Obsah (7)

§ 124§ 46§ 47§ 71§ 152§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-15-2938 Määruse kuupäev 28.06.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja

) § 121 lg 2 p 1 alusel. Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2016 kohtumäärusega rahuldati OÜ Kupas määruskaebus ja tühistati halduskohtu 15.01.2016 määrus. Haldusasi saadeti Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Tartu Halduskohtu 15.04.2016 kohtumäärusega jäeti OÜ Kupas kaebus käiguta. Kaebajal paluti täpsustada kohtule esitatavat nõuet või nõudeid ning esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kohus asus määruses seisukohale, et kaebus oli kohtule esitatud kaebetähtaega ületades.

1. 28.04.2016 täpsustas kaebaja, et ta soovib kohustamisnõude menetlemist, s.o kaebaja palub kohustada PRIA-t läbi vaatama pindalatoetuste taotluse nr 110151110988 muudatusavaldust ja võimaldada parandada selles esinenud vead. 28.04.2016 vastuses leiab kaebaja, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid esitab ka taotluse tähtaja ennistamiseks.
2. Tartu Halduskohtu 02.05.2016 kohtumäärusega võeti OÜ Kupas kaebus menetlusse. Vastustajal paluti edastada kohtule vastus kaebusele ning seisukoht kaebuse tähtaegsuse küsimuses hiljemalt 23.05.
3. 20.05.2016 saabus kohtusse PRIA vastus kaebusele, milles leitakse, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 20.06.2016 edastas kaebaja kohtule omapoolsed täiendavad seisukohad. Kohtu seisukoht 4.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. 4.1.Kaebaja kohtule esitatud avaldustest nähtub, et kaebaja on seisukohal, et kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt. Sellegipoolest on kaebaja esitanud kohtule ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kaebaja ja PRIA vahelist kirjavahetust perioodil 01.07.2015 – 20.07.2016 tuleks käsitleda kohtueelse menetluse läbimisena, mistõttu kaebaja oleks pidanud kaebusega kohtu poole pöörduma 30 päeva jooksul alates PRIA 20.07.2015 vastuskirja kättesaamisest. Kaebaja märgib, et ükski PRIA vastuskirjadest ei sisaldanud vaidlustamisviidet ega pealkirja „Vaideotsus“. Kaebaja seisukohalt tuleks vaideotsusena käsitleda PRIA 04.09.2015 vastust nr 12-1/15/2617-5, mis oli tehtud kaebaja poolt 26.08.2015 PRIA-le esitatud vaide osas. Kaebaja ja PRIA vaheline eelnev kirjavahetus kujutas endast ärakuulamisõiguse realiseerimist. Kaebaja hinnangul ei ole PRIA käsitlenud OÜ Kupas 01.07.2015 selgitust ja 12.07.2015 kirja vaietena, mistõttu ei ole ka kohus, vormivabaduse põhimõttest lähtuvalt, kuidagi õigustatud hindama valikuliselt ühte kirja vaidena ja teist vaideotsusena. Alles PRIA 20.07.2015 vastuskirjast sai kaebaja aru, et PRIA ei arvesta halduse adressaadi esitatud asjaolude ja argumentidega ning õiguse üldpõhimõtetega. Ka ringkonnakohus on 16.02.2016 määruses leidnud, et PRIA 20.07.2015 kirjast kaebajale nähtub, et viimasele määratakse toetus vaid 25.05.2015 esitatud andmete alusel. Kaebaja märgib, et ta ei ole andnud PRIA-le nõusolekut õigusi piirava haldusakti (käesoleval juhul 04.09.2015 vastuskirja) teatavakstegemiseks e-posti aadressile. PRIA 04.09.2015 vastus oleks tulnud saata kaebajale tähitud kirjaga. Kaebaja seaduslik esindaja viibis PRIA e-kirja saatmise ajal (04.09.2015) töövõimetuslehel, mis lõpetati 18.09.

