni; 2) elatise hageja A.A. kasuks alates 03.02.2016 summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni A.A. täisealiseks saamiseni; 3) tagasiulatuva elatise mõlema hageja ülalpidamiseks summas 1050 eurot, mis kuulub tasumisele igakuiste maksetena summas 50 eurot (21 maksena). Maakohus leidis, et kuna hagejad nõuavad igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Terve ja tööeas vanem on seaduse järgi kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus kontrollis vanemate varalist seisu ja leidis, et mõlema vanema varaline seisund võimaldab lapsi võrdses osas ülal pidada. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  24. Kostja M.A-K. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kohtuotsuse osaliselt, s.o osas, millega kohus mõistis kostjalt kahe lapse igakuiseks ülalpidamiseks välja 430 (2 × 215) eurot kuus (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5). Apellant palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks igakuine elatis alates 03.02.2016 summas 125 eurot kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Apellant on seisukohal, et kohus on rikkunud nii menetlusõiguse norme kui ka jätnud kohaldamata õigusnormid, mida tulnuks kohaldada. Kohus ei ole oma otsust põhjendanud, on jätnud kõik kostja vastuväited ja tõendid analüüsimata ja ka arvestamata. Asjakohane ei ole maakohtu viide Riigikohtu lahendile, sest kostjal ei ole võimalik hankida lisasissetulekut, kuna hooldab 7-kuust last (XXXX sündinud M.J.K. ) ja viibib 3 lapsehoolduspuhkusel. Samas on kohus jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu juhised elatise suuruse määramisel, kui teisel vanemal on veel lapsi ja tal on kohustused, mis on vajalikud enda lapse ülalpidamiseks. Kohus ei ole selgitanud, mil moel ta jõudis järeldusele, et mõlema vanema varaline seisund võimaldab lapsi võrdselt ülal pidada. Hagejate seaduslikul esindajal (isal) puuduvad kohustused, mis on seotud eluasemega, kuna elab oma vanematele kuuluvas majas. Hageja seaduslik esindaja ei ole ka tõendanud mingite elukondlike kohustuste olemasolu. Laste isal on paremad võimalused lapsi toetada. Kui isa sissetulekud moodustavad 700 – 900 eurot töötasu + 220 eurot sotsiaaltoetus + 100 eurot peretoetus = 1020-1220 eurot kuus. Kui jagada sissetulek 3 peale (isa ja kaks last), teeb igaühe võimalikuks ülalpidamiskuluks 340 – 406,70 € Apellant on esitanud pangakontode väljavõtted enda kohustuste kohta, s.h. eluasemelaenu tasumise kohustus iga kuu
  25. kuupäeval (nii intress kui ka laenu põhiosa kokku 210 eurot). Ema sissetulekud on 820 vanemahüvitis + 50 eurot peretoetus =870 eurot, millest tuleb maha arvata 204 eurot eluasemelaenu ja igapäevaseks kulutuseks minevad vesi, küte, elekter, kokku ca 100 eurot. Vabadeks vahenditeks jääb 566 eurot, mis nelja peale (ema ja kolm last) jagades teeb 141,50 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad on kostja lapsed ja et kostja peab oma alaealisi lapsi ülal pidama. Kostja on vastavalt oma võimalustele seda ka teinud. Kostjal ei ole võimalik rahaliselt rohkem lapsi toetada kui 250 eurot kuus ilma, et ta kahjustaks oma kolmanda lapse ja enese ülalpidamist. Esineb mõjuv põhjus kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostjal on kolmas laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  26. Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Vastustajad ei nõustu apellandiga, justkui oleks maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata PKS § 102 lg
