← Eesti

2-14-50637/179

Tsiviilasi nr: 2-14-50637 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-50637 Tsiviilasi DT (T) hagi NT (T) vastu ühisvara jagamiseks ja NT vastuhagi DT vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.04.2016 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses DT apellatsioonkaebus 3500 eurot NT apellatsioonkaebus 3500 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik DT apellatsioonkaebus NT apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: DT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Aleksandr Gamazin (e-post: XXX) Kostja: NT (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Tamara Vologžanina (e-post: XXX) Istungi toimumise aeg 01.11.2016 RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Harju Maakohtu 18.04.2016 otsus osas, millega loeti NT ja DT solidaarkohustuseks laenujääk seisuga 02.12.2014 summas 54 082,32 eurot Swedbank AS ees, mis tuleneb Swedbank AS ja DT vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL ja osas, millega mõisteti DT-lt NT kasuks välja hüvitis sõiduauto Toyota Corolla Verso eest 709,27 eurot ületavas osas. Muus osas jätta Harju Maakohtu 18.04.2016 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt ja täiendades otsuse põhjendusi. 1

(11)Tsiviilasi nr: 2-14-50637
  1. DT apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  2. NT apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.
  4. Jätta läbi vaatamata hagi ja vastuhagi nõue kinnistu XXX (registriosa nr XXXXXXXX) jagamiseks. 4.
  5. Hagi rahuldada ja vastuhagi rahuldada osaliselt. 4.
  6. Jätta rahuldamata NT nõue tuvastada, et DT ja Swedbank AS vahelisest laenulepingust nr 05-151629-EL tulenevad kohustused kuuluvad ainuisikuliselt DT-le ja ei kuulu poolte ühiskohustuse hulka. 4.
  7. Välja mõista DT-lt hüvitis sõiduauto Toyota Corolla Verso eest NT kasuks 709,27 eurot. 4.
  8. Jätta rahuldamata NT nõue DT-lt hüvitise väljamõistmiseks võlgnevusest OÜ-le N ja hüvitise väljamõistmiseks arvuti Acer eest.
  9. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
  10. Välja mõista NT-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv 300 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 3 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
  11. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  12. DT (edaspidi hageja) esitas 26.03.2014 Harju Maakohtule hagi NT (edaspidi kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ja täpsustas oma nõuet 12.11.2014, 24.11.2014, 11.05.2015 (I köide, tl 1-3, II köide, tl 88, II köide, tl 104-105, III köide, tl 7, IV köide, tl 6-7) esitatud hagiavalduse täpsustuses.
  13. Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid 27.06.1997 ja pooltel on ühine poeg, 1997.a. sündinud D (I köide, tl 5). Mitu viimast aastat ei ela pooled ühise perena, poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Vaidlust poja elukoha üle pooltel ei ole. Pooltel on vaidlus ühisvara jagamise osas. Ühisvarasse kuulub kinnistu XXX, kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja (I köide, tl 6-7). Hageja hinnangul on kinnistu väärtus 80 000 eurot. Ühisvaraks on ka perekonna huvides võetud kohustus, poolte 22.07.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL (I köide, tl 8) tekkinud laenu tagastamise kohustus summas 54 655,67 eurot, seisuga 28.02.
  14. Hageja leiab, et poolte osad ühisvaras on võrdsed. Hageja ettepanekutele, sh ka kirjalikele (I köide, tl 10-16), kohtuväliselt lahutada abielu, jagada ühisvara ja ühised kohustused, vastas kostja keeldumisega. 2
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-50637
  1. 24.11.2014 esitatud hagiavalduse täpsustuses (II köide, tl 103-105) palus hageja lõpetada poolte ühisomand kinnistule XXX ja jätta kinnistu kostja ainuomandisse; kohustada kostjat anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks; hageja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL tulenev laenukohustus seisuga 11.11.2014 summas 53872,43 eurot, jätta kostja kanda, seejuures hageja tagab kaks aastat pangalaenu tasumist; jätta sõiduauto Toyota Corolla nr XXX XXX hageja ainuomandisse; hageja ja Swedbank Liising AS vahel sõlmitud liisingulepingust nr 01125523L tulenev kohustus seisuga 20.11.2014 summas 4117,94 eurot jätta hageja kanda. Kostja vastuväited hagile
  2. Kostja oli nõus abielu lahutamise nõudega. Kostja vaidles vastu kinnistu väärtusele ja hageja poolt pakutud laenukohustuse jagamisele. Kinnistu väärtus on mitte rohkem kui 30 000- 35 000 eurot. Ühisele majapidamisele kasutati veerand laenusummast, mida tuleb arvestada laenukohustuse jagamisel ning jätta kostja kanda kohustus mitte rohkem kui 13700 eurot. Kostja leidis, et hageja peab talle hüvitama pool sõiduauto Toyota Corolla liisingulepingu alusel tasutud summadest (I köide, tl 86-89). Kostja vastuhagi
  3. 16.05.2014 esitatud vastuhagi (II köide, tl 4-74) keeldus kohus 15.08.2014 määrusega menetlusse võtmast (II köide, tl 76). Kostja esitas 19.12.2014 vastuhagi koos menetlusabi taotlusega. 06.01.2015 kohtumäärusega vabastas kohus kostja riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamisel (III köide, tl 18-19) ja 07.01.2015 võttis kohus vastuhagi menetlusse (III köide, tl 20-23).