1. Seejärel võttis seaduslik esindaja puhkuse. Arusaamatutel põhjustel sattus PRIA e-kiri rämpsposti hulka ning kaebaja esindaja avastas selle hilisemalt rämpsposti sorteerimisel. Nimetatud asjaoludest tulenes e-kirja hilinenud ja tavapärasest erinev kättesaamine (26.10.2015) ning objektiivsetest asjaoludest tulenevalt ei olegi kaebajal võimalik seda kuupäeva tõendada. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks PRIA ei vormistanud 2 vastuskirja vaideotsusena ega lisanud sellele vaidlustamisviidet. See ajas kaebaja segadusse kirja tõlgendamise osas ning eksitas tähtaegade osas. Kuna kaebajal puuduvad õigusalased teadmised, siis ei saanud ta ilma õigusabita aru, mida nimetatud kirjaga edasi teha. Vaidlustamisviite puudumine oleks kaebaja hinnangul piisavaks aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ka juhul, kui kaebaja oleks vastuskirja nr 12-1/15/2617-5 kätte saanud 04.09.
2. Lisaks on kaebuses esitatud ka õigusvastasuse tuvastamise nõue, mille võib esitada tähtajatult. 4.2.Vastustaja leiab, et PRIA poolt 04.09.2015 e-kirjana välja saadetud vastuse kättesaamine kaebaja poolt alles 26.10.2015 ei ole usutav. PRIA edastas 04.09.2015 vastuse samal päeval kaebaja e-posti aadressile kupas@hot.ee. Tegemist on PRIA kliendiregistris oleva kaebaja ametliku kontaktaadressiga, mida kaebaja on PRIA-ga suhtlemisel juba aastaid kasutanud. 04.09.2015 saadetud e-kiri ei ole PRIA-le saatmise ebaõnnestumise või vms tehnilise rikke tõttu tagasi tulnud. Vastustaja leiab, et kui OÜ Kupas sai PRIA 04.09.2015 kirja nr 12-1/15/2617-5 kätte samal päeval, siis tuleb kaebuse esitamise tähtpäevaks lugeda 05.10.
3. vastustaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
4. Kohus asub seisukohale, et OÜ Kupas kaebus on halduskohtule esitatud kaebetähtaega ületades. Siinkohal märgib kohus, et kaebaja on ekslikult viidanud sellele, et tuvastamisnõude saab halduskohtule esitada tähtajatult. Kui tegemist on haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega, siis tuleb kaebus esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates (

§ 46lg 5).

