lg 1 p 1, 7 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Rostovtsev Süüdistatav Natalja Avstriiskaja ringkonnaprokurör Konstantin Elukoht xxx, isikukood 46602272229, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 09.06.2015. Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Tunnistada Natalja Avstriiskaja süüdi
MS § 2xxx lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Natalja Avstriiskajat vangistusega 4 (neli) aastat.
lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamine alates 08.06.2015 kuni 09.06.2015, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning mõista Natalja Avstriiskajale lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 1-16-2426 Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.05.2016. Natalja Avstriiskajale valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista Natalja Avstriiskajalt välja kannatanu Xxx (sünd. xxx, elukoht xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 100 (ükssada) eurot. Asitõendid: - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - kööginuga, mis asub kriminaalasja materjalides - konfiskeerida
lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - T-särk, hambatikk, 2 pitsi, tühi õlupuudel „Saku“, tühi õlupuudel „Karl“, avatud õlupuudel „Karl“, tühi viinapuudel, tossud, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 958, 920, k 2 tl 1011) – konfiskeerida
Mõista Natalja Avstriiskajalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 516 (viissada kuusteist) eurot, ekspertiisi nr 15E-PõS0023/311 tegemise eest 309 (kolmsada üheksa) eurot, ekspertiisi nr 15E-PõT0009 tegemise eest 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot, ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise eest 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot, OÜ Narva Jäätmekäitluskeskuse kulud 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sundtoomise kulud 18 (kaheksateist) eurot 70 senti ning kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 12.
II Kohtuistung Süüdistatav Natalja Avstriiskaja tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt ning seletas kohtule, et ta ei teinud seda tahtlikult, see oli traagiline juhus, see oli enesekaitse. Ta elas koos kannatanuga 8 aastat. 06.06.2015 nende vahel tekkis tüli. Nad leppisid Xxxiga kokku, et lähevad poodi. Xxx on talle alati enda pangakaardi andnud ja ta võttis selle pangakaardi Xxxi juuresolekul, et toiduaineid osta. Aga sel korral ei olnud Xxx nõus temale enda pangakaardi anda. Ta oleks Xxxile pangakaardi tagastanud, aga Xxx tungis temale kallale. Xxx võttis noa ning surus ta seina juurde. Ta pigistas Xxxi käe lahti ning võttis noa endale, sest ta kartis, et tema jaoks esineb oht. Kannatanu hakkas kätega tema poole tulema ja ta kartis, et Xxx haarab temast kinni. Ta läks tahapoole aga Xxx tuli tema poole, karjus, et tapab ta praegu. Ta ei saanud arugi, et ta lõi kannatanut noaga. Kannatanul ei olnud verd ega midagi. Ta arvas, et nuga tabas riivamisi kannatanu t-särki. Kannatanu püüdis veel mõned sammud talle lähemale tulla ja ta nägi , et midagi ei ole. Siis ta jooksis korterist ära tütre koju. Ta ei ole tekitanud kannatanule veel mingeid kehavigastusi noaga. Ta lahkus kannatanu korterist ligi 7 paiku laupäeva õhtul ja rohkem ta seal ei olnud. Tuli tagasi alles esmaspäeva hommikul. Kannatanu oli juba surnud ning ta kutsus politsei. Ta võtab omaks asjas avaldatud tsiviilhagi summas 100 eurot. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Natalja Avstriiskaja süü antud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. 3.2 Antud kuriteo toimepanemine Natalja Avstriiskaja poolt on tõendatud: Kannatanu Xxx ütlustega (k 1 lk 88-94,125-129, 228-232, 235-239), kust tuleneb, et kannatanu on tema isa. Isa elas koos Natalja Avstriiskajaga isa korteris umbes 8 aastat. Iseloomult oli isa väga äkiline ja impulsiivne, eriti, kui isa oli alkoholijoobes. Isa võiks kätt tõsta, aga ta välistab, et isa võiks nuga võtta. 