  4. Vastuhagis (II köide, tl 113-122) ja selle täpsustustes palus kostja jätta hageja ainuomandisse kinnistu XXX (registriosa XXXXXXXX); sõiduauto Toyota Corolla Verso, registreerimisnumber XXX XXX; hageja ja AS-i Hansa Liising Eesti 2007.a. juulis sõlmitud sõiduauto Toyota Corolla Verso liisingulepingust nr 01125523L tulenevad õigused ja kohustused. Kostja ainuomandisse palus hageja jätta OÜ N ees tekkinud kustutamata võlakohustusest jäänud summa 1855,25 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis ½ kinnistu turuväärtusest ehk lähtudes eksperthinnangust 30 000 eurot; välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis sõiduauto Toyota Corolla Verso, reg märk XXX XXX eest summas 3256 eurot; hüvitis võlgnevusest OÜ N ees ½ võlgnevusest summas 927,63 eurot; hüvitis laptopi Acer eest summas 263,90 eurot, hüvitis bensiinisae eest summas 200 eurot; hüvitis muruniitja ½ väärtusest summas 165 eurot, hüvitis trimmeri 1/2 väärtusest 33,50 eurot. Kokku 4846,03 eurot (3256+927,63+263,90+200+165+33,50). Veel palus kostja tunnistada hageja ja Swedbank AS vahelisest laenulepingust nr 05-151629-EL tulenevad kohustused summas 53 872,43 eurot kuuluvad hagejale ainuisikuliselt ja ei kuulu poolte ühiskohustuste hulka.
  5. Kostja leidis oma vastuhagis ja kohtule esitatud seisukohtades, et hageja nimele Hansapangas (praegu Swedbank) vormistatud laenud, mis tulenevad laenulepingust nr 05-151629-EL ja selle lisadest ei ole kulutatud täies ulatuses perekonna huvides. Kogu laenusummast 71 950 eurot kasutas hageja perekonna huvides ainult 16 995 eurot, ülejäänud laenusumma 54 955 eurot (71 950-16995) ulatuses kasutas hageja perekonnaga mitteseotud kuludeks. Seega kogu laenu jääk seisuga 02.12.2014 summas 54 082,43 eurot on hageja ainuisikuline laenukohustus Swedbank AS-i ees. 3
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-50637
  1. Peale liisingulepingu lõppemist jäi sõiduauto Toyota Corolla Verso hageja ainuomandisse ja kasutusse. Sõiduauto soetamismaksumus oli 20 991,80 eurot, seisuga 15.11.2014 sõiduki tasumata soetusmaksumuse summa oli 4276,14 eurot. Abielu kestel oli tasutud sõiduauto maksumus summas 16 715,66 eurot ehk 80% sõiduki kogumaksumusest ning selles ulatuses on sõiduk poolte ühisomand. Sõiduauto praegune väärtus on 8000 eurot ja hageja peab hüvitama kostjale 3200 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
  2. Kostja loetletud maksed, tema võlad ja teised isiklikud kohustused ei ole endiste abikaasade ühised kohustused. Hageja pidas perekonda ülal ainuisikuliselt, tasus kõik kinnistu korrashoiuga seotud kulud, oma tuludest maksis pangalaene abielusuhete lõppemiseni ja jätkab nende tasumist. Hageja on nõus, et kohus rahuldaks vastuhagi nõude selles osas, et kinnistu läheks hageja ainuomandisse, kuid rumalusena näib kostja nõue, et hageja maksaks talle välja poole kinnistu maksumusest, sest siis tuleks jagada poolte vahel ka pangakohustused. Hageja pidas parimaks lahenduseks, et kohus määraks hageja kohustuseks jätkata pangalaenu tasumist. Pangal ei ole ei ole vaja kehtivat hageja kohustust teisele isikule ümber vormistada. Esimese astme kohtu otsus
  3. 27.11.2014 osaotsusega lahutas Harju Maakohus poolte abielu. 18.04.2016 otsusega jättis Harju Maakohus läbi vaatamata hagi ja vastuhagi nõude kinnistu XXX jagamiseks. Maakohus rahuldas hagi, vastuhagi rahuldas osaliselt ja otsustas: -jätta rahuldamata NT nõue tuvastada, et DT ja Swedbank AS vahelisest laenulepingust nr 05-151629-EL tulenevad kohustused kuuluvad ainuisikuliselt DTle ja ei kuulu poolte ühiskohustuse hulka. -lugeda NT ja DT solidaarkohustuseks laenujääk seisuga 02.12.2014 summas 54 082,32 eurot Swedbank AS ees, mis tuleneb panga ja DT vahel sõlmitud laenulepingust nr 05151629-EL. -rahuldada NT nõue DT-lt hüvitise väljamõistmiseks sõiduauto Toyota Corolla Verso eest ja välja mõista DT-lt NT kasuks 3256 eurot. -jätta rahuldamata NT nõue DT-lt hüvitise väljamõistmiseks võlgnevusest OÜ-le N ja hüvitise väljamõistmiseks arvuti Acer eest. NT menetluskulud jäid Eesti Vabariigi kanda ja DT menetluskulud jäid tema enda kanda.
