← Eesti

2-15-17767/68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-17767 Tsiviilasi E.K. ja J.K. hagi J.K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 2252,34 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.K. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) J.K. (IK XXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Vastustajad (hagejad) E.K. (IK XXXX ),J.K. (IK XXXX ), seaduslik esindaja K.R. , lepinguline esindaja Armand Mark RESOLUTSIOON
  5. Keelduda J.K. poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmisest ja lugeda lisatud dokumendid apellandile tagastatuks.
  6. Rahuldada J.K. apellatsioonkaebus osaliselt.
  7. Tühistada Tartu Maakohtu
  8. märtsi
  9. a otsus osaliselt kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suuruse ja hageja J.K. kasuks väljamõistetava ülalpidamiskohustuse kestuse osas.
  10. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja elatis E.K. kasuks 80 eurot kuus alates 26.11.2014.a kuni E.K. täisealiseks saamiseni. Samuti mõista J.K. välja elatis J.K. kasuks 80 eurot kuus alates 26.11.
  11. a kuni 20.10.
  12. a. Jätta rahuldamata J.K. hagi J.K. vastu elatise saamiseks alates 21.10.
  13. a. 1
  14. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „5.
  15. Rahuldada E.K. ja J.K. hagi J.K. vastu elatise saamiseks osaliselt. 5.
  16. Mõista J.K. E.K. kasuks välja elatis alates
  17. novembrist
  18. a kuni E.K. täisealiseks saamiseni summas 80 (kaheksakümmend) eurot kuus. 5.
  19. Mõista J.K. E.K. kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 26.11.2014 kuni 03.11.2016 eest 1123,20 eurot (üks tuhat ükssada kakskümmend kolm eurot ja kakskümmend senti). 5.
  20. Mõista J.K. J.K. kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 26.11.2014 kuni 20.10.2016.a eest 1604,34 eurot (üks tuhat kuussada neli eurot ja kolmkümmend neli senti). 5.
  21. Jätta rahuldamata J.K. hagi J.K. vastu elatise saamiseks alates
  22. oktoobrist
  23. a. 5.
  24. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. 5.
  25. Elatis tasuda K.R. arveldukontole nr XXXXX Swedbank AS-is selgitusega „elatisraha lastele“.
  26. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  27. E.K. (hageja 1) ja J.K (hageja 2) esitasid kohtusse hagi J.K. (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad taotlesid, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise seadusjärgses miinimumsummas, millest on maha arvestatud pool hagejatele makstavast lapsetoetustest, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad esitasid ka tagasiulatuva elatise nõude elatise väljamõistmiseks aasta eest enne hagi esitamist. Kuigi kostja on osaliselt töövõimetu, võimaldab tema varaline seisund tasuda elatist seadusjärgses miinimumsummas. Kostjale kuulub kolmetoaline korter, mida oleks võimalik müüa või välja üürida. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema kolmas laps vajaks ülalpidamiseks kostja rahalist toetust. Hagejate esindaja selgitas, et kostja sissetulek on varasemalt olnud kuus keskmiselt 840 eurot, samuti kuulub kostjale korteriomand Pärnus. Eelnevast nähtub, et kostja varaline seisund oli piisav võimaldamaks ülalpidamist anda seadusjärgses miinimummääras. 2
  28. Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja vastuväidete kohaselt on ta elatist tasunud vastavalt oma võimalustele, mistõttu tuleks tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõue jätta rahuldamata. Kostja on veetnud aega lastega koos, andnud taskuraha ja maksnud laste trennide eest. Lisaks kostjale on hagejaid aeg-ajalt rahaliselt toetanud ka kostja ema. Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension, kostja on 80% ulatuses töövõimetu. Kostja ülalpidamisel on ka kolmas laps, mistõttu on ta võimeline maksma elatist summas 12,50 eurot kuus kummalegi lapsele. Varasemalt maksti kostjale ka Kirjanike Liidu poolt stipendiumi, kuid nüüd enam ei maksta. Seetõttu pole võimalik enam ka suuremas ulatuses elatist tasuda. Kostja üürileping Tartus asuva korteri üürimiseks on lõppenud ning ta kolib elama oma Pärnu korterisse. Korterit ei ole võimalik välja üürida, kuna seal on remont tegemata, pealegi soovib kostja kolida sinna ise koos oma elukaaslase ja elukaaslase tütrega. Hagejate varanduslik seisund on piisavalt kindlustatud ka ilma kostjapoolse suurema panuseta. Hagejate emal on endal piisavalt vara, et lapsi üleval pidada. MAAKOHTU LAHEND
