← Eesti

2-16-12507/34

Obsah (7)§ 102§ 19§ 85§ 90§ 88§ 28§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-12507 Tsiviilasi OÜ

§ 102

lg 2 järgi kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist. 2.

  1. Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasuks 1 353 (üks tuhat kolmsada viiskümmend kolm) eurot 94 senti (sealhulgas maksud) ja pankrotimenetluses tehtud kulude hüvitis summas 137 (ükssada kolmkümmend seitse) eurot 74 senti (sh käibemaks). Ajutise halduri tasu kuulub väljamaksmisele Tiia Kalause arvelduskontole nr EE741700017002031183 Nordea Bank ja pankrotimenetluse kulude hüvitis OÜ Civilex arvelduskontole nr EE312200221055387366 Swedbank AS-is.“
  2. Nikolay Astaševi määruskaebus rahuldada.
  3. Natalia Astaševa määruskaebus jätta rahuldamata.
  4. Tagastada Natalia Astaševale Nikolay Astaševi määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. 2 Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD
  5. OÜ Mark Oil (võlausaldaja) esitas 17.08.2016 maakohtule avalduse OÜ Astnik Ehitus (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. 16.09.2016 määrusega algatas maakohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalause. Kohus märkis, et äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on 30.08.2016 muudetud võlgniku ärinime (uus ärinimi OÜ Szilagyi Perzsebet), asukohta ja juhatuse liiget. Juhatuse liikmeks on määratud Raul Pint, kes üldiselt teadaolevalt tegutseb ettevõtete likvideerimisega. MAAKOHTU LAHEND
  6. Viru Maakohus kuulutas
  7. oktoobri 2016 määrusega välja OÜ Szilagyi Perzsebet pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Maakohus nimetas võlgniku esindajaks pankrotimenetluses endise juhatuse liikme Natalia Astaševa ja võlgniku pangakontosid käsutanud isiku Nikolay Astaševi ning kohaldas kuni pankrotimenetluse lõppemiseni Natalia Astaševa ja Nikolay Astaševi suhtes elukohast lahkumise keeldu. Määruse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku varaks on prognoosimatu hinnaga hoonestusõigus, võlgnikule kuuluvad transpordivahendid on eelduslikult realiseeritud ning kontol on raha 10,36 eurot. Võlgnikul on kohustusi 18.10.2016 seisuga 303 793,53 eurot, millest garantiinõuded summas 57 502,42 eurot ei ole sissenõutavaks muutunud. Võlgnik on oma vara võõrandanud, tegevuse lõpetanud ning juhtimise üle andnud maksejõuetute ettevõtete juhina tuntud R. Pindile. Kohus nimetas võlgniku esindajaks pankrotimenetluses endise juhatuse liikme Natalia Astaševa ning võlgniku pangakontosid käsutanud isiku Nikolay Astaševi vastavalt pankrotiseaduse (

) §-dele 85 ja 87 ning kohaldas nende suhtes kuni pankrotimenetluse lõppemiseni elukohast lahkumise keeldu vastavalt

§-le

  1. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  2. Natalia Astaševa esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2016 määruse tühistamist osas, milles maakohus nimetas pankrotimenetluses võlgniku esindajaks Natalia Astaševa ja kohaldas Natalia Astaševale elukohast lahkumise keeldu. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on endise juhatuse liikme Natalia Astaševa nimetamine pankrotimenetluses võlgniku esindajaks ebaseaduslik. Võlgnikul on seaduslik esindaja ja osanik (võlgniku osanik on alates 18.08.2016 Stroominvest OÜ ja juhatuse liige alates 30.08.2016 R. Pint). Natalia Astaševa ei ole andnud nõusolekut asuda võlgniku esindajaks ning nõusolekuta ei ole esindajaks määramine võimalik; 2) kohaldas kohus Natalia Astaševale ühegi põhjenduseta elukohast lahkumise keeldu. Elukohast lahkumise keelamine on oluline põhiõiguse ja vabaduse piiramine (põhiseaduse (PS) § 34; § 35). Sellist keeldu võib rakendada üksnes siis, kui see on ilmselgelt vajalik, eelkõige juhul, kui on alust arvata, et isik lahkub välisriiki või toimetab sinna oma vara. Natalia Astaševa elukoht ja kontaktandmed on kohtule teada, Natalia Astaševal ei ole plaanis lahkuda alaliselt Eesti Vabariigist ning ta ei ole end kellegi eest varjanud. Seega piirang ei ole millegagi põhjendatud ning taotluse esitajalt ei ole küsitud ka tagatist Natalia Astaševa võimalike kahjude 3 katteks. Kohus ei ole täpsustanud, mida peetakse silmas elukohast lahkumisena, st kinnisasja, omavalitsust või Eesti Vabariiki.
  4. Nikolay Astašev esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  5. oktoobri 2016 määruse tühistamist osas, milles maakohus nimetas pankrotimenetluses võlgniku esindajaks Nikolay Astaševi ja kohaldas Nikolay Astaševile elukohast lahkumise keeldu. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on Nikolay Astaševi nimetamine pankrotimenetluses võlgniku esindajaks ebaseaduslik. Nikolay Astašev ei ole alates
  6. a võlgniku töötaja ega ole olnud võlgniku raamatupidamise eest vastutavaks isikuks ega muuks

