← Eesti

2-15-6044/37

Obsah (5)§ 143§ 146§ 154§ 160§ 166

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-6

§ 143kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad maakohtu menetluses aegumise vastuväidet esitanud ning seetõttu ei saanud maakohus võtta seisukohta selle kohta, kas nõue on aegunud või mitte. Asjaolu, et hagejad on hagiavalduses märkinud hagi aegumistähtajaks 10 aastat, ei tähenda seda, et kostjad oleksid esitanud antud menetluses aegumise vastuväite. Samuti ei ole käsitletav käesolevale nõudele aegumise vastuväite esitamisena kostja III väidetav aegumise vastuväide tsiviilasjas nr 2-09-

  1. Aegumise vastuväite apellatsioonkaebuses. on kostjad esitanud esmakordselt käesolevas tsiviilasjas TsMS § 651 lg 2 kohaselt on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Lähtudes TsMS § 651 lg-st 2 ei ole kostjad kaotanud õigust esitada aegumise vastuväidet.
  2. Otsustamaks, kas hagejate nõue kostja I ja kostja II vastu on aegunud või mitte, tuleb eelkõige tuvastada, kas hagejatel on üldse nõue kostja I ja kostja II vastu hagis esitatud alusel. Ringkonnakohus leiab, et hagejatel puudub nõue kostja I ja kostja II vastu hagis toodud õiguslikul alusel ning seetõttu on õige nende väide, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hagejate nõude nende vastu. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ja jätab hagejate nõude kostja I ja kostja II vastu rahuldamata. Asja materjalide kohaselt põhineb hagejate nõue tsiviilasjas nr 2-09-60282 Viru Maakohtu
  3. juuni 2012 määrusega kinnitatud kompromissile (I kd tl 14-16). Nimetatud kompromiss sõlmiti 5 Korteriühistu Olevi 19 ja Oleg Semenovi vahel ning puudutas korteriomandi, asukohaga Olevi 19-M1 Kohtla-Järve (mitteeluruum), majandamiskulude võlgnevust. Maakohtu seisukoha kohaselt tuleneb kostja I ja kostja II kohustus tasuda korteriühistule hooldustasu ja kommunaalteenuste eest
  4. jaanuaril 2009 Oleg Semenovi ning kostja I ja kostja II vahel sõlmitud lepingu p-st 7.5 (I kd tl 20-30). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga ning leiab, et viidatud lepingust ei tulene kostjale I ja kostjale II kohustust tasuda nende poolt Oleg Semenovile müüdud korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse eest, mis on tekkinud siis, kui omanikuks oli Oleg Semenov. Lepingu p 7.1 järgi antakse ostjale üle lepingu eseme kaudne valdus ja müüjad jäävad lepingu eseme otsesteks valdajateks määramata tähtajaks ning müüjad loovutavad ostjale eseme väljanõudeõiguse. Ringkonnakohtu arvates on lepingu p 7.1 sõnastus vastuoluline, sest jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik jääda asja otseseks valdajaks (asi jääb võõrandaja valdusse) ning samas loovutada asja väljanõudeõigus (kui asi on kolmanda isiku valduses).
  5. Antud juhul saab asja materjalide alusel asuda seisukohale, et lepingu ese oli üürilepingu alusel (I kd tl 68, 69) kostja III otseses valduses. VÕS § 291 lg 1 kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Kuna kostja I ja kostja II võõrandasid korteriomandi pärast seda, kui korteriomand oli antud kostja III kui üürniku valdusse, siis seadusest tulenevalt läksid korteriomandi omandamisel Oleg Semenovile üle kostja I ja kostja III vahel sõlmitud üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Üürilepingu (sõlmitud 01.08.2006) p 4.2 alusel oli üürniku kohustuseks muuhulgas tasuda kommunaalteenuste arveid (gaasi-, elektrienergia-, ruumide valve-, telefoni-, ühistu arved) ning p 4.3 järgi kohustus üürnik tasuma maa- ja muid riiklikke makseid. Seega tulenes kostjale III üürilepingust kohustus tasuda omanikule majandamiskulude eest, kuid vastavat kohustust ei tulenenud kostjale I ja kostjale II Oleg Semenovi ning kostja I ja kostja II vahel
  6. jaanuaril 2009 sõlmitud lepingu p-st 7.5 (nagu on ekslikult leidnud maakohus). Lepingu p 7.5 kohaselt „Müüjad kannavad kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe

(1)kuu jooksul, arvates valduse üleandmisest, ning Ostja nõudmisel esitavad Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist.“ Viidatud lepingu punktis ei ole täpsustatud, millised on need „kõik lepingu esemega seotud kulud“. Majandamiskulude tasumise eest vastutab kostja III üürnikuna ning kostja I ja kostja II müüjatena ei saa vastutada selliste majandamiskulude võlgnevuse eest, mis tekkis ajal, kui nad ei olnud enam korteriomandi omanikud ega ka üürilepingu pooled. Seega kostja I ja kostja II ei vastuta lepingu p 7.5 alusel majandamiskulude võlgnevuse eest ning seetõttu tuleb hagi nende vastu jätta rahuldamata.
  1. Hagejate nõue kostja III vastu tuleneb üürilepingu p-st 4.
  2. Viidatud lepingupunkti kohaselt oli kostja kui üürniku kohustuseks muuhulgas tasuda kommunaalteenuste arveid (gaasi-, elektrienergia-, ruumide valve-, telefoni-, ühistu arved). Asja materjalide kohaselt on kostja III teinud viimase makse korteriühistule 05.08.2009 ning tasutud on 2009 maikuu arvet (II kd tl 8). Oleg Semenov on sõlminud Korteriühistuga Olevi 19 kompromissi 20.06.2012 ning tunnistanud võlga korteriühistu ees summas 3778,65 eurot (nimetatud suuruses on ka hagejate nõue kostja vastu). Seega kuigi asja materjalidest ei nähtu, millise kuupäevani hagejad nõuavad kostjatelt 6 kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmist, saab kompromissi sõlmimise kuupäevast järeldada, et võlgnevus ei saa puudutada hilisemat perioodi kuni juuni
  4. Kuna kostja III vastutus tuleneb lepingust, siis tulenevalt

§ 146lg-st 1 on nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Alusetu on hagejate vastuväide, et kostjad on rikkunud oma kohustusi tahtlikult ning seetõttu on nõude aegumistähtaeg 10 aastat (

§ 146lg 4).

Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi võetud kohustuse mittenõuetekohane täitmine (ka tahtlikult) ei ole

§ 146lg 4 kohaldamiseks piisav.

Antud juhul ei ole hagejad esitanud asjaolusid, mis annaks alust kohaldada nõude aegumisele

§ 146lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega tahtliku rikkumise korral.

Riigikohus on leidnud, et

§ 146

lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16. septembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Hagejate väide, et kostjad jätsid teadlikult üürilepingust tuleneva kohustuse täitmata ning varjasid Oleg Semenovi kontakte korteriühistu eest, ei anna alust

§ 146lg 4 kohaldamiseks.

Pigem saab asuda seisukohale, et Oleg Semenov korteriomandi omanikuna ei olnud ise piisavalt hoolas. 12.

§ 154

lg 1 kohaselt korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga ükski kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Kommunaalteenuste arvete alusel tekivad korduvad kohustused ning nendest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nad muutusid sissenõutavaks. Lähtudes

§ 154lg-st 1 algas 2009.

aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg

  1. jaanuarist 2010,
  2. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg
  3. jaanuarist 2011,
  4. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg
  5. jaanuarist 2012 ja
  6. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg
  7. jaanuarist
  8. Hagi maakohtule on esitatud
  9. aprillil
  10. Arvestades seadusest tulenevat kolmeaastast hagi aegumise tähtaega, ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud
  11. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevad nõuded.
  12. Ringkonnakohus leiab, et arvestades aegumise peatumist, ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud ka
  13. aasta,
  14. aasta ja
  15. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevad nõuded. Hagejate väite kohaselt oli hagi aegumine peatunud 17.05.2010 kuni 20.06.2012 seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-09-60282 oli kostja III kaasatud menetlusse kolmanda isikuna, ning seoses Oleg Semenovi surmaga ajavahemikul 21.11.2013 kuni 13.06.2014.

§ 160

lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 6 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes. Kostja III kaasati tsiviilasja nr 2-09-60282 menetlusse kolmanda isikuna 17.05.2010 ning menetlus tsiviilasjas lõppes kompromissi kinnitamisega 20.06.2012. Seega on õige hagejate väide, et hagi aegumine oli peatunud 17.05.2010 kuni 20.06.2012.

§ 166

lg 1 alusel pärandvarasse kuuluva nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu. Sama paragrahvi lg 2 järgi lõikes 1 nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil pärija pärandvara vastu võttis. Pärija loetakse PärS § 118 lg 1 järgi pärandi vastu võtnuks, kui ta ei loobu PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist. 7 PärS § 119 lg 1 kohaselt pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Lähtudes PärS § 118 lg-st 1 ja PärS § 119 lg-st 1 saab lugeda, et hagejad võtsid pärandvara vastu 21.02.2014 (s.o kolm kuud pärast pärandaja surma).

§ 166lg 1 kohaselt oli nõue peatunud 21.11.2013 kuni 21.02.2014.

Lisaks tuleb arvestada ka

§ 166

lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt nõue ei aegu enne kuue kuu möödumist pärandvara vastuvõtmist, s.o enne 21.08.