  29. Tartu Maakohus rahuldas oma
  30. märtsi 2016 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks igakuise elatise 150 eurot kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ühe aasta eest enne hagi esitamist ning kohtumenetluse vältel sissenõutavaks muutunud elatise – E.K. kasuks 1634,50 eurot ja J.K. kasuks 2152,50 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust seadusjärgsest miinimummäärast väiksemas ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kui palju tuleb kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära. Kohus leidis, et põhjendatud on vähendada seadusjärgset miinimumelatist poole riikliku lapsetoetuse summa võrra. Samuti on hagejate kasuks elatise väljamõistmisel põhjendatud arvestada, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps (M.K. , sündinud
  31. a), kes ei või jääda hagejatega võrreldes varaliselt vähem kindlustatuks. Samuti on kostja 80 % ulatuses töövõimetu, mis eelduslikult piirab oluliselt tema võimet töist sissetulekut teenida. Nii osaline töövõimetus kui ka veel ühe ülalpeetava lapse olemasolu on asjaoludeks, mis võivad PKS § 102 lg 2 tulenevalt olla aluseks ülalpidamiskohustust vähendamisel alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kohus märkis, et PKS § 102 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab vanem, kes ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline andma oma lapsele ülalpidamist seadusjärgses miinimummääras, kasutama oma rahalisi vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja regulaarseks sissetulekuks on töövõimetuspension (perioodil 26.11.2014 kuni 25.11.2015 kokku 2838,56 eurot) ja sotsiaaltoetus (nimetatud perioodil kokku 578,42 eurot). Lisaks on kostjal nimetatud perioodil olnud pidevalt täiendavaid ebaregulaarseid sissetulekuid kogusummas 3942,64 eurot. Peamiselt on tegemist kostja loometegevusest saadud sissetulekutega ja väljamaksetega deposiitkontodelt. Kohus ei võtnud kostja sissetulekuna arvesse ebaregulaarseid toetusi emalt M.K. ega Töötukassa poolt tasutud sõidukulu hüvitisi. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et deposiidis hoiustatud summade näol oli tegemist tema ema rahaga ning et nimetatud summad kulusid ema matusekuludeks. Kohus on teinud kostjale ettepaneku esitada tõendid oma deposiitkontodel hoiustatu kohta, kuid kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks täpselt kostja deposiitkontode arv, raha liikumised deposiitkontodel ning hoiustatu koguväärtus. Seega on perioodil 26.11.2014 kuni 25.11.2015 J.K. pangakontolt nähtuvad sissetulekud, millest oleks võimalik elatist tasuda, olnud 3 kokku 7359,62 eurot (2838,56 + 578,42 + 3942,64 = 7359,62). Arvestades, et kostja peab oma rahalisi vahendeid kasutama võrdses ulatuses nii iseenda kui ka oma kolme alaealise lapse ülalpidamiseks, saaks kostja kummagi hageja ülalpidamiseks panustada u 150 eurot igas kuus (7359,62 : 4 : 12 = 153,33). Sellisel juhul jääks kostjal samas summas rahalisi vahendeid nii enda kui ka oma kolmanda lapse ülalpidamiseks. Kohus ei pidanud põhjendatuks hagejate seisukohta, mille kohaselt võimaldab kostja majanduslik seisund tal tasuda minimaalmääras elatist lähtuvalt sellest, et kostjal on kolmetoaline korter Pärnus ning kostja võiks elatise maksmiseks korteri müüa. Vastavalt kostja kinnitusele ja korteriühistu esimehe teatele kasutab kostja nimetatud korterit enda elukohana. Samuti peaks kostja korteri väljaüürimisest või võõrandamisest saadavat sissetulekut kasutama lisaks hagejatele ka proportsionaalselt iseenda ja oma kolmanda alaealise lapse ülalpidamiseks. Seetõttu ei pruugiks korteri müük või väljaüürimine täita hagejate soovitud eesmärki ning pikemas ajalises perspektiivis võiks vähendada kostja võimekust elatist tasuda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  32. Kostja J.K. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub vähendada temalt väljamõistetavat elatist 24,87 euroni ühe lapse kohta. Apellatsioonkaebuse kohaselt on apellant raske puudega töövõimetuspensionär (80 % töövõimetu). Raviarsti diagnooside kohaselt esineb apellandil raske korduv depressioon, ebastabiilne isiksus, muu täpsustatud söömishäire. Seisund on kulgenud sagedaste tagasilangustega. Raske puue on käesolevalt määratud kuni 31.12.