Samas on käesoleva kaebuse puhul tegemist kohustamiskaebusega ning kaebaja viited PRIA toimingute õigusvastasusele on käsitletavad kohustamiskaebuse osana, mis eraldiseisvalt kaebaja õigusi ei riku ning seetõttu eraldiseisva nõudena käsitlemisele ei kuulu. Kohus on leidnud, et käesolevas asjas tuleks kohustamiskaebuse esitamise kaebetähtaja kulgemise algust lugeda ajast, mil kaebaja sai kätte PRIA 20.07.2015 vastuskirja. Menetlusosalised on kaebetähtaja kulgema hakkamist arvestanud PRIA 04.09.2015 vastuskirja saamisest. Kohus leiab, et olenemata sellest, millise kirja kättesaamise ajast kaebetähtaja kulgemise algust arvestada, on mõlemal juhul kaebus esitatud hilinenult. 6. Tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 110 lg-st 1 tuli kaebajal enda õiguste rikkumise korral enne halduskohtusse kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Kaebaja on pärast muudatusavalduse esitamist pöördunud PRIA poole 30.06.2015 telefoni teel, 01.07.2015 kirjaliku taotlusega, 12.07.2015 uue kirjaliku taotlusega ning 26.08.2015 kirjaliku pöördumisega, mille pealkirjaks oli „Vaie“. PRIA on kõikidele pöördumistele vastanud. Haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas vaide esitamise tähtaja kulgema hakkamist arvestada ajast, mil kaebaja oma väidetavast õiguste rikkumisest teada sai. Kohus on seisukohal, et selleks päevaks tuleb lugeda päev, mil kaebaja sai kätte PRIA 03.07.2015 vastuskirja nr 12-1/15/2617-1 oma 01.07.2015 taotlusele. Sellest PRIA vastuskirjast nähtub, et PRIA hinnangul ei esine taotleja selgitustes ühtegi põhjendust, mille alusel saaks taotluse esitamise kuupäevaks ennistada 19.06.2015 (OÜ Kupas oli oma 01.07.2015 taotluses palunud lugeda muudatusavalduse esitatuks 19.06.2015). PRIA 03.07.2015 vastuskirja lugedes, pidi kaebaja mõistma, et tema muudatusavalduse vastuvõtmisest on keeldutud ja seda ei arvestata (arvestatakse üksnes maakasutuse näitamiseks). Eeltoodust tulenevalt tuli kaebajal pärast PRIA 03.07.2015 vastuskirja kättesaamist 30 päeva jooksul 3 esitada vaie. Kaebaja pöördus 12.07.2015 PRIA poole uue taotlusega, millest nähtub, et kaebaja ei nõustu PRIA 03.07.2015 vastuskirjas toodud põhjendustega ning esitab neile vastuväited. Kohtu hinnangul saab nimetatud taotlust käsitleda tähtaegselt esitatud vaidena. Kohus märgib siinkohal, et ei ole hinnanud valikuliselt ühte kirja vaidena ja teist vaideotsusena, vaid on lähtunud kaebaja poolt esitatud taotluste ja PRIA poolt esitatud vastuste sisust. Riigikohtu halduskolleegium on 04.04.2003 määruses nr 3-3-1-32-03 leidnud, et avalduse või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega ning kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud. Kohus leiab, et eeltoodud Riigikohtu seisukohast saab lähtuda ka käesoleval juhul. Lisaks leiab kohus, et haldusorganiga kirjavahetuse pidamine olukorras, kus kaebajale on juba antud keelduv vastus, ei saa lükata vaide esitamist määramata ajani edasi. PRIA vastas kaebaja 12.07.2015 taotlusele 20.07.2015, jäädes seisukohale, et kaebaja muudatusavaldust ei saa arvestada ja täpsustades oma 03.07.2015 vastuskirja. Kohtu hinnangul saab PRIA 20.07.2015 vastuskirja käsitleda vaideotsusena, mille kättesaamise järgselt tuli kaebajal pöörduda kohtu poole 30 päeva jooksul (

§ 47lg 2).

Kaebaja 30 päeva jooksul kohtu poole ei pöördunud, vaid esitas 26.08.2015 PRIA-le pöördumise pealkirjaga „Vaie“. Kohtule esitati kaebus 24.11.2015, seega tähtaega ületades. Kui asuda seisukohale, et kohtule kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamist tuleks lugeda PRIA 04.09.2015 vastuskirja kättesaamisest, siis tuleks lugeda kaebus samuti esitatuks hilinemisega. Menetlusosaliste poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et PRIA 04.09.2015 kiri nr 121/15/2617-5 edastati kaebaja e-posti aadressile kupas@hot.ee samal päeval. Vaidlus puudub selles, et PRIA 04.09.2015 e-kiri jõudis kaebaja postkasti, kuna PRIA ei ole kirja uuesti saatnud ning kaebaja tunnistab, et leidis selle üles oma rämpsposti hulgast. Kaebaja väidetest tuleneb, et ta leidis PRIA ekirja ja avas selle alles 26.10.