  4. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmiti poolte abielu 27.06.1997 ning see lõppes 02.12.
  5. Pooled ei vaidle, et kinnistu XXX (edaspidi kinnistu) kuulub ühisvara koosseisu. Hageja nõustus, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse, kostja palus jätta kinnistu hageja ainuomandisse. 27.01.2016 korraldas kohtutäitur täitemenetluses kinnisasja enampakkumise, kuna Swedbank esitas 04.11.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Kostja sõnul enampakkumine nurjus soovijate puudumise tõttu. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kinnistul keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Elin Vilippus, Swedbank AS kasuks. Eeltoodust tulenevalt kinnistu Loksa linnas, Tallinna 4 jagamisel ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja kinnistu Loksa linnas Tallinna 4 jagamise osas jääb hagi ja vastuhagi läbi vaatamata.
  6. Vaidlust ei ole, et Swedbank AS ja hageja vahel 22.07.2005 sõlmiti laenuleping nr 05151629-EL ja kokku sai hageja pangast laenu 71 950 eurot. Kostja palus tunnistada, et hageja ja Swedbank AS vahelisest laenulepingust nr 05-151629-EL (I köide, tl 8) tulenevad kohustused summas 53 872,43 eurot kuuluvad ainuisikuliselt hagejale ja ei 4
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-50637 kuulu poolte ühiskohustuste hulka. Kostja oli seisukohal, et hageja nimele Hansapangas (praegune Swedbank) vormistatud laenud, mis tulenevad laenulepingust nr 05-151629EL ja selle lisadest, ei ole kulutatud täies ulatuses perekonna huvides. Hageja väidete kohaselt kulus kogu raha perekonna huvides. Kohus tuvastas, et seisuga 02.12.2014 oli laenulepingu jääk 54 082,43 eurot. Kohus leidis, et laen on kasutatud perekonna huvides.
  1. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid AS Hansa Liising Eesti ja ELKE AUTO AS 15.03.2007 sõiduauto Toyota Corolla 1,8 (edaspidi sõiduauto), maksumusega 328 450,25 krooni (koos käibemaksuga) müügilepingu nr 0155998L-OM (IV köide, tl 113-114). Samal päeval sõlmisid Hansa Liising Eesti AS ja hageja liisingulepingu nr 0155998L (IV köide, tl 115-119). 22.01.2015 saatis Swedbank hagejale teate liisingulepingu nr 01125523L lõppemise kohta 15.04.2015 (IV köide, tl 16). Vaidlust ei ole, et sõiduauto on hageja omandis ja hageja omandas sõiduauto peale poolte varaühisuse lõppemist. Kostja hinnangul on sõiduauto väärtus ühisvara jagamise ajal 8000 eurot, millele hageja vastu ei vaielnud. Eeltoodust tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale sõiduki maksumusest 40,7% ehk 3256 eurot.
  2. Kostja palus hagejalt välja mõista hüvitis võlgnevusest OÜ N ees ½ võlgnevuse ulatuses ehk 927,63 eurot. Hageja väitel tuttavatelt ja sõpradelt lemmikloomade toidu jaoks saadud summa hoidis kostja kodus, kuna Loksa linnas ei ole pangakontorit ning pangabuss tuleb Loksale ainult konkreetsetel päevadel. Hageja võttis korduvalt nendest summadest raha oma vajadusteks, lubades raha tagastada, kuid jättis raha tagastamata. Hageja sellise tegevuse tulemusena kostja tasus kauba eest OÜ-le N arvetes nimetatud summadest vähem ning lõppkokkuvõttes tekkis võlg umbes 3000 eurot. Tänaseks on võlg osaliselt kostja poolt kustutatud ja võlajääk on 1855,25 eurot. Kuna võlg tekkis hageja süül ja abielu kestel, soovib kostja jagada võlgnevuse ning et hageja maksaks kostjale selle eest 927,63 eurot. Kohus leiab, et kostja nõue hagejalt hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Tõendamist ei ole leidnud hageja poolt oma vajadusteks sularaha võtmine. Samuti ei ole sularaha võtmine eluliselt usutav, kuna hageja on teinud oma arvelt ülekanded OÜ-le N. Raamatupidaja selgituskirjast ei nähtu, millised konkreetsed summad ja mis aja eest on OÜ-le N tasumata. Ka AS ja NF kinnitavad tasumist koeratoidu eest kostja pangakontole. Seega ei toimunud tasumine sularahas.
