KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 15.12.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 09.12.2016 koht Kohtuasja number 1-16-1193 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Belotserkovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Vladimir Belotserkovski, isikukood 38910100220, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 18.11.2015 ja lõpp 18.05.2017 RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Belotserkovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Vladimir Belotserkovskile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Belotserkovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 18.02.2016 otsusega tunnistati Vladimir Belotserkovski süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses alates 18.11.2015 viibitud aeg ning kohus luges karistuse kandmise alguseks 18.11.
- Vladimir Belotserkovskit on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning väärteokorras 30-l korral. Kinnipeetav on kõik kuriteod toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. 1 Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide sõltuvus (varasemalt soodustas kuritegude toimepanemist ka alkohol ja tegevusetus). Vangistuse jooksul osales kinnipeetav: terviserühmas vahistatutele, sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, nõustamisel suitsetamisest loobumisel, Corrigo tugigrupis ning riigikeele A2 taseme õppel. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (tööst keeldumine). Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama perekonna juurde aadressile xxxx. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning kinnipeetava vanemad on nõus, et süüdimõistetu asuks sinna elama. Kuivõrd tegemist on üürikorteriga ning korteriomanikuga ei olnud võimalik kontakti saada (omanik viibis riigist väljas), siis puudub info selle kohta, kas süüdimõistetul on seaduslik alus elama asumiseks elektroonilise valvega. Isik ise on nõus enda vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Isiku lähedasteks on ema, isa ja vend. Kriminaalhooldusametniku vestlusest lähedastega selgus, et isiku suhted perega on head ja toetavad. Kinnipeetava sõnul on vangistustega suurenenud kriminaalsete tutvuste arv ja õiguskuulekate tuttavate arv on vähenenud. Kuriteod on isik toime pannud üksi. Kuivõrd isik on sõltlane, siis ei suuda ta alati vastu seista teiste survele, ennast kehtestada või teha iseseisvaid otsuseid. Kinnipeetav on lõpetanud
- klassi, kuid eriala ei oma. Vangistuse jooksul ei soovinud isik haridust ega eriala omandada. Käesoleval ajal õpib isik riigikeelt A2 tasemel. Isikul puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on olemas töökogemus, kuid pärast esimest vangistust
(2010)isik ametlikult töötanud ei ole. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud, kuid tal on ka kehtiv karistus tööst keeldumise eest. Kinnipeetav on pannud kuriteod toime materiaalse kasu saamise eesmärgil ning saadud raha kulutati peamiselt narkootikumide ostmisele. Vangistuse jooksul toetas kinnipeetavat materiaalselt isa ja vend. Kinnipeetaval on Tallinna Vangla meditsiiniosakonna 07.12.2015 sissekande järgi diagnoositud uimastisõltuvus akuutses faasis. Isik ei ole saanud võõrutusravi, kuid ta läbis uimastirehabilitatsiooni programmi. Tänu eelnevale programmile hakkas isik teadvustama, et narkootikumide tarvitamine on probleem ning ta suutis pärast vanglast vabanemist olla kaine 1,5 aastat. Isiku sõnul põhjustas tagasilanguse sünnipäeval pakutud lahja alkoholi tarvitamine. Isikul on varasemalt diagnoositud opioidide ja mitmete muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Eelmise vangistuse ajal diagnoositi kinnipeetaval depressioon. Kinnipeetava käitumises esineb impulsiivsust. Tema eesmärkideks on töö leidmine ning sõltuvusest vabanemine. Isik on rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid ning on pannud katseajal toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 72 %. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 42 %. Arvestades kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riski tasemet ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule käitumiskontroll ja katseaeg pikkusega 6 kuud. Lisaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks soovitab vangla 6 kuud. 2 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub Vladimir Belotserkovski kohta koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, mistõttu ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Viimast karistust kannab isik I astme rahvatervisevastase narkokuriteo eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Nii raske kuritegu toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis eelduslikult väljendub karistuse täiel määral ära kandmises. Vangistatul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarkaristuste toimepanemist. Kinnipeetaval on varasemalt olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega (isikul on diagnoositud uimastisõltuvus). Isikut hinnatakse ohtlikuks avalikkusele ja lastele (risk ühiskonnas). Isiku poolt uue üldise ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 72 % ja 42% , mis ei ole madal risk. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Vladimir Belotserkovski vabastamine enne tähtaega ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. See ohustaks ühiskonna heaolu ja riivaks tugevalt ühiskonna õiglustunnet. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Vladimir Belotserkovski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 09.12.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta on oma vigadest õppinud. Ta palub kohtult võimalust ennast vabaduses parandada. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Belotserkovski ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 3 Isikul on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Lisaks hindab kohus positiivselt, et isikul on suhted lähedastega head ja toetavad. Kui kinnipeetav on kuriteod pannud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis peaks isikul olemas olema garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht annaks kohtule veendumuse, et isik tuleb majanduslikult toime ning ei pane rohkem kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuivõrd isikul puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, siis ei ole kohtu hinnangul töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides ning õppinud riigikeelt. Samas on isikul üks kehtiv distsiplinaarkaristus (tööst keeldumine). Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, mille kohaselt isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud reeglitele, siis puudub kohtul alus arvata, et isiku käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on uimastisõltuvus. Isik on läbinud uimastirehabilitatsiooni, kuid võõrutusravi saanud ei ole. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et isik kulutas kuritegelikul teel saadud raha peamiselt narkootikumide ostmisele. Kohtu hinnangul tuleb uimastisõltuvust pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, sest juhul, kui isik ei ole vabanenud uimastisõltuvusest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi uimastite soetamiseks. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et isik pani katseajal toime uue kuriteo ning rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 72% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist kõrgete riskidega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedase toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab aga, et Vladimir Belotserkovski puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Vladimir Belotserkovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4