1. Seega oleks kohtule 24.11.2015 esitatud kaebus tähtaegne. Kohus leiab, et PRIA 04.09.2015 vastuskirja näol ei olnud tegemist haldusmenetluse seaduse § 62 lg 2 p-s 1 või 2 nimetatud otsusega, mille elektrooniliseks kättetoimetamiseks oleks vajalik olnud kaebaja nõusolek. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on PRIA 04.09.2015 kirja kätte saanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kirja kättesaamise kuupäev 26.10.2015 ei ole usutav. Kaebaja on e-posti aadressi kupas@hot.ee kasutanud aastaid PRIA-ga suhtlemisel. Samuti nähtub kaebaja ja PRIA
2. a suvisest kirjavahetusest, et kaebaja jälgib oma postkasti ning seda ei ole takistanud ka perioodil 25.0618.09.2015 kaebaja seadusliku esindaja töövõimetuslehel olemine. Ka kaebaja enda väited annavad alust arvata, et kaebaja oli tutvunud 04.09.2015 kirjaga varem kui 26.10.
3. Nimelt väidab kaebaja esialgses kaebuses, et ta sai 04.09.2015 kirja kätte 26.10.2015 ning kaebus on esitatud seetõttu tähtaegselt (üks päev enne 30-päevase kaebetähtaja möödumist). Eelnevast nähtub, et kaebajal ei olnud probleeme võimaliku kaebetähtaja väljaselgitamisega ning selle järgimisega. Samas 20.06.2016 kohtusse saabunud seisukohas viitab kaebaja sellele, et kuna PRIA ei vormistanud vastuskirja vaideotsusena ega lisanud sellele vaidlustamisviidet, siis ajas see kaebaja segadusse kirja tõlgendamise osas ning eksitas tähtaegade osas. Kuna kaebajal puuduvad õigusalased teadmised, siis ei saanud ta ilma õigusabita aru, mida nimetatud kirjaga edasi teha. Selle ärahoidmiseks ja õigusselguse huvides oleks PRIA pidanud lisama ka vaidlustamisviite, mida PRIA aga ei teinud. Eelnevast nähtub, et kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid samas möönab kaebetähtaja ületamist, kuna PRIA 04.09.2015 vastuskirja sisu ja vaidlustamisviite puudumine eksitas teda. Kohus teeb sellest järelduse, et kaebaja sai PRIA 04.09.2015 vastuskirja kätte varem kui 25.10.2015 (kuupäev, mille puhul oleks kaebus veel tähtaegselt esitatud) ning olles väidetavalt segaduses kirja sisu tõlgendamisega, esitas kohtule kaebuse tähtaega ületades. 4 Eeltoodut kogumis hinnates, leiab kohus, et kaebus haldusasjas nr 3-15-2938 on esitatud kaebetähtaega ületades olenemata sellest, millise PRIA vastuskirja kättesaamisest kaebetähtaja kulgemise algust arvestada. 7.

§ 71

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 kohtumääruses asjas nr 3-3-1-26-06 on märgitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning mõjuva põhjusena on käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustamisviite puudumine oleks piisavaks aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ka juhul, kui kaebaja oleks vastuskirja nr 12-1/15/2617-5 kätte saanud 04.09.

1. Kohus märgib, et vaidlustamisviite puudumist saab pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmise korral vaid juhul, kui kaebetähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Kohtu hinnangul on OÜ Kupas puhul tegemist piisavalt kogenud halduskohtusse pöördujaga, mistõttu vaidlustamisviite puudumine ei saanud takistada kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja on pöördumise nimega „Vaie“ esitanud PRIA-le 26.08.2015 ning ei ole kahe kuu jooksul tundnud huvi, kas see on lahendatud või mitte. Ka kaebaja seadusliku esindaja viibimine töövõimetuslehel perioodil 25.06 – 18.09.2015 ei saa olla selliseks põhjuseks, mis tooks kaasa kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja esindaja on samal perioodil aktiivselt suhelnud PRIA-ga. Ka puhkusel viibimine ei saa olla selliseks põhjuseks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist.
2. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja välja toonud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamise.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lõikest 2, on kohus seisukohal, et menetlus OÜ Kupas kaebuses kuulub lõpetamisele seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 9.

§ 104

lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kuna käesoleval juhul kuulub menetlus lõpetamisele

§ 152

lg 1 p 2 alusel, siis tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel 24.11.2015 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Riigilõiv tagastatakse Kupas OÜ arveldusarvele nr EE701010602002468009 pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 5