§ 19lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikuks.

Nikolay Astašev omas töösuhte ajal allkirjaõigust SEB Panga konto käsutamiseks, kuid ta ei ole võlgniku pangakontol asuvat raha käsutanud. Pangakonto käsutamine ei ole ka samastatav raamatupidamise eest vastutamisega. Nikolay Astašev ei ole andnud nõusolekut asuda võlgniku esindajaks; 2) ei saa Nikolay Astaševile tulenevalt

§ 19lg-test 1 ja 3 kohaldada elukohast lahkumise keeldu.

Piirang ei ole ka millegagi põhjendatud. Nikolay Astaševi elukoht ja kontaktandmed on kohtule ja haldurile teada, Nikolay Astaševil ei ole plaanis lahkuda alaliselt Eesti Vabariigist ning ta ei ole end kellegi eest varjanud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. OÜ Mark Oil vaidleb määruskaebustele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on Natalia Astaševale kohaldatud elukohast lahkumise keeld seaduslik ja vastavuses

§ 19lg-ga 3.

Natalia Astaševa oli võlgniku juhatuse liige 09.12.2002–30.08.2016 ning ainuosanik 30.05.2004–18.08.

  1. Pankrotimenetlusele eelnenud käitumist arvestades on reaalne võimalus, et Natalia Astaševa hoiab pankrotimenetluses oma kohustuste täitmisest kõrvale. Natalia Astaševa on talle kuulunud ja tema poolt juhitud ettevõtte muutnud varatuks ning võõrandanud variisikutele. Natalia Astaševa on alates ajutise halduri nimetamisest näidanud üles soovimatust pankrotimenetlusest osa võtta – nt võlgniku raamatupidamise algdokumente pole seni haldurile üle antud. Kohaldatud meetmel ei ole olulist riivet Natalia Astaševa põhiõigustele ja vabadustele, kuivõrd Natalia Astaševa väidab, et tal puudub plaan Eesti Vabariigist lahkuda; 2) on Nikolay Astašev olnud võlgnikuga tihedalt seotud ning omab teavet ja dokumente, mis on vajalikud pankroti menetlemiseks. Võlgniku osa kuulus enne selle võõrandamist Nikolay Astaševi ja Natalia Astaševa ühisvara hulka. Nikolay Astašev oli aastatel 2003–2014 võlgniku töötaja ning osales kuni
  2. a septembrini aktiivselt võlgniku juhtimises, täites erinevaid juhatuse liikme kohustusi nn faktilise ühingujuhina, kelle tegevuse tulemusena muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks. Täidetud on vastutuse tekkimise eeldused osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu äriseadustiku § 1671 järgi. Nikolay Astaševil on vastavalt

§ 85

lg-tele 1 ja 3 teabe andmise kohustus võlgniku endise töötajana, kelle töösuhe lõppes vähem 2 kui aastat enne pankrotiavalduse esitamist võlausaldaja poolt, ning Nikolay Astaševit on võimalik nimetada võlgniku raamatupidamise eest vastutavaks isikuks

§ 19

lg 3 mõttes, kuna ta tegutses võlgniku tegeliku ühingujuhina ja tegeles igapäevaselt võlgniku rahaasjadega; 3) tuleb Nikolay Astaševile kohaldada elukohast lahkumise keeldu