  33. Alates
  34. aasta suvest kuni tänaseni võtab apellant pidevalt ravimeid.
  35. aastal halvenes järsult apellandi tervis, juunis 2014 tuli viibida haiglas. Apellandi ainus regulaarne igakuine sissetulek on invaliidsuspension ja sotsiaaltoetus, mille suurus 5.03.
  36. aastal oli 289,62 eurot (pension 241,29 + sotsiaaltoetus 48,33). Nimetatud summast ei ole võimalik maksta igakuiselt elatist kahele lapsele kokku summas 300 eurot ega tagasiulatuvat elatist maakohtu poolt väljamõistetud summades. Apellandil on ka kolmas alaealine laps, kes peab seaduse järgi samuti elatusraha saama. Apellandile kui töövõimetuspensionärile peaks isiklike kulude katteks kätte jääma pool miinimumpalka (215 eurot). Järelikult on kõigile kolmele lapsele võimalik kuus maksta elatist kokku 74,62 eurot; seega 24,87 eurot igale lapsele. Apellant ei ole pärast
  37. aastat Eesti Kirjanike Liidu stipendiumi enam ei saanud, mistõttu ei olnud enam võimalik lastele varasemas ulatuses elatusraha maksta. Küll aga toetas apellant vastavalt võimalustele (invaliidsuspensionist) oma lapsi, kandes raha nende pangakontodele. Ajavahemikus 01.12.2014–01.12.2015 on apellant kandnud raha laste pangakontodele järgnevalt: J.K. 197 eurot ja E.K. 415 eurot; kokku 612 eurot. Ajavahemikul 01.12.2014 kuni 01.12.2015 on apellant tasunud ka E.K. tennisetreeningute eest 300 eurot; kõik kokku ajavahemikul 01.12.2014 kuni 01.12.2015 tütrele 912 eurot. Aastatel 2014 – 2015 olid apellandil veel säästud ja ka apellandi ema M.K. toetas apellanti ning laste ema regulaarselt. Apellandi viimane hoius (1000,06 eurot) oli mõeldud ema matusekuludeks ja laekus apellandi pangakontole
  38. detsembril
  39. aastal. See raha kuluski sihtotstarbeliselt, apellandi ema matused läksid maksma 1495,70 eurot. Seoses ema haiguse ja surmaga pidi apellant Tartust Pärnusse kolima, mis nõudis samuti kulutusi. Rohkem apellandil hoiuseid ega sääste ei ole. 4 Apellant oli Eesti Töötukassa Tartumaa osakonnas registreeritud tööotsijana perioodil 16.12.2014 kuni 14.02.2015 ja töötuna perioodil 16.02.2015 kuni 5.07.
  40. Selle tulemusena sai apellant (ajutist) tööd, kuid pärast töötamist haigus ägenes ja apellant sai aru, et säärane pingeline ja pidev töö talle siiski ei sobi. Vahepeal on apellant püüdnud tööd leida, kuid see ei ole õnnestunud mh tervisliku seisundi (80 % töövõimetus) tõttu. Apellant esitas ringkonnakohtule 31.08.2016 täiendavad seisukohad, mille kohaselt on seoses käimasoleva tsiviilasjaga ilmnenud uued asjaolud. Tsiviilasjas nr 2-16-6231 läbiviidud ekspertiisiakti nr 16E-GE0746 kohaselt on 11.07.2016 seisuga tuvastatud, et J.K. ei ole apellandi bioloogiline poeg. Apellant leiab, et sellest tulenevalt ei ole võimalik rahuldada J.K. elatise nõudeid apellandi vastu. Kuna tütar on avaldanud, et soovib enda lapsendamist ema abikaasa M.R. poolt, annab apellant selleks oma nõusoleku tingimusel, et K.R. loobub kõigist rahalistest nõudmistest apellandi suhtes nüüd ja edaspidi.