  3. Lisaks nõuab kostja hagejalt hüvitist hageja enda tarbeks ära viidud arvuti Acer eest. Kostja väitel omandas ta pojale järelmaksuga arvuti Acer maksumusega 527,80 eurot, mille hageja viis ära kostjale sellest rääkimata. Kostja sai alles mõni aeg tagasi teada, et arvuti on käesoleval ajal hageja valduses ja kasutuses. Kostja soovib saada hagejalt arvuti eest hüvitist ½ selle maksumusest, so 263,90 eurot. Kostja esitas tõendina Anttila AS arve 16.02.2011 (II köide, tl 159). Nii hageja kui kostja väidavad, et tasusid arvuti maksumuse, kuid kohtule tasumise kohta tõendeid esitatud ei ole. Samuti ei moodusta arvuti poolte ühisvara, kuna kostja kinnitusel ostis ta arvuti pojale. Seega tuleb kostja nõue hagejalt hüvitise väljamõistmiseks arvuti Acer eest jätta rahuldamata.
  4. Kostja loobus kohtuistungil hagejalt hüvitise väljamõistmiseks bensiinisae, muruniitja ja trimmeri eest. Hageja apellatsioonkaebus
  5. Hageja palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja enamsaadu, st sõiduki arvel summa 3 256 eurot ning jätta kostja vastuhagi sõiduauto jagamiseks poolte vahel rahuldamata. 5
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-50637
  1. Vaidlust ei ole selles, et poolte abielu ajal 2007.a sõlmiti sõiduauto Toyota Corolla liisinguleping. Sõiduauto soetusmaksumus oli 20 991,80 eurot, abielu lõpetamise hetkel oli sõiduki tasumata soetusmaksumus 4 276,14 eurot. Alates 19.02.2015 oli auto minu ainuomandis, kuid pärast abielu lõppemist maksis liisingumakseid hageja. Kuna ka kogu liisingu aja maksis liisingumakseid hageja on kostja kasuks välja mõistetud 3 256 eurot ebaseaduslik. Maakohus hindas ekslikult sõiduki väärtuse vara jagamise hetkel. Juba 3 aastat enne abielu lahutamist ei majandanud pooled ühiselt. Kostja apellatsioonkaebus
  2. Kostja palub tühistada maakohtu otsus osaliselt, s.o osas millega maakohus jättis rahuldamata NT nõude tuvastada, et DT ja Swedbank AS vahelisest laenulepingust nr 05151629-EL tulenevad kohustused kuuluvad ainuisikuliselt DT-le ja ei kuulu poolte ühiskohustuse hulka ning millega maakohus luges NT ja DT solidaarkohustuseks laenujäägi seisuga 02.12.2014 summas 54 082,32 eurot Swedbank AS ees, mis tuleneb panga ja DT vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL ning teha uus otsus, millega rahuldada NT nõue, tuvastada, et DT ja Swedbank AS vahelisest laenulepingust nr 05151629-EL tulenevad kohustused summas 46 627,97 eurot kuuluvad ainuisikuliselt DT-le ja ei kuulu poolte ühiskohustuste hulka ja lugeda NT ja DT solidaarkohustuseks Swedbank ja DT vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL tulenev laenujääk summas 7454,35 eurot.
  3. Hageja võttis pangast laenu summas 71 950 eurot Asjas läbiviidud ehitusekspertiisiga tuvastasid eksperdid, et kinnistul asuva maja remondiks kulus ehitusmaterjale üldmaksumusega 16 500 eurot, koos transpordikuludega 16 995 eurot. Tehtavate tööde maksumuseks hindasid eksperdid 5 885 eurot. Kuna pooled tegid kõik tööd ise, siis remonditööde eest kellelegi raha ei makstud. Kostja leidis seetõttu, et kogu laenusummast 71 950 euro ulatuses kasutas hageja perekonna huvides vaid 16 995 eurot. Ülejäänud laenusumma kasutas hageja perekonnaga mitteseotud kuludeks. Seega kogu laenusumma jääk seisuga 02.12.2014 summas 54 082,32 eurot on hageja ainuisikuline kohustus.