§ 19

lg 3 alusel, kuna Nikolay Astašev on võlgniku raamatupidamise eest vastutav isik pankrotiseaduse mõttes ning on suur tõenäosus, et Nikolay Astašev lahkub Eestist ja ei täida teabe andmise kohustust. Nikolay Astašev on näidanud üles soovimatust anda teavet ja esitada dokumente, lisaks 4 esinevad probleemid tema kättesaamisega. Võlgniku praeguselt juhatuse liikmelt R. Pindilt on võimatu saada pädevat teavet, sest tegemist on variisikuga, kes ei tea midagi võlgniku tegevusest. Lisaks võlausaldajate huvile eksisteerib Nikolay Astaševi vastu ka avalik huvi, et selgitada välja, miks Nikolay Astaševi ärid järjest pankrotti lähevad ning võlausaldajad suuri kahjusid kannavad. Nikolay Astašev on enne võlgniku pankrotimenetluse algust asutanud (ja on selle juhatuse liige) uue ühingu, läbi mille müüakse sama ehitusteenust samalt aadressilt nagu võlgnik enne Stroominvest OÜ-le võõrandamist. PANKROTIHALDURI SEISUKOHT 6. OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Seisukohtade kohaselt: 1) on Natalia Astaševa nimetamine võlgniku esindajaks pankrotimenetluses põhjendatud, et halduril ja kohtul oleks võimalik saada selgitusi ja dokumente äriühingu tegevuse kohta. Võlgniku pangakontode väljavõtete alusel on kõik tehingud tehtud Natalia Astaševa poolt või tema juhatuse liikmena tegutsemise ajal. Endine juhatuse liige on äriregistrist kustutatud eesmärgil, et vabaneda vastutusest pankrotistunud äriühingu juhatuse liikmena; 2) on Natalia Astaševale kohaldatud elukohast lahkumise keeld seaduslik ja vastavuses

§ 19lg-ga 3.

Keeld on vajalik, et tagada Natalia Astaševa osalemine pankrotimenetluses ja raamatupidamisdokumentide üleandmine. Arvestades Natalia Astaševa käitumist pankrotimenetluses, on reaalne võimalus, et Natalia Astaševa hoiab kõrvale oma kohustuste täitmisest. Natalia Astaševa ei ole vastanud halduri saadetud dokumendile võlgniku vara ja võlgade kohta ning on palunud isiklikku osavõttu vajavad menetlustoimingud seoses haigestumisega edasi lükata. Samuti on põhjendatud kahtlus, et Natalia Astaševa võib Eestist lahkuda, sest alates 25.08.2016 puudub tal Eesti Vabariigis kinnisvara. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on Natalia Astaševa pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist Eestist lahkunud rohkem kui korra; 3) on Nikolay Astašev olnud võlgnikuga tihedalt seotud ning omab pankrotimenetluses vajalikku teavet ja dokumente. Nikolay Astašev on võlgniku raamatupidamise eest vastutav isik pankrotiseaduse mõttes. Pankadest saadud vastused tõendavad, et Nikolay Astašev käsutas võlgniku pangakontosid. Nikolay Astaševil on vastavalt

§ 85

lg-tele 1 ja 3 teabe andmise kohustus, kuna Nikolay Astašev on ka võlgniku endine töötaja, kelle töösuhe lõppes vähem 2 kui aastat enne võlgniku vastu pankrotiavalduse esitamist võlausaldaja poolt; 4) on tõenäoline, et Nikolay Astašev lahkub Eestist ja ei täida teabe andmise kohustust. Nikolay Astašev, kes ilmselt tegeles ka võlgniku juhtimisega, võib olla võlgniku tegevuse üle viinud uude äriühingusse, mistõttu ei saa välistada ettevõtte üleminekut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et Nikolay Astaševi määruskaebus tuleb rahuldada ja Natalia Astaševa määruskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 24.10.2016 määruse osaliselt osas, milles maakohus nimetas võlgniku esindajaks pankrotimenetluses Nikolay Astaševi ja kohaldas Nikolay Astaševi suhtes elukohast lahkumise keeldu. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.
  2. Natalia Astaševa ja Nikolay Astašev on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus nimetas võlgniku esindajateks pankrotimenetluses Natalia Astaševa ja Nikolay Astaševi ning kohaldas nende suhtes elukohast lahkumise keeldu. 5 Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. 9.

§ 85

sätestab pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse, § 86 võlgniku vande andmise kohustuse ja § 87 pankrotimenetlusest osavõtu kohustuse.