  41. Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta apellatsioonikaebus täies ulatuses rahuldamata ning asjas kantud menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant esitanud selgelt väljendatud taotlust ega ära märkinud, millises ulatuses ta esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Seega ei vasta apellatsioonikaebus TsMS §-s 633 lg 2 p 2 nõudele. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud, et apellant on raske puudega töövõimetuspensionär (80 % töövõimetus). Samas on kostja siiski osaliselt töövõimeline. Maakohus on järeldanud, et kostja ei suuda oma osalise töövõimetuse tõttu eelduslikult teenida tulu ulatuses, mis võimaldaks tal tasuda oma kõigile lastele elatist vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Seega on kohus arvestanud kostja tervisliku seisundiga, kui mõistis kostjalt lastele välja elatise alla seadusega sätestatud miinimummäära. Maakohus on oma otsuse punktis 4.2 põhjalikult analüüsinud kostja varalist seisu perioodil 26.11.2014 kuni 25.11.2015 ja põhjendatult leidnud, et kostja pangakontolt nähtuvad sissetulekud 7359,62 eurot, millest oleks võimalik lastele elatist tasuda. Kohus ei ole seejuures arvestanud enne 2014.a saadud Kirjanike Liidu stipendiumiga. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja peab oma rahalisi vahendeid kasutama võrdses ulatuses nii iseenda kui ka oma laste ülalpidamiseks, so arvestuslikult 150 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud oma sissetulekute võimalikku vähenemist või eeldatavat sissetulekute oluliselt väiksemas mahus saamist ja et tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus. Õige on maakohtu järeldus, et kostja suudab ka alates kohtuotsuse tegemisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni tasuda kummalegi hagejale elatist summas 150 eurot kuus. Kostja on osaliselt töövõimeline ning võimeline saama täiendavat töist tulu. Maakohus on põhjendatult arvestanud ka asjaoluga, et kostja on lõpetanud Tartus Tähe tn asuva korteri üürilepingu ja kolinud Pärnusse emalt kinkena saadud korterisse, millega on kostjal ära langenud üüri maksmise püsikohustus ja sellest vabanenud rahalisi vahendeid saab kasutada laste ülalpidamiseks. Kostja ei tõendanud maakohtus, et tema varasemad säästud on otsas, sh arvestades ka vahendite paigutamisega deposiitkontole, mille kohta, sh vahendite kasutamise kohta ema matusekuludeks, kostja kohtule andmeid ei esitanud. Kostja ei tõendanud maakohtus, et tema varanduslik seis muutuks lähitulevikus oluliselt võrreldes eelneva perioodiga. Maakohus lähtus põhjendatult eeldusest, et kostja sissetulek jääb samale tasemele aastaga 2015, so hagi esitamisele eelneva perioodiga. 5 Vastustajad ei nõustu apellandi seisukohaga, et tal puuduvad vahendid maakohtu otsusega väljamõistetud igakuise elatise, so kokku 300 eurot ja tagasiulatuvalt elatise kokku summas 3787 euro maksmiseks; Vaidlust ei ole asjaolu üle, et apellant omandas oma emalt M.K. kinkelepingu alusel korteriomandi aadressil Pärnu linn XXXXX(kinnistusregistriosa nr XXXXX). Apellant on võõrandanud nimetatud korteriomandi H.K. (oma elukaaslasele alates suvest 2015), mille kohta on omanikukande muudatus kinnistusraamatusse sisse viidud 18.03.