  4. Kohus jättis üle kuulamata tunnistajatena NK ja RD ja nende esitatud seletused koos tõenditega, samuti kostja vande all ärakuulamata. Neist tõenditest oleks selgunud, et hageja kulutas laenuna saadud summa ära välismaal reisimiseks ja armukestega puhkamiseks.
  5. Kohus jättis kostja põhjendustega ja tõenditega arvestamata. Selgusetuks jääb kuhu ja millisteks perekonna huvideks hageja kohtu arvates sularaha või oma teisele kontole kantud summasid kasutas. Kohus jättis arvestamata, et kuni ekspertiisi tegemiseni hageja väitis, et kõik laenuna saadud summad olid võetud kinnistu renoveerimiseks. Tegelikult lükkas ekspertiis need väited ümber. Kohus tuvastas, et lisaks ostis hageja ka muid asju ja tasus liisingumakseid ning laenumakseid, kuid need ei moodusta kuidagi üldsummat 54 082,43 eurot. Perekonna igakuisteks makseteks, sh autoliisingu ja laenu tagasimakseteks jätkus hageja töötasust, mis oli vahemikus 15 000-27 000 krooni ning kostja koerte kasvatamisega saadud tegevusest. Vastused apellatsioonkaebustele 23.Vastustajad vaidlesid teineteise poolt esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud vastaspoole kanda. 6
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-50637 Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 18.04.2016 otsus tuleb tühistada osas, millega loeti NT ja DT solidaarkohustuseks laenujääk seisuga 02.12.2014 summas 54 082,32 eurot Swedbank AS ees, mis tuleneb panga ja DT vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL ja osas, millega mõisteti DT-lt NT kasuks välja hüvitis sõiduauto Toyota Corolla Verso eest 709,27 eurot ületavas osas. Muus osas jätta Harju Maakohtu 18.04.2016 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt ja täiendades otsuse põhjendusi.
  2. Poolte apellatsioonkaebustega on vaidlustatud maakohtu otsust vaid osas, millega vastuhagi rahuldati osaliselt, täpsemalt osas, millega jäeti rahuldamata NT nõue tuvastada, et DT ja Swedbank AS vahelisest laenulepingust nr 05-151629-EL tulenevad kohustused kuuluvad ainuisikuliselt DT-le ja ei kuulu poolte ühiskohustuse hulka ning loeti NT ja DT solidaarkohustuseks laenujääk seisuga 02.12.2014 summas 54 082,32 eurot Swedbank AS ees, mis tuleneb panga ja DT vahel sõlmitud laenulepingust nr 05151629-EL, ja osas, millega rahuldati NT nõue DT-lt hüvitise väljamõistmiseks sõiduauto Toyota Corolla Verso eest. Muus osas maakohtu otsust ei vaidlustatud ning TsMS § 651 lg-e 1 järgi ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuste piire ületada.
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus osas, millega loeti NT ja DT solidaarkohustuseks laenujääk seisuga 02.12.2014 summas 54 082,32 eurot Swedbank AS ees, mis tuleneb panga ja DT vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL, tuleb tühistada juhindudes TsMS § 656 lg-st 3, sest käesolevas asjas ei ole hagis ega vastuhagis nõuet, tuvastada, et viidatud laenulepingust tulenev kohustus on poolte solidaarkohustus, kumbki pool esitanud. Kostja esitas vastuhagis nõude tuvastada, et DT ja Swedbank AS vahelisest laenulepingust nr 05-151629-EL tulenevad kohustused kuuluvad ainuisikuliselt DT-le ja ei kuulu poolte ühiste kohustuste hulka, hageja esitas hagis nõude, et laenulepingust nr 05-151629-EL tulenev abikaasade ühine laenusumma tagasimaksmise kohustus jääks ühisvara jagamisel kostjale. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna maakohus tegi otsuse nõude kohta, mida pooled ei esitanud, on tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega. Seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada esimese astme kohtus ning seetõttu puudub vajadus saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu otsus tuleb seetõttu nõude, mida maakohtule ei esitatud, lahendamise osas tühistada. Kuna maakohtus vastavat nõuet ei esitatud, ei ole põhjendatud ka kostja apellatsioonkaebus osas, milles palutakse tuvastada, et NT ja DT solidaarkohustuseks on Swedbank ja DT vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL tulenev laenujääk summas 7454,35 eurot.
