← Eesti

2-13-6169/31

Obsah (11)§ 153§ 173§ 65§ 157§ 158§ 171§ 23§ 25§ 172§ 177§ 5

2-13-6169 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 14. detsember 2016 kell 12.30 Tsiviilasja number 2-13-6169 Tsiviilasi Vadim Habarov avaldus

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku summas 14 735.69 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajad raha saanud, s.h: 1) Bigbank AS 10 643.20 eurot; 2) Elion Ettevõtted AS 160.01 eurot; 3) Swedbank AS 3 932.48 eurot.

  1. Vabastada Robert kohustustest. Sprengk Vadim Habarov’i (pankrotis) pankrotihalduri
  2. Rahuldada halduri taotlus menetlusabi saamiseks ja määrata riigi vahenditest OÜ-le Viru Büroo (arveldusarve EE342200221038527839 AS-is Swedbank) pankrotihalduri tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (makse ei lisandu).
  3. Välja mõista Vadim Habarov’ilt (pankrotis) täiendavalt OÜ Viru Büroo kasuks halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude katteks 213 (kasksada kolmteist) eurot. 1

(6)2-13-6169
  1. Algatada (pankrotis) Vadim Habarov’i kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada Vadim Habarov’i täitma usaldusisiku kohustusi.
  2. Kohustada Vadim Habarov’i tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
  3. Kohustada Vadim Habarov’i viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
  4. Kohustada Vadim Habarov’i üks kord aastas, iga aasta maikuu viimasel tööpäeval, esitama kohtule aruandeid oma tulude ning aruande esitamisele eelnenud aasta tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta.
  5. Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.

  1. Saata kohtumäärus pankrotihaldurile teadmiseks ja pankrotivõlgnikule täitmiseks.
  2. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti
  3. osas täitmiseks.
  4. Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-10 väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. ASJAOLUD
  5. Viru Maakohtu 17.04.2013 kohtumäärusega kuulutati välja Vadim Habarov’i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Robert Sprengk.
  6. Viru Maakohtu 22.01.2016 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek. HALDURI ARUANNE
  8. oktoobril 2016 esitas pankrotihaldur kohtule

§ 65

lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt võlausaldajate üldkoosolek toimus 18.10.

  1. Pankrotimenetluse alguses rahalisi vahendeid ei olnud, laekumisi pankrotivarasse ei ole olnud. Realiseeritav pankrotivara on puudunud.
  2. Jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad. Panditud vara puudus. Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Võlgniku nimele on registreeritud 2

(6)2-13-6169 sõiduk xxxx, va
  1. Sõiduk reaalselt säilinud pole. Selle müümine pole võimalik. Võlgnikule kuulus OÜ Desto Romano osak. OÜ Desto Romano ei tegutsenud, puudus igasugune vara ning selle osaku müümine ei olnud põhjendatud. OÜ Desto Romano on juhatuse liikme puudumise tõttu 25.01.2016 registrist kustutatud. Võlausaldajad ei ole raha saanud II järgus: 1) Bigbank AS 10 643.20 eurot, jaotus 72,23 %; 2) Elion Ettevõtted AS 160.01 eurot, jaotus 1,09 %; 3) Swedbank AS 3 932.48 eurot, jaotus 26,68 %.
  2. Haldur ei ole esitanud hagisid ning hagide esitamine ei ole kavas. Ajutise halduri tasu 397 eurot ja sellele lisanduv sotisaalmaks on kantud riigi vahenditest. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad piisava sissetuleku puudumisest, et teenindada tekkinud suuri võlakohustusi. Vadim Habarov’il puuduvad sissetulekud, millele saaks pöörata sissenõuet ja mis ületaksid täitemenetluse seadustiku § 132 ette nähtud sissetuleku osa. Vadim Habarov’i sissetulekuteks on olnud Eesti töötukassa kaudu makstud toetused ning arvestades, et Vadim Habarov’i ülalpidamisel on 6 alaealist last, ei saa sissenõuet pöörata sissetulekutele, mis on alla 1 290 euro.
  3. Haldur palus

65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel: lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; vabastada Robert Sprengk halduri kohustustest; määrata haldurile tasu 560 eurot (makse ei lisandu) ning mõista võlgnikult välja halduritasu 560 eurot ja kulud 50 eurot; mõista välja riigi vahenditest menetlusabi korras pankrotihalduri tasu 397 eurot. Tasu määrata halduri OÜ-le Viru Büroo, arve EE342200221038527839. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine 8.