  27. Eelduslikult on lapse ülalpidamiseks vajalik kulu kahekordne miinimumelatise määr ning seetõttu vabaneb vanem lapsele miinimummääras elatise tasumisest üksnes erandlikel juhtudel. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et kui apellant tasub vastustajatele miinimumelatist, siis jääb apellandi kolmas laps, so M.J.K. varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Apellandi sissetulekuks on 870 eurot kuus (vanemahüvitis 820 eurot + lapsetoetus 50 eurot). Kui apellant tasub vastustajatele elatist 430 eurot kuus, siis jääb apellandile enda ja M.J.K. ülalpidamiseks 440 eurot kuus. Apellandile ja tema kolmandale lapsele jääb seega sama palju rahalisi vahendeid, kui saavad vastustajad. Vastustajad on seisukohal, et PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamisel allapoole miinimumelatise määra ei saa lähtuda vaid apellandi sissetulekust, vaid arvestada tuleb ka tema abikaasa sissetulekuid, s.o pere varalist olukorda tervikuna (vt ka Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16). Apellant on Viru Maakohtu 27.04.2016.a istungil märkinud, et tema abikaasa sissetulek on umbes 950 eurot kuus. Apellandi leibkonna sissetulekud on seega 1820 eurot kuus. Vastustajad on seisukohal, et kui apellant ja tema abikaasa tasuvad sellest summast igakuiselt laenu 204,24 eurot ning apellant tasub vastustajatele 430 eurot kuus elatist, siis on apellandil ja tema abikaasal võimalik kasutada nende endi ja nende ühise lapse M.J.K. vajadusteks 1185,76 eurot kuus. Kui apellandi abikaasal on vaid üks ülalpeetav, siis on tema võimalused tema ja apellandi 4 ühist last ülal pidada apellandist suuremad. Arvestades nii apellandi kui tema abikaasa panust nende ühise lapse ülalpidamisse, ei saa väita, et apellandi poolt vastustajatele miinimumelatise tasumisel jääb M.J.K. varaliselt vähem kindlustatuks. Põhjendatud ei ole laenumaksete käsitlemine üksnes apellandi kohustusena ja selle mahaarvamine apellandi sissetulekutest. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on apellandi ja tema abikaasa poolt ühiselt võetud laenuga. Ilmselt on tegemist kinnisvara omandamisega seotud kohustusega, millega apellant ja tema abikaasa on parandanud oma majanduslikku olukorda. See asjaolu ei anna alust vähendada vastustajate kasuks väljamõistetava elatise suurust võrreldes seaduses sätestatud miinimummääraga. Vastustajad ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt hagejate seaduslikul esindajal (isal) ei ole vajadust teha kulutusi eluasemele. Elamu kasutamisega kaasnevad mh kulud elektrile, sidevahenditele, küttele jne. Vastustajate seaduslik esindaja tasub ka auto ostmiseks võetud väikelaenu ja kaskokindlustust igakuiselt 290 eurot kuus (lisad 1, 2). Kuna apellandi vastu on esitatud miinimumelatise nõue ja tõusetunud ei ole küsimust vastustajate isa kohustustest, siis ei ole A.A. varalisi kohustusi ka varem käsitletud. Põhjendatud on võrrelda apellandi ja vastustajate isa A.A. sissetulekuid ning need on käesoleva juhul sarnased. Kohtuotsuses on põhjendatud, millisel alusel kohus sellekohastele järeldustele jõudis. Ka vanemate varalise seisundi erinevused ei anna automaatselt alust apellandi poolt tasumisele kuuluva elatise vähendamiseks miinimumelatisest allapoole. Käesoleval juhul ei esine PKS § 102 lg 2 viimases lauses nimetatud alust elatise vähendamiseks. Apellandi kolmas laps ei jää vastustajatele miinimumelatise maksmise korral varalisel vähem kindlustatuks kui vastustajad. Apellandi poolt vastustajatele elatise tasumine summas 125 eurot kuus ei ole kooskõlas PKS regulatsiooni ega apellandi varalise seisundiga. Sellises summas vastustajate elatise tasumise puhul ei kasuta apellant oma rahalisi vahendeid vastustajate ning enda ja oma kolmanda lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ning kõiki lapsi ei kohelda sel juhul võrdselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  28. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruse osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata ning mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatis PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.
  29. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus heita maakohtule ette menetlusnormide rikkumist ja asjassepuutuvate materiaalõigusormide kohaldamata jätmist. Elatise nõue on praegusel juhul esitatud seaduses sätestatud miinimumi järgides (PKS § 101 lg 1), mistõttu hagejatel ei tulnud oma vajadusi täpsemalt põhjendada, samuti ei pidanud laste seaduslik esindaja tõendama üksikasjalikult oma varalist seisundit.
