) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXXXOÜ ja kostja vahel 06.08.2011 sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenevate kohustuste täitmata jätmine. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kohus jätab hageja viivisenõude rahuldamata. Tegemist on tühise tehinguga, mistõttu on hagejal õigus nõuda laenusumma tagastamist ning laenu kasutamise aja eest intressi. Tehingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 3 teise lause järgi tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr aasta kohta 118,55%, mis ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (32,49%). TsÜS § 86 lg 4 järgi kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega on hagejal õigus nõuda tagasi laenusumma 849 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda sissenõutavaks muutunud kohustuselt viivist seaduses sätestatud määras. Kostja pidi laenu tagasi maksma 30.01.2013. Perioodi 31.01.2013 kuni 28.04.2016 eest on hagejal õigus saada viivist seadusjärgses määras summas 225,63 eurot. Menetluskulud
lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 28% ulatuses hageja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude 2 rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 270 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjal menetluskulud puuduvad. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (
Kohtukulud on riigilõiv (
Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (
Kohus peab põhjendatuks kuluks riigilõivu ja juhindudes
lg-st 1 lepingulise esindaja kulu summas 65 eurot (hagiavalduse koostamine 1 tund tunnihinnaga 65 eurot, ilma käibemaksuta). Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohtu hinnangul on hageja üle hinnanud aega, mis tal kulus hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks. Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena väljatöötatud standardset vormi. Arvestades hageja esindaja kohtuskäimise kogemust, ei ole taotletud suuruses lepingulise esindaja kulude väljamõistmine põhjendatud. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 144 eurot ja lepingulise esindaja kulud 46,80 eurot. Hageja taotleb menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises aluses ettenähtud ulatuses
lg 4 alusel.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.