§ 157

p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka

§ 158

sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite 9.

§ 158

lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 21.10.2016 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 30.11.2016 700 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud. 3

(6)2-13-6169 10. Võlgnikul varasid ei ole. Tema kohustused ületavad tema vara 100%-lt. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses tunnustati

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku 14 735.69 eurot, sh: 1) Bigbank AS 10 643.20 eurot, jaotus 72,23 %; 2) Elion Ettevõtted AS 160.01 eurot, jaotus 1,09 %; 3) Swedbank AS 3 932.48 eurot, jaotus 26,68 %. Vahendite puudumise tõttu pankrotimenetluses ei ole võlausaldajad üldse raha saanud. 11. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 157

p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 12.

§ 65

lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur taotleb 7 tundi eest tasu määramist summas 560 eurot, millele makse ei lisandu, s.o 80 eurot tund ning kulude hüvitamist summas 50 eurot. Kokku 610 eurot. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigieelarvest pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks ning võlgnikku kohustamiseks pankrotimenetluse kulude osaliselt riigituludesse hüvitamiseks summas 397 eurot (makse ei lisandu).

  1. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 12² on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. See kehtib ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul.
  2. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei 4

(6)2-13-6169 mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 15. Eeltoodust tulenevalt halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud on kohtuväline kulu TsMS § 144 lg 1 p 3 mõistes, mille riigi eelarvest täielikult hüvitamise eelduseks on TsMS § 172 lg 8 teises lauses toodud asjaolu, s.o kulu teise menetlusosalise kanda jätmise võimaluse, esinemine.

§ 25

lg 1 tulenevalt pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalisteks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik. Kuna käesolevas menetluses on avalduse esitanud võlgnik, siis käesolevas menetluses ei ole teist menetlusosalist. Arvestades, et võlgnik on pankrotis, ei ole võimalik haldurile riigi eelarvest määrata pankrotihalduri tasu ja hüvitada pankrotimenetluse kulud menetlusabi korras TsMS § 183 lg 2 sätestatust suuremas ulatuses, sest pankrotivõlgnik ei suuda pankrotimenetluses kulusid ja halduri tasu riigituludesse hüvitada. 16. Eeltoodu alusel rahuldab kohus halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamise taotluse summas 397 eurot. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Viru Büroo.

§ 65lg 1 teise lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ts

MS § 183 lg 2 ning

§ 65

lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Viru Büroo pankrotihalduri tasu 397 eurot (makse ei lisandu). Kuna 397 eurot ulatuses halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, siis peab kohus põhjendatuks ülejäänud osas rahuldada halduri tasutaotlus osaliselt ja välja mõista võlgnikult halduri kasuks täiendavalt halduri tasu ja kulude katteks 213 eurot (610 -397) eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 17. Võlgnik on 07.02.2013 esitanud koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esitamisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 18. Vastavalt

§ 172

lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Halduri aruande ja selle juurde lisatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.11.2013 avaldatud teate ning üldkoosoleku protokolli kohaselt 13.12.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli muuhulgas ka pankrotimenetluse jätkamise otsustamine ja usaldusisiku nimetamine. Võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud ega usaldusisiku kandidatuuri üles ei seadnud. 19. Vastavalt

§ 172

lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus on 5

(6)2-13-6169 veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 172

lg 2 alusel peab ta kui usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma. 20. Samuti selgitab kohus võlgnikule, et

§ 173

lg-st 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (

§ 173lg 4).

Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (

§ 173lg 6).

21. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et

§ 177

lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 22. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning

§ 5lg 1, § 23 lg 1-3, § 65 lg 1, lg 11, § 158 lg 4, § 164 lg 1, § 171 lg 1, lg 4, sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.