  4. Maakohus asus seisukohale, et hageja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL saadud laenusummad on kulutatud poolte perekonna huvides ja ei ole seega hageja lahuskohustuseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
  5. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et laenuna saadud summast 71 950 eurot kulutati perekonna huvides ainult summa 25 322,03 eurot ja seega ei ole tõendatud, et perekonna huvides kasutati laenusummast 46 627,97 eurot. Kostja väidete kohaselt on põhjendatud perekonna huvides laenusumma kasutamine osas, mille eest tasuti maja ostuhind, tasuti maa ostueesõigusega erastamise eest, tehti ülekandeid kostja kontodele, tasuti diivanikomplekti Boston ja televiisori Sony Dav-SB300 osamaksed ning eksperthinnangu järgi tasuti maja renoveerimiseks kasutatud ehitusmaterjalide ja nende veokulude eest. 7
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-50637
  1. Kostja tõi esile, et hageja on ajavahemikul 12.08.2005-31.12.2008 võtnud sularahas välja või kandnud oma teisele kontole 40 221,42 eurot. Kostja väidab, et see sularahana väljavõetud summa ei ole kasutatud perekonna huvides ning tema ei tea, kuhu hageja sularahana väljavõetud summa kasutas. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei ole usutavad. AS Swedbank 03.03.2014 tõendi järgi (II kd, tlk 131) sõlmiti 22.07.2005 Swedbank AS ja DT vahel laenuleping nr 05-151629-EL laenulimiidiga 29 098 eurot laenusumma, millest laenusaaja poolt võeti kasutusse 7 674 eurot. kasutamise sihtotstarbega „Elamu, asukohaga XXX ost ja renoveerimine“, 07.11.2005 sõlmiti laenulepingule lisa, millega väljastati lisasumma 24 662 eurot, 18.09.2006 sõlmiti laenulepingule lisa, millega väljastati lisasumma 38 372 eurot, 09.03.2012 sõlmiti laenulepingule lisa, millega väljastati lisasumma 637 eurot sihtotstarbega „Intressi maksepuhkuse aja eest maksmisele kuuluva intressi tasumine ning käesolevast laenulepingust tulenevate võlgnevuste kustutamine“, 25.10.2012 sõlmiti laenulepingule lisa, millega väljastati lisasumma 80 eurot sihtotstarbega „Intressi maksepuhkuse aja eest maksmisele kuuluva intressi tasumine“, 09.12.2013 sõlmiti laenulepingule lisa, millega väljastati lisasumma 525 eurot sihtotstarbega „intressi maksepuhkuse aja eest maksmisele kuuluva intressi tasumine ning käesolevast laenulepingust tulenevate võlgnevuste kustutamine“. Asja materjalidele lisatud 27.07.2005 sõlmitud ehitiste müügilepingu ja pandilepingu (II kd, tlk 150-157) sõlmimisel osales ka kostja ostjana ja pandipidaja abikaasana ja p-i 2.3 järgi kinnitasid ostja ja pandipidaja, et ostjal on pandipidajaga sõlmitud laenuleping, mille arvel saab ostja täita müüjale ostuhinna tasumise kohustuse. Sama lepingu p 4.1 järgi pantis ostja lepingu eseme pandipidajale DT ja pandipidaja vahel 22.07.
  2. a sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL (laenusumma 29 098 eurot) tulenevate pandipidaja kõikide nõuete täitmise tagamiseks. Asja materjalidele lisatud 26.09.2006 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ( I kd, tlk 107, 108, 110, 111) järgi, milles osalejaks oli ka kostja, seati lepingu p 3.
  3. järgi kinnistule XXX hüpoteek summas 780 000 krooni ning nimetatud hüpoteegiga tagati kõik nõuded DT vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja DT vahel 22.07.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL, samuti kõik nõuded DT vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja DT vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, samuti kõik nõuded NT vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja NT vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest. Kuna kostja andis nõusoleku poolte ühisvarale pandi ja hüpoteegi seadmiseks, samuti oli teadlik pandi-ja hüpoteegisumma suurusest ning sellest, et tagatis seati hageja poolt laenulepingu nr 05-151629-EL täitmise tagamiseks, pooled elasid perekonnana, ei ole ringkonnakohtu arvates eluliselt usutav kostja väide, et tema ei tea, millele kostja laenusummad kasutas.
