KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2016, Jõhvi Haldusasja number 3-15-2647 Haldusasi I. K kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes

) § 121 lg 1 p 5 alusel, sest kaebuse allkirjastanud isik ei vastanud

§ 32lg-s 1 sätestatud haridusnõuetele.

Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest ei võimaldanud kaebajal kaebuses esinenud puudusi kõrvaldada, sh esitatud kaebust ise allkirjastada. Halduskohtu määruse tulemusel kaotab kaebaja hüvitamiskaebuse esitamise õiguse, sest see ei oleks uuesti esitades enam tähtaegne.

1. Tartu Ringkonnakohus jättis
2. detsembri
3. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
4. Riigikohtu Halduskolleegiumi 02.05.2016 määrusega nr 3-3-1-17-16 tühistati Tartu Halduskohtu
5. oktoobri
6. a ja Tartu Ringkonnakohtu
7. detsembri
8. a määrused asjas nr 3-15-2647 ja saadeti asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
9. Tartu Halduskohus küsis vastustaja seisukohta esitatud kaebuse osas.
10. Tallinna Vangla teatas, et käesolevas asjas esinevad asjaolud, mis ei võimalda Tallinna Vangla 18.09.2015 otsusele nr 5-37/15/215-4 esitatud kaebust kohtumenetlusse võtta; kaebuse on esitanud selleks volitust mitte omav isik; kaebus kuulub

§ 121

lg 1 p 4 alusel tagastamisele, sest kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbimata. KOHTU SEISUKOHT 9. Riigikohtu Halduskolleegiumi 02.05.2016 määruses nr 3-3-1-17-16 leiti, et halduskohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel anda hinnang kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimise kohta. Kui vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse puudused takistasid asja läbivaatamist, siis ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebuse saab tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Haldusorganile esitatud taotluse õigusvastase tagastamise korral saab kohus võtta asja menetlusse ja arutada asja sisuliselt (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p-d 18–19 ja seal viidatud kohtupraktika).
3. Esiteks lahendab halduskohus esindusõiguse küsimuse. Tallinna Vangla 18.09.2015 otsus nr 5-37/15/215-4 on adresseeritud I. K ile. Tartu Halduskohtule on kaebuse 22.10.2015 esitanud ja selle allkirjastanud A. S. Kaebusele on lisatud I. K poolt A. S antud volikiri. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 31 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada esindajat või nõustajat. Esindaja või nõustaja osavõtt ei võta menetlusosalistelt õigust osaleda menetluses isiklikult.

§ 32

lg 1 kohaselt võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla: 1) advokaat; 2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik; 3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant maksuasjades; 4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades; 5) menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada; 6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel; 7) esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane; 8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest. Tartu Halduskohus leiab, et A. S ei ole isik, kes saab

§ 32lg 1 alusel I.

K it esindada. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebusele lisatud volikiri ei anna A. S õigust kohtumenetluses I. K it esindada ja kaebust enda nimel esitada. A. S on esitanud kaebuse ajal, mil kandis karistust Viru Vanglas. Määruse tegemise aja seisuga on isik karistuse ära kandmisega vanglast vabanenud ja elukoha aadress on vanglale teadmata. Sagedased on olukorrad, kus vanglast vabanedes isikud enam vanglatest ja kohtutest laekuvaid kirju vastu ei 2 võta, mis tõttu võib see takistada tõhusat kohtumenetlust, mis ei ole kindlasti I. K (kes on jätkuvalt Viru Vanglas vanglakaristust kandmas), huvides.

1. Teiseks lahendab halduskohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise küsimuse. Halduskohtu nõudel esitas vastustaja täiendavad tõendid kohtule: I. K 29.07.2015 kahjunõude nr 5-37/15/215-1 ja 17.08.2015 puuduste kõrvaldamise kirja nr 5-37/15/215-
2. VangS § 1¹ lõige 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 1¹ lõige 8 kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Vastustaja leidis, et I. K 29.07.2015 registreeritud kahju hüvitamise taotluses esines puudusi, mis ei võimaldanud taotlust sisuliselt menetleda ning 30.07.2015 kirjaga nr 5-37/15/215-2 anti I. K ile tähtaeg nõude täpsustamiseks. 17.08.2015 I. K vastas vangla kirjale, kuid jättis sisuliselt taotluses esinevad puudused kõrvaldamata. Tallinna Vangla tagastas 18.09.2015 I. K ile kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Kuna taotlus tagastati taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, ei ole I. K il VangS § 1¹ lõige 8 tulenevalt õigust kaebusega halduskohtusse pöördumiseks. Vastustaja on I. K kahju hüvitamise taotluse läbivaatamist takistavaid puudusi kirjeldanud 30.07.2015 kirjas nr 5-37/15/214-2 ja taotluse läbivaatamatult tagastamist põhjendanud 18.09.2015 otsuses nr 5-37/15/215-
3. Tallinna Vangla on 30.07.2015 kirjas nr 5-37/15/215-2 ka otseselt viidanud ebapiisavast põrandapinnast tulenevale võimalikule kahjule, kuid selle asemel, et selgesõnaliselt nõuet täpsustada, asus I. K sõnaosavalt vanglat süüdistama taktikalises plaanis tema taotlus lihtsalt tagastada. Tallinna Vangla tagastas taotluse, sest vaatamata nõude täpsustamiseks antud võimalusele taotluse esitaja täiendavaid sisulisi selgitusi ei esitanud. Kohus leiab, et Tallinna Vangla on õiguspäraselt I. K ile 29.07.2015 kahju hüvitamise taotluse tagastanud. 12.

§ 47

lg-st 1 tulenevalt on kaebus lubatav üksnes juhul, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kuna vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse puudused takistasid asja läbivaatamist, siis ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 1 p 4 alusel.

§ 121

lg 4 kohaselt kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2016 lahendis toodud muudatustega 14.11.2016 3