  42. Põhjendatud ei ole apellandi väited rahaliste vahendite puudumise kohta olukorras, kus apellant on talle kuulunud vara peale maakohtu otsuse tegemist sihiteadlikult võõrandanud. Ehkki vastustajad ei nõustu maakohtu otsuse kõigi põhjendustega, paluvad vastustajad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, arvestades nii apellatsioonkaebuses esiletoodut kui ka tsiviilasjas nr 2-16-6231 põlvnemise kohta tehtud kohtulahendit. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 80 eurot kuus alates 26.11.2014.a. J.K. kuulub hageja E.K. kasuks perioodi 26.11.2014 kuni 03.11.2016 eest välja mõistmisele 1123,20 eurot ülalpidamise katteks. Alates
  44. novembrist 2016.a tuleb J.K. tasuda E.K. elatist 80 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja J.K. ülalpidamiseks tuleb J.K. tasuda alates 26.11.2014 kuni 20.10.2016.a 1604,34 eurot ülalpidamise katteks. Alates 21.10.
  45. a ei kuulu elatise hagi J.K. osas rahuldamisele seoses põlvnemissuhte äralangemisega.
  46. Apellant esitas ringkonnakohtule taotlused täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmiseks: Swedbanki 07.04.2016.a tõend selle kohta, et J.K. ei oma alates 14.12.2015 kehtivaid hoiuseid, J.K. koostatud ülevaade M.K. matusekulude kohta (kokku summas 1495,70 eurot); M.K. surmatõend, surmateate avaldamise kviitung-arve summas 13 eurot, Vinuk OÜ sularahaarved 01.12.2015, Ingli Puudutus OÜ toitlustusarve 04.12.2015.a summas 228 eurot; apellandi pangakonto väljavõte ajavahemikust 01.12.2015 kuni 27.03.
  47. a; raviarst Liisi Grafi allkirjaga 16.12.2015 väljavõte ambulatoorsest kaardist J.K. tervisliku seisundi kohta, Eesti Kirjanike Liidu 29.03.2016 teatis J.K. stipendiumi määramise kohta; maksed hagejate ülalpidamiseks 2016.a kokku 110 eurot; maksed J.K. alates 01.12.2014 kuni 01.12.2015 kokku 197 eurot, maksed E.K. alates 01.12.2014 kuni 01.12.2015 kokku 415 eurot; tenniseklubi maksete väljavõte kogusummas 300 eurot; Töötukassa teatis tööotsijana ja töötuna registreerituse kohta; kandideerimisavaldus Apollo klienditeenindaja ametikohale; Sotsiaalkindlustusameti 17.12.2015 tõend J.K. 01.01.2014 kuni 31.12.2015 väljamakstud töövõimetuspensioni kohta. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmisest tuleb keelduda ja esitatud dokumendid lugeda apellandile tagastatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud dokumendid asjakohased. Ehkki on eluliselt usutav, et seose ema M.K. surmaga kaasnes kulutusi, ei ole matusekulude täpne suurus elatise hagi lahendamisel asjakohane ega kuulu tõendamisesemesse. Lisaks on kostja esitanud kohtule korduvalt ühtesid ja samu dokumente (sh kostja tervisliku seisundi ning saadud töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste kohta, samuti lastele tehtud väljamaksete kohta), mille veelkordne asja materjalide hulka liitmine ei ole põhjendatud ning koormab asjatult kohtutoimikut. 6
  48. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha küsimuses, missuguse ajani tuleb J.K. tasuda elatist J.K. Ringkonnakohtule on esitatud Tartu Maakohtu
  49. septembri
  50. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 216-6231, millega on maakohus tuvastanud, et J.K. ei põlvne J.K. ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt J.K. on J.K. isa. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-16-6231 tehtud otsus osaliselt jõustunud
  51. oktoobril
  52. a. Kohtuotsuse peale on esitatud apellatsioonkaebus üksnes osas, milles kohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse. TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustub kohtuotsus selle osalise vaidlustamise korral vaidlustamata osas. Seega on Tartu Maakohtu
  53. septembri
  54. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-6231 jõustunud osas, mille kohus tuvastas, et J.K. ei põlvne J.K. ning et sünniakti tehtud sellekohane kanne on ebaõige.