  30. Maakohtu otsusest nähtuvad põhjendused ja viited tõenditele, mille alusel kohus leidis, et mõlema vanema varaline seisund on sarnane ning võimaldab neil lapsi võrdses osas ülal pidada. Maakohtu 27.04.2016 istungi protokollist nähtub, et laste isa töötasu suuruseks on igakuiselt 5 700 – 900 eurot (s.o keskmiselt 800 eurot). Sellele lisandub töövõimetuspension ja peretoetus. Kostja (apellant) on kohtule selgitanud, et tema palk oli enne lapsehoolduspuhkust 830 eurot, praegusel ajal vanemahüvitis 820 eurot ja lisanduv lapsetoetus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt vanemate võimekust panustada oma sissetulekust lähtuvalt laste ülalpidamisse saab käesoleval juhul pidada ühetaoliseks. PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määra vähendamise aluseks ei ole asjaolu, et laste isa saab lisaks töötasule ka oma 70 % töövõimetusest tingitud pensioni. Samuti ei viita hagejate seadusliku esindaja oluliselt paremale varalise seisundile võrreldes apellandiga asjaolu, et hagejate seaduslikul esindajal ei tule tasuda eluaseme omandamisega seotud makseid. On eluliselt usutav ja põhistatud, et eluaseme kasutamisega kaasnevad igakuised kulud (nt elektri, kütte jne eest) ning eluaseme korrashoiu vajadus. Põhistatud on ka sõiduauto soetamise ja kasutamisega seotud kulude kandmine.
  31. Põhjendatud ei ole apellandi väited, nagu tuleks apellandi kanda jäävat osa laste ülalpidamise kuludest vähendada seoses eluasemelaenu tasumise kohustusega. Ringkonnakohus nõustub vastustajatega, et eluasemelaenu puudub alus pidada apellandi ainuisikuliseks kohustuseks, vaid eelduslikult on tegemist apellandi ja tema abikaasa ühise kohustusega. Samuti ei ole apellant põhistanud ega tõendanud, et tema kolmas laps (sündinud XXXX31.10) jääks hagejatele PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras elatise väljamõistmise korral varaliselt vähem kindlustatuks ja ohustatud oleks tema tavapäraste vajaduste katmine. Lapse ülalpidamises osaleb ka tema isa, s.o apellandi abikaasa. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 (p 11-12) märkinud, et elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu
  32. jaanuari
  33. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega annab teiste laste olemasolu alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse.
  34. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on siiski vähendada kostjalt (apellandilt) väljamõistetavat elatist kummagi hageja puhul poole riikliku lastetoetuse määra võrra. Vastavalt Riigikohtu praktikale saab lähtuda sellest, et osa laste vajadustest on ilmselt kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-124-15 p 16 ja nr 3-2-1-37-11 p 16). Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas lastetoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Alates
  35. aastast oli riigi poolt tasutava lastetoetuse suurus ühele lapsele 45 eurot kuus ning alates
  36. aastast 50 eurot kuus. Riiklikku peretoetust tuleb ülalpidamiskulude kandmisel arvestada ½ ulatuses kummagi lapsi kasvatava vanema kasuks. Maakohtu otsusega on kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõistetud alates 03.02.
  37. Seega muudab ringkonnakohus maakohtu otsust selliselt, et PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise 6 määrast (
  38. aastal 215 eurot kuus) tuleb kummagi lapse puhul maha arvestada 25 eurot ning kostjal tuleb tasuda kummagi lapse ülalpidamiseks 190 eurot kuus. Elatise suurus muutub nii Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära muutumisel kui ka riikliku lapsetoetuse suuruse muutumisel.
  39. Ringkonnakohus on seisukohal, et seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega on põhjendatud jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud sarnaselt maakohtu otsuses määratuga menetlusosaliste endi kanda. Sellega seoses ei määra ringkonnakohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.