Tsiviilasi nr: 2-15-17155 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2016, Tallinn Tsiviilasja

§ 101

lg-ga 1, tuleb maakohtu otsus hagi esitamisest edasiulatuvalt elatise väljamõistmise osas jätta muutmata. 20.Kostja vaidlustab maakohtu otsust ka osas, milles maakohus rahuldas hagi esitamisest tagasiulatuva elatise hagi. Peamiselt heidab kostja maakohtule ette, et arvestatud ei ole sellega, et enne kohtusse pöördumist hagejad kostjalt elatist ei nõudnud, AA elas septembrist 2011.a kuni 12.11.2015 internaatkoolis viibides seal esmaspäevast reedeni ja oli riigi ülalpidamisel ning ei saa seetõttu nõuda perioodi 13.11.2014-12.11.2015 eest kogu mahus elatist, tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine paneb kostja äärmiselt raskesse olukorda. 21.

§ 108

järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad kostjalt tagasiulatuvalt hagi esitamisest elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et aeg-ajalt on kostja aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist ostnud hagejatele riideid ja toiduaineid ning teinud vähesel määral hagejate huvides rahalisi ülekandeid, kuid seaduses sätestatud miinimummääras (

1. aastal igakuiselt 177,50 eurot ja
2. aastal 195 eurot igakuiselt) ei ole kostja hagejate ülalpidamiskohustust täitnud. Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole alates 2010.aastast hagejatele seaduses ettenähtud ulatuses ja regulaarsusega ülalpidamist andnud, on tagasiulatuv elatise väljamõistmise nõue põhjendatud ja seaduslik. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta tuvastatud ulatuses kostja tehtud kulutusi tagasiulatuvast elatise nõudest maha ei arvanud ja sellisena ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg-le
4. Tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel tuleb arvestada, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 14). 23.

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise 5

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega peab vanem üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Käesolevas asjas ei vaidlusta kostja seda, et A ja AA eluvajaduste katmiseks kulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, kuid kostja väidete järgi puudub AA-l tagasiulatuvalt kohustus 1/2 sellest tasuda, sest internaatkoolis õppimise tõttu kattis AA kulud osaliselt riik. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kuni hagiavalduse esitamiseni õppis AA XXXXXX XXXXXX, viibides seal esmaspäevast reedeni. Haridus- ja teadusministri 28.06.2011 määrusega nr 33 vastu võetud XXXXXXXXX kooli põhimääruse § 2 lg 1 järgi on XXXXXXXXX Kool Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lg 9 järgi kaetakse riigikooli kulud iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus. XXXXXXXXX Kooli põhimääruse § 11 lg 4 järgi on õpilaskodus elamine õpilase jaoks tasuta ja § 10 lg 4 järgi on õppekavavälises tegevuses osalemine õpilastele tasuta. Maakohus mõistis kostjalt AA kasuks hagi esitamisest tagasiulatuva elatise välja, arvestamata, et aasta enne hagiavalduse esitamist kandis AA ülalpidamiskulud (toit, kommunaalkulud, õppekavaväline tegevus) märkimisväärses osas riik. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb põhjus, mis välistab kostjalt hagi esitamisest tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus, millises osas võiks AA tagasiulatuv elatisenõue olla põhjendatud juhul, kui kostja majanduslik olukord võimaldaks tagasiulatuva elatise maksmist.

1. Kostja on asjas väitnud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejate kulud vastavalt võimalustele, hagejate seaduslik esindaja sellele vastu ei vaielnud. Lisaks avaldas hagejate seaduslik esindaja, et elatise tasumist ta kostjalt enne hagi esitamist ei nõudnud (tlk 80). Kostja on asja väitnud, et tal puudub kinnisvara ja väärtuslik vallasvara, mida oleks võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks müüa. Hagejad sellele väitele vastu vaielnud ei ole. Asja materjalidele lisatud kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et perioodil 13.11.201425.05.2016 kostja pangakontole AS-is SEB Pank laekumisi ei olnud. Alates 2016 juunist on kostja pangakontole laekunud töötasu S OÜ-lt, sh juunis 500 eurot ja juulis 703, 12 eurot. Menetluses on kostja avaldanud, et alates 2015.a oktoobrist oli ta töötu, enne seda töötas, kuid töötasu õigeaegselt kätte ei saanud. Ülalpidamisnõude eesmärgiks on tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt peab last kasvatav vanem nõudma teiselt vanemalt alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmist, sest ainult sel juhul on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. Käesoleval juhul ei täida elatise tagasiulatuv nõudmine ülalpidamisnõude eesmärki. Kuna hagejate seaduslik esindaja enne hagi esitamist kostjalt hagejatele elatise tasumist ei nõudnud ning tagasiulatuv elatise maksmine paneb kostja, arvestades tema varalist seisundit nii elatise maksmise kohustuse tekkimise ajal kui ka käesolevat aega, äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostjal tuleb ka käesoleval ajal hagejatele elatist tasuda, ei ole hagejate hagi esitamisest tagasiulatuv elatise nõue põhjendatud. Hagi tuleb nimetatud nõudes jätta rahuldamata.
2. AA lisas apellatsioonkaebusele kaks tõendit AA õppimise kohta XXXXXX XXXXXX. AA taotleb tõendite juurdevõtmist põhjusel, et kuigi maakohtus esitas ta nimetatud asjaolu kohta väite, jättis maakohus selle väitega arvestamata ning seetõttu leiab kostja, et tõendid on vajalikud. Ringkonnakohus leiab, et AA taotlus võtta asja materjalide juurde kaks tõendit AA õppimise kohta XXXXXX XXXXXX, tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole põhjendanud, miks ta neid tõendeid maakohtus ei esitanud. 6