  55. Alates
  56. oktoobrist
  57. a puudub J.K. seega kohustus anda ülalpidamist J.K. Kuni
  58. oktoobrini
  59. a on aga kostjal kohustus anda mõlemale hagejale ülalpidamist ka selle aja eest, mil menetleti isaduse vaidlustamiseks esitatud hagi. Alles alates isaduse vaidlustamise asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest saab ära langenuks lugeda põlvnemisest tulenevad õiguslikud tagajärjed, sh põlvnemisest tulenevad ülalpidamiskohustused (perekonnaseaduse
  60. ptk, §§ 96 jj). Kohtuotsuse jõustumisel, millega on tuvastatud, et üks hagejatest ei põlvne kostjast, lõppeb kostja kohustust maksta hagejale elatist, kuid see ei mõjuta kohustust anda ülalpidamist kohtuotsuse jõustumisele eelnenud aja eest ega anna õigust nõuda tagasi makstud elatist. Seega tuleb kostjal (apellandil) alates 26.11.
  61. a kuni tsiviilasjas nr 2-16-6231 tehtud kohtuotsuse osalise jõustumiseni 20.10.2016.a tasuda elatist mõlemale hagejatele. Alates
  62. oktoobrist 2016.a on kostjal kohustus anda ülalpidamist vaid E.K. Asjakohased ei ole apellandi väited ja taotlused seoses tema poolt avaldatuga, et ta nõustub oma tütre E.K. lapsendamisega M.R. poolt tingimusel, et hagejad loobuvad kõigist oma rahalistest nõudmistest tema suhtes. Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga puuduvad andmed, nagu oleks alustatud lapsendamise menetlust ning kostja poolt käesolevas menetluses avaldatu ei oma seetõttu õiguslikku tähendust. PKS § 155 lg 3 kohaselt ei või lapsendamiseks antav nõusolek olla tingimuslik.
  63. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suurust. Apellatsiooniastmes ei ole vaidluse all asjaolu, et põhjendatud on vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat elatist alla seadusjärgse miinimummäära (PKS § 101 lg 1, § 102 lg 2 kolmas ja neljas lause). Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega. Maakohus leidis, et kostja (apellant) on suuteline panustama kummagi hageja ülalpidamiseks igakuiselt 150 eurot. Apellatsioonkaebuses taotletakse väljamõistetava elatise vähendamist 24,87 euroni ühe lapse kohta.
  64. Analüüsides kostja varalist seisundit on kohus leidnud, et perioodil 26.11.2014 kuni 25.11.2015 sai kostja sissetulekuid, mida on põhjendatud elatise väljamõistmisel arvestada, kokku 7359,62 euro ulatuses; sellest moodustas töövõimetuspension kokku 2838,56 eurot. Keskmiselt oli kostja sissetulek kõnealusel perioodil 631,30 eurot kuus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kostja püsivat laadi sissetuleku hulka ei ole põhjendatud lugeda laekumisi deposiidikontodelt. Seega on maakohus eksinud kostja varalise seisundi kindlakstegemisel, mis mõjutab kostja suutlikkust lastele ülalpidamist anda. Maakohus on viidanud, et perioodil 26.11.2014 kuni 25.11.2015 kostja pangaarvele laekunud vahenditest moodustasid 3150 eurot väljamaksed deposiitkontolt kolme maksena (1000 + 1200 + 950). Neid väljamakseid saab lugeda säästudeks, mitte aga sissetulekuks. Ka säästude arvel on 7 iseenesest põhjendatud täita ülalpidamiskohustust alaealiste laste suhtes. Samas puudub alus eeldada, et säästudest jätkuks määramata ajaks ning neid saaks lugeda kostja püsiva sissetuleku hulka.
  65. Muuhulgas nähtub kostja pangakonto väljavõttelt (I kd tl 32 jj), et lisaks deposiitkontodelt laekumistele on kontolt toimunud ka ülekandeid deposiitkontole (nt 15.02.2015 summas 1000 eurot, 18.05.2015 samuti summas 1000 eurot, 17.07.2015 summas 1200 eurot). Kui sama suured summad on hiljem taas tavalisele arveldusarvele tagasi laekunud (nt 17.10.2015 1200 eurot), siis ei ole kostja tegelikult selles ulatuses saanud sissetulekut. Puuduvad andmed, et kostja oleks saanud väljamakseid deposiitkontodelt või oleks tema käsutuses olnud muid säästusid ka pärast
  66. novembrit 2015.a (s.o peale maakohtu poolt analüüsitud perioodi lõppu). Kostja kinnitusel tal rohkem säästusid ega hoiuseid ei ole. Ilma deposiitkontodelt toimunud laekumisi (säästusid) arvestamata oli kõnealusel perioodil kostja pangakonto väljavõtte kohaselt tema sissetulek kokku 4209,62 eurot (350,80 eurot kuus).