  4. Maakohtu otsuse järgi on tõendatud laenulepingu nr 05-151629-EL järgi saadud summade kasutamine perekonna huvides, kuna hageja konto väljavõtetest nähtub, et hageja (otsuses ekslikult märgitud kostja) on ostnud ehitusmaterjale, kütust, tasunud igakuiseid laenu- ja liisingumakseid, tasunud notarikulud, teinud ülekandeid kostjale ja Loksa Linnavalitsusele, tasunud igakuiseid sissemakseid kostja pensionifondi, tasunud igakuiselt diivanikomplekti Boston ja Sony DAV-SB 300 makseid. 31.Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et eksperdiarvamusega on tõendatud XXX teostatud remondi maksumus maksimaalselt summas 16 995 eurot. Hageja väidete kohaselt kulusid laenulepingu nr 05-151629-EL järgi saadud summad mh ka kinnistu renoveerimiseks, sh ka pinnase tõstmiseks, aia ehitamiseks jne, renoveerimine teostati ka
  5. a, samuti jäi osa ehitusmaterjale kasutamata (katusekivid), kuid kinnistul on need 8
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-50637 olemas. Ringkonnakohus osutab, et eksperthinnangu kohaselt ei ole ekspert
  1. a kulutusi arvestanud (V kd, tlk 32, p. 2, tlk 127), sest ekspertiisi määruses palus maakohus eksperdil anda hinnang läbiviidud remondi maksumuse kohta ajavahemikul 2005 kuni 2007, millest ekspert sai ilmselt aru nii, et 2007 võimalikke ehitus- ja renoveerimistöid pole vaja hinnata. Hageja konto väljavõttest (III kd, tlk 88-103) nähtub, et terve
  2. aasta jooksul on kaupu ostetud EHITUS SERVICE-st, Ehituse ABC-st ja K-RAUTA-st mis teadaolevalt on ehitusmaterjale müüvad kauplused. Samuti on ekspert avaldanud arvamuse vaid elamu ehitus- ja renoveerimistööde võimaliku maksumuse kohta, hindamata kogu kinnistul tehtud ehitustöid. Viimati nimetatu kohta ei saanud ekspert arvamust ka avaldada, sest eksperdile esitatud küsimus oli suunatud vaid elamu ja sauna remondi kulude väljaselgitamisele. Eeltoodust nähtuvalt ei tõenda eksperdiarvamus kõikide XXX kinnistul tehtud renoveerimist- ja ehitustööde maksumust. Samuti on arvestamata kasutamata ehitusmaterjalide, näiteks katusekivide soetamismaksumus laenusummade arvelt.
  3. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et hageja võttis laenuna saadud raha suures ulatuses välja sularahana. Hageja on selgitanud, et sularaha oli vajalik ehitustarvete ostmiseks (II kd, tlk 100 pöördel). Kuna hageja konto väljavõttelt nähtub, et suuremas ulatuses on laenuna saadud summa sularahana välja võetud peale ehitiste XXX müügilepingu sõlmimist, siis on ringkonnakohtu arvates hageja väited kooskõlas poolte väidetega elamus remondi tegemise kohta. Kostja apellatsioonkaebuse järgi on hageja väitnud, et kogu laen kulus maja remondiks. See väide ei ole põhjendatud, sest 26.02.2016 menetlusdokumendis (V kd, tlk 155, tõlge lk 156) on hageja esitanud asjaolud, et laenuna saadud summade arvelt osteti ka mööblit ja olmetehnikat. Eksperdiarvamusele lisatud fotod (V kd, tlk 111, 113) ja 29.01.2015 AS Pindi Kinnisvara hindamisaktile lisatud fotod (III kd, tlk 53-60) tõendavad hageja väiteid erineva kodusisustuse, sh mööbli ja olmetehnika olemasolu kohta XXX kinnistul asuvas elamus ja saunas. 33.Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud maakohtu otsus osas, millega leidis kohus, et hageja 2015.a puhkusereisi fotod ei tõenda laenulepingu nr 05-151629-EL järgi saadud summade kulutamist hageja enda puhkusereiside katteks. Ringkonnakohus osutab lisaks, et hageja konto väljavõtte kohaselt kulutati 2005-
  4. a laenuks saadud summad
  5. a lõpuks (III kd, tlk 103), mistõttu ei saanud võimalikud hilisemad puhkusereisid toimuda laenuna saadud summade arvelt. 34.Mis puudutab kostja väidet, et hageja töötasu oli piisav, et katta perekonna vajadused, siis leiab ringkonnakohus, et kostja väited ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hageja konto väljavõttest nähtub, et peale laenuna saadud summade laekumist on kulutatud igakuiselt rohkem kui hageja töötasu. Näiteks
  6. a septembris laekus hagejale töötasu 16 907 krooni ja 13.09.2007 puhkusetasu 305 eurot, kuid kulutati 09.10.2007 palga laekumise ajaks üle 50 000 krooni. 09.10.2007 laekus hagejale töötasuna 22 181 eurot, kuid järgmise kuu töötasu laekumise ajaks oli kulutatud umbes 35 000 krooni jne.
  7. Maakohus kohaldas kostja tuvastusnõude (laenulepingust nr 05-151629-EL tuleneva kohustuse hageja lahuskohustusena tuvastamine) lahendamisel käesoleval ajal kehtivat perekonnaseadust. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Laenuleping nr 05-151629-EL ja selle hilisemad lisad sõlmiti enne 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse ajal. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 9
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-50637
  1. juulit 2010, tuleb alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti. Sellest saab järeldada, et enne
  2. juulit 2010 tehtud tehingu alusel tekkinud kohustuse kuulumine ühele abikaasale tuleb kindlaks teha enne
  3. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 20 lg 2 järgi perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Hagejal tuli tõendada, et laenulepinguga võeti kohustus perekonna huvides. Eelpooltoodust nähtuvalt leidis see asjaolu tõendamist.