  1. Antud juhul oli hagi esitatud
  2. aprillil
  5. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate nõuete aegumistähtaeg algas
  6. jaanuarist
  7. Arvestades aegumise peatumist 17.05.2010 kuni 20.06.2012 ja 21.11.2013 kuni 21.02.2014 ning seda, et hagi on esitatud
  8. aprillil 2015, ei olnud
  9. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevad nõuded hagi esitamise ajaks aegunud (s.o hagi on esitatud enne kolme aasta möödumist). Samuti ei olnud, arvestades aegumise peatumist, aegunud hagi esitamise ajaks
  10. aasta kommunaalkulude arvetest ja
  11. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevad nõuded. Lähtudes eeltoodust ei ole hagejate nõue kostja III vastu aegunud.
  12. Hagejate nõue kostja III vastu koosneb Oleg Semenovi poolt korteriühistule kompromissi alusel tasutud kommunaalteenuste võlgnevusest 3778,65 eurot ning menetluskuludest 926,31 eurot. PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Hagejad on pärandi vastu võtnud ning seetõttu on neile üle läinud kõik pärandaja (s.o Oleg Semenovi) õigused ja kohustused, sh õigus nõuda üürnikult kommunaalkulude hüvitamist. Ebaõige on kostjate väide, et hagejad ei ole oma nõuet 3778 euro 85 sendi saamiseks tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega on tõendatud (I kd tl 14-16 – Viru Maakohtu
  13. juuni 2012 määrus; tl 97-110 – kommunaalmaksete arvestus ja arved; II kd tl 1-68 – korteriühistu konto väljavõte; tl 64 – korteriühistu õiend kommunaalteenuste tasumise kohta), et Oleg Semenov korteriomandi omanikuna tasus korteriühistule kommunaalteenuste eest, milliste eest tasumise kohustus oli kostjal III üürilepingu alusel. Asjaolu, et kostja III väitel korteriühistu ei esitanud talle kommunaalteenuste arveid, ei vabasta kostjat III üürilepingu järgsest kohustuses tasuda kommunaalteenuste arveid. Hagi on esitatud kommunaalteenuste tasu väljamõistmiseks, kuid hagis ei ole esitatud kostjate vastu üürinõuet. Seetõttu on asjakohatu kostjate väide, et vaidlusalune mitteeluruum anti tasuta kasutusse vastutasuna koostöö eest kostjaga III.
  14. Ringkonnakohus nõustub kostja III väitega, et maakohus on alusetult rahuldanud hagi menetluskulude 926 euro 31 sendi väljamõistmiseks. Nimetatud menetluskulud pidi Oleg Semenov tasuma tsiviilasjas nr 2-09-60282 sõlmitud kompromissi alusel. Kostja III üürnikuna ei pea vastutama üürileandja kantud menetluskulude eest teises tsiviilasjas. Üürileandja menetluskulud teises tsiviilasjas, milles korteriühistu nõudis üürileandjalt kui korteriomandi omanikult kommunaalkulude tasumist, ei ole käsitletavad üürniku poolt tekitatud kahjuna. Üürileandja omanikuna pidi tasuma kommunaalkulude eest ja kui ta seda ei teinud (ega taganud ka üürniku poolt nende tasumist), siis võttis ta endale riski, et korteriühistu nõuab kommunaalteenuste eest kulude tasumist kohtumenetluses. Hagejatel pärijatena on PärS § 130 lg 1 kohaselt samad õigused kui pärandajal. Seega kui pärandajal ei olnud õigus nõuda kostjalt III teises tsiviilasjas kantud menetluskulude hüvitamist, siis ei ole seda õigust ka hagejatel. 8 Lähtudes eeltoodust tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue 926 euro 31 sendi väljamõistmiseks kostjalt III.
  15. Hagejad on esitanud nõude pärijatena. Asja materjalidest nähtuvalt on pärandvara jagamata ning on moodustunud pärandvara ühisus. Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt (I kd tl 12-13) on notar selgitanud, et pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt. Kuna hagejad on kaaspärijad ja pärand kuulub neile ühiselt, siis tuleb ka hagi rahuldatud osa, s.o 3778 euro 85 senti, välja mõista kostjalt hagejate ühisomandisse.
  16. Hagejad on taotlenud viivise väljamõistmist alates 25.05.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et hagejate viivise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel. Arvestades võlgnevuse põhisummat 3778 eurot 65 senti, viivituses olnud päevi ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära on viivise suurus ajavahemiku 15.05.2015 – 06.11.2016 eest 441 eurot 98 senti ning see tuleb kostjalt III välja mõista hagejate ühisomandisse.
  17. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ning vaid ühe kostja vastu (kostja III). Kuigi kostja I ja kostja II apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ning kostja III apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades kostjate omavahelist seotust leiab ringkonnakohus, et menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.