  67. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu käsitlusega, mille kohaselt PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt tuleks vanema sissetulek jaotada ülalpidamist andma kohustatud vanema ja tema ülalpeetavate alaealiste laste vahel võrdsetes osades (s.o praegusel juhul à 153,33 eurot). Rahaliste vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda sissetuleku mehaanilist jaotamist võrdsete summadena nii vanema kui ülalpeetavate laste vahel. Selle asemel tuleb vahendid jaotada selliselt, et nii vanemale kui lastele oleks võimalik saavutada ligilähedaselt sarnane elatustase. Ringkonnakohtu arvates ei ole täisealise isiku puhul võimalik tagada mõistlikku toimetulekut sama summa eest, nagu mõistetakse elatisena välja alaealisele lapsele. Esiteks on täisealisel isikul erinevalt lapsest üldjuhul ka erinevaid rahalisi kohustusi, mille täitmisest ei pruugi tal olla võimalik loobuda. Teiseks osaleb alaealise lapse ülalpidamises ka teine vanem, mille tulemusena lapse ülalpidamiseks kättesaadavate vahendite maht sisuliselt kahekordistub (eeldades, et vanemate varaline seisund on ligikaudselt sarnane), seevastu ülalpidamist andma kohustatud vanemal puuduvad enda vajaduste rahuldamiseks täiendavad vahendid.
  68. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hinnates kostja suutlikkust pidada hagejaid ülal on põhjendatud arvestada ka kostja kolmanda alaealise lapse M.K. vajadustega. Õiged on maakohtu põhjendused, mille kohaselt ei tule kostjal täiendavalt tõendada, et ta on oma kolmandat alaealist last tegelikkuses ülal pidanud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja töövõimekaotust 80 %, tema peamist püsivat sissetulekut (invaliidsuspension + sotsiaaltoetus kokku 289,62 eurot kuus), väiksemaid ebaregulaarseid sissetulekuid seoses loometegevusega ja ajutist suutlikkust tasuda elatist ka säästude arvel on põhjendatud asuda seisukohale, et kostja on suuteline panustama iga lapse ülalpidamisse 80 eurot kuus. Maakohus on põhjendatult arvestanud elatise võlgnevuse summast maha rahasummad, mida kostja on hagejatele ülalpidamise eesmärgil tasunud. Kohtuotsuse p 4.3 kohaselt on kostja tõendanud, et perioodil 26.22.2014 – 25.11.2015 on ta J.K. maksnud elatist summas 183 eurot ja E.K. summas 675 eurot. Lisaks on esitatud tõendite kohaselt (maakohtu otsuse p 4.6) kostja tasunud kohtumenetluse kestel elatist E.K. 65,50 eurot ja J.K. 39,50 eurot. Nimetatud summad on põhjendatud elatise võlgnevusest maha arvestada.
  69. Seega kuulub hageja E.K. kasuks alates 26.11.2014 kuni 03.11.2016 (23 kuud ja 9 päeva, ühe päeva elatise suurus arvestuslikult 2,63 eurot) J.K. välja mõistmisele elatis summas (23 × 80 + 23,70) 1863,70 eurot. Arvestades nimetatud summast maha kostja poolt tasutud elatise 675 + 65,50 eurot jääb sissenõutavaks muutunud elatise summa suuruseks 1123,20 eurot. Alates
  70. novembrist 2016.a tuleb J.K. tasuda E.K. elatist 80 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. 8 Hageja J.K. ülalpidamiseks tuleb J.K. tasuda alates 26.11.2014 kuni 20.10.2016.a elatist (1840 – 13,16 =) 1826,84 eurot. Arvestades maha tasutud elatise 183 + 39,50 eurot jääb väljamõistetava summa suuruseks 1604,34 eurot. Edaspidise osas ei kuulu elatise hagi J.K. osas rahuldamisele seoses põlvnemissuhte äralangemisega.
  71. Ringkonnakohus leiab, et seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega on põhjendatud jätta asjas kantud menetluskulud sarnaselt maakohtuga menetlusosaliste endi kanda. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.