  4. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata NT nõue tuvastada, et DT ja Swedbank AS vahelisest laenulepingust nr 05151629-EL tulenevad kohustused kuuluvad ainuisikuliselt DT-le ja ei kuulu poolte ühiskohustuse hulka ning loeti NT ja DT solidaarkohustuseks laenujääk seisuga 02.12.2014 summas 54 082,32 eurot Swedbank AS ees, mis tuleneb panga ja DT vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL. Kuna osas, milles maakohus tuvastas, et NT ja DT solidaarkohustuseks on laenujääk seisuga 02.12.2014 summas 54 082,32 eurot Swedbank AS ees, mis tuleneb panga ja DT vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-151629EL, tuleb maakohtu otsus tühistada, küll seetõttu, et sellist nõuet pole menetluses kumbki pool esitanud, siis tuleb kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja AS-i Hansa Liising Eesti vahel sõlmiti
  6. a juulis sõiduauto Toyota Corolla Verso liisinguleping ning sellele liisingulepingule sõlmiti lisa, mille tingimuste kohaselt mh muudeti maksegraafikut. Sama sõiduki suhtes sõlmiti 20.04.2010 Swedbank Liising AS ja hageja vahel liisinguleping nr 01125523L ning see lõppes
  7. a veebruaris. Hageja sai sõiduki omanikuks peale poolte abielu lahutamist. Maakohtus avaldas kostja arvamust, et sõiduauto Toyota Corolla Verso väärtus on 8 000 eurot ning maakohus luges selle tõendatuks, kuna hageja sellele väitele vastu ei vaielnud. Samas ei nähtu hageja poolt ka selle asjaolu omaksvõttu TsMS § 231 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus tegi käesolevas asjas pooltele ettepaneku esitada auto väärtuse kohta tõendeid. Hageja tõendeid ei esitanud. Kostja esitas päringu tulemuse auto24.ee-st. Selle tõendi järgi moodustas sõiduki Toyota Corolla Verso keskmine hind ajavahemikul 15.11.2014-09.02.2015 keskmiselt 5 493 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendiga on tõendatud auto väärtuseks liisingulepingu lõppemise aja seisuga 5 493 eurot.
  8. Maakohus on kostja kasuks hüvitise arvestamise aluseks võtnud sõiduki müügihinna liisingulepingu sõlmimise ajal, arvestanud protsentuaalset, kui suur osa liisingumakseid tasuti abielu ajal ning selle järgi, arvestades auto väärtust 8000 eurot, leidnud hüvitise suuruse. Ringkonnakohus maakohtu arvestusega hüvitise suuruse kindlakstegemisel ei nõustu. 39.PKS § 34 lg 1 järgi kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Poolte abielu lahutati 27.11.2014 kohtuotsusega (II kd, tlk 102) ning otsus jõustus 02.12.
  9. Liisinguleping sõiduauto Toyota Corolla suhtes lõppes 19.02.2015 (VI kd, tlk 4) ning viimase liisingumakse summas 4 074,46 eurot tasus hageja oma lahusvarast (VI kd, tlk 5). Kuna auto väärtuseks oli 5 493 eurot, aga hageja tasus oma lahusvarast 4 074,46 eurot, sai hageja oma lahusvara huvides ühisvara arvelt 5 493-4074,46= 1428,54 eurot. Seega on hagejal kohustus ühisvara arvelt tasuda kostjale hüvitis summas (1 418,54:2=)709,27 eurot. 10
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-50637 40.Apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsus osas, millega temalt mõisteti välja hüvitis sõiduauto Toyota Corolla Verso eest. Hageja palus nimetatud hüvitise nõudes jätta hagi läbi vaatamata. Kuna hagi läbivaatamata jätmise alused asjas puuduvad, kuid osaliselt on hageja apellatsioonkaebuse väited põhjendatud, tuleb hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
  1. Kuna hagi ja vastuhagi rahuldati osaliselt siis juhindudes TsMS § 163 lg-st 3 on põhjendatud maakohtu otsus osas, milles menetluskulud jäid poolte kanda. Kuna poolte apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende enda kanda.
  2. NT sai 01.07.2016 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega menetlusabi ja ta vabastati riigilõivu 300 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. NT apellatsioonkaebus rahuldati osas, milles maakohus tuvastas, et NT ja DT solidaarkohustuseks on laenujääk seisuga 02.12.2014 summas 54 082,32 eurot Swedbank AS ees, mis tuleneb panga ja DT vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-151629-EL, kuid mitte apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste tõttu, vaid seetõttu, et sellist nõuet kumbki pool maakohtus ei esitanud. Seega tuleb NT-lt Eesti Vabariigi kasuks kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 1 välja mõista 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak Krista Kirspuu Ande Tänav kohtunik kohtunik kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.