§ 90

järgi juhul, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse eeltoodud sätteid vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes, kelleks on lõike 1 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik ning lõike 3 järgi juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kes on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Asjas ei ole vaidlust selles, et Natalia Astaševa on vabastatud juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Võlgnikule nimetati ajutine haldur Viru Maakohtu 16.09.2016 määrusega ja Natalia Astaševa oli võlgniku juhatuse liige perioodil 09.12.2002 kuni 30.08.2016 (I kd, tl 36 pöördel). Seega on Natalia Astaševa näol tegemist võlgniku endise juhatuse liikmena, kes on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist,

§ 19

lg-s 3 nimetatud isikuks ning kohtu õigus nimetada Natalia Astaševa võlgniku esindajaks pankrotimenetluses tuleneb seadusest –

§-dest 85–87; §-st 90 ja § 19 lg-st 3. Selleks ei ole vajalik Natalia Astaševa nõusolek. Nikolay Astaševi puhul ei ole tegemist

§ 19

lg-tes 1 või 3 nimetatud isikuga ning Nikolay Astaševi pankrotimenetluses võlgniku esindajaks nimetamise osas tuleb maakohtu määrus tühistada. Nikolay Astaševit ei saa asjas esitatud tõendite põhjal pidada võlgniku raamatupidamise eest vastatavaks isikuks. Selleks ei muuda teda ainuüksi asjaolu, et Nikolay Astašev võis olla volitatud võlgniku pangakontosid käsutama. Ringkonnakohus märgib, et Nikolay Astaševit saab kohustada pankrotimenetluses teavet andma

§ 85

lg 3 alusel kui võlgniku endist töötajat, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Asja materjalide kohaselt oli Nikolay Astašev võlgniku töötaja perioodil 01.02.2003 kuni 10.11.2014 (I kd, tl 180). Pankrotiavaldus esitati maakohtule 17.08.2016. 10.

§ 88

lg 1 sätestab, et võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, lõike 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. Seega on

§ 88

lg-ga 2 antud kohtule diskretsiooniõigus – juhul kui kohus leiab, et on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisest, saab võlgniku suhtes kohaldada elukohast lahkumise keeldu. Isikud, kelle suhtes saab juriidilisest isikust võlgniku korral elukohast lahkumise keeldu kohaldada, sätestab samuti

§ 19

. Ülalpool on juba leitud, et Natalia Astaševa on

§ 19

lg-s 3 nimetatud isikuks, kuivõrd ta on vabastatud juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Iseenesest õige on Natalia Astaševa määruskaebuses esitatud väide, et maakohus ei ole põhjendanud elukohast lahkumise keelu kohaldamist. Arvestades kohtumääruses eespool, s.o asjaoludes ja ajutise halduri aruandes väljatoodut (nt asjaolu, et vahetult peale võlgniku suhtes pankrotiavalduse esitamist kohtule on võlgniku juhatuse liikmeks saanud R. Pint, kelle 6 osas on teada, et tegemist on ettevõtete likvideerimisega tegeleva isikuga, kes ei ole olnud ei kohtule ega haldurile kättesaadav, ning ajutise halduri seisukohta, et võlgniku maksejõuetus võib olla põhjustatud juhatuse liikme Natalia Astaševa poolt tahtlikult kuriteoga

§ 28

mõttes), ei ole maakohus Natalia Astaševa suhtes elukohast lahkumise keelu kohaldamisel diskretsiooni piire ületanud ning seega maakohtu määruse tühistamiseks Natalia Astaševale elukohast lahkumise keelu kohaldamise osas puudub alus. Maakohtu määruses on märgitud Natalia Astaševa elukoht. Elukohast lahkumise keelu sisu on konkretiseeritud TsMS § 379 lg-s 5, mille kohaselt elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Nikolay Astašev ei ole

§ 19

lg-s 3 nimetatud isikuks ning tema suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld on seetõttu seadusliku aluseta ja tuleb tühistada.

  1. Nikolay Astašev on palunud tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv selle tasunud isikule. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel rahuldada, kuna ringkonnakohus rahuldab Nikolay Astaševi määruskaebuse ja ringkonnakohus ei pea põhjendatuks jätta määruskaebuselt tasutud riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Nikolay Astaševi määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot tuleb tagastada vastavalt taotlusele selle tasunud isikule, kelleks Kohtu infosüsteemi andmetel on Natalia Astaševa.
  2. Seadus ei sätesta käesolevale määrusele edasikaebeõigust. Ringkonnakohus märgib, et antud juhul ei saa edasikaebeõiguse määratlemisel lähtuda TsMS § 390 lg-st 1, kuivõrd

§ 5lg-te 1 ja 2 ning § 18 lg 4 näol on tegemist erisätetega Ts

MS § 390 lg 1 suhtes.

§ 5

lg-test 1 ja 2 ning § 18 lg-st 4 nähtuvalt pankrotiseadus käesoleva ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigust ette ei näe. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.