06.06.2015 kella 14.00 paiku tema isa ja N.Avstriiskaja olid alkoholijoobes. Tema isa leiti surnuna 08.06.2015 tema korteris aadressil Xxx. 3 1-16-2426 Tunnistaja Xxx ütlustega (k 1 lk 35-39), kust tuleneb, et ta elab aadressil Xxx. Korteris nr xxx elavad Xxx ja Natalja. 06.06.2015 pärastlõunal oli kuulda, et Xxx ja Natalja karjuvad, tülitsevad, tüli toimus ajavahemikus 16.00-18.00, kuid ei kestnud kaua. Pärast tüli lõppemist Natalja lahkus korterist. Tunnistaja Xxxi ütlustega (k 1 lk 41-45), kust tuleneb, et kannatanu Xxx on tema naaber. Xxx oli rahulik inimene ja kunagi ei skandaalitsenud. Xxxi elukaaslane Natalja oli purjus olekus väga äkiline. Üks kord nägi, et Xxxi korteri aken oli katki ning Xxx ütles talle, et Natalja, olles alkoholijoobes, tüli käigus lõhkus akna. Ka temaga oli Nataljaga konflikt tema kasside pärast ning Natalja karjus, et lööb tema kassid maha. Tunnistaja Xxx ütlustega (k 1 lk 81-86,199-205), kust tuleneb, et 06.06.2015 kella 20.00 paiku tema ema Natalja Avstriiskaja tuli temale koju aadressile Xxx. Ema ütles talle, et nad Xxxiga läksid riidu. Ema oli sel ajal ebakaines olekus. 08.06.2015 ema läks kodust välja ning hiljem helistas talle ning ütles, et Xxx lamab korterist liikumatult. Ema ütles, et kutsus välja kiirabi. Hiljem sai ta teada, et Xxx on tapetud. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (k 1 lk 1-6, 8-10), kust nähtub, et 08.06.2015 kell 08.20 korteri aadressil Xxx4-xxx esikus on avastatud Xxxi surnukeha kehavigastustega. Surnu ekspertiisiaktidega (k 1 lk 15-30, 32-33), millega on tuvastatud, et Xxxi surma põhjuseks on kõhuõõnde tungiv kehatüve torke-lõikehaav ülakõhu eespinnal suunaga eest vasakult alt taha paremale maoseina, maksa ja värativeeni vigastustega. Surma põhjustanud kõhuõõnde tungiv vigastus on iseloomulik teravale vägivallale ning on tekitatud ühest löögist kehatüve piirkonda teravaotsalise ja –servalise torkelõikevahendiga, näiteks noa, lõikeservaga. Antud vigastus on eluohtlik ning põhjuslikult seotud surma saabumisega. Xxxi surnukehal esinesid veel teravale vägivallale iseloomulikud vigastused: lõikehaav vasakul küünarvarrel, nahakriimustused vasakul pool rindkereülaosas ja vasakul küünarvarrel. Antud vigastused võisid olla tekitatud lõikamisest lõikevahendi (nt noa) lõikeservaga, kriimustamisest torke-lõikevahendi terava torkava otsaga ja/või lõikeservaga. Kannatanu surnukeha verest leiti 3.xxx mg/g etanooli, mis vastab eleval inimesel raskele alkohoolsele joobele. Peale vigastuse saamist võis kannatanu elada lühikest aega, ei ole välistatud, et see ajavahemik võis olla mõõdetav mõnekümmend minutitega. Ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (k 1 lk 72-78), kust tuleneb, et kahtlustatav Avstriiskaja seletas sündmuskohal, et kannatanu ise põrkas kõhuga tema käes oleva noa otsa. Pärast seda näitas kahtlustatav prügikonteinereid, kuhu ta viskas noa ära. Vaatlusprotokolliga (k 1 lk 107-109, 111-117), kust tuleneb, et, lähtudes Avstriiskaja ütlustest, 10.06.2015 prügikonteineris (Puškini 5, Narva) leiti nuga. Leitud nuga oli vaadeldud (asitõendite vaatlusprotokollid - k 1 lk 122-124, 131-133). Äratundmiseks esitamise protokolliga (k 1 lk 214-217), kust tuleneb, et ülalpool mainitud nuga oli esitatud äratundmiseks kahtlustatavale ning Avstriiskaja selgitas, et prügikonteinerist äravõetud nuga on see, mille otsa kannatanu põrkas. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga (k 2 lk 3-4) on tuvastatud, et kahtlustatav Natalja Avstriiskaja kuriteo toimepanemise ajal ei kannatanud psüühika häire ja ajutise vaimutegevuse all. Ta oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, st ta oli süüdiv. 4 1-16-2426 III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 3.2 Kuulanud ära süüdistatava, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Natalja Avstriiskaja süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises, millega on põhjustatud surm on tõendamist leidnud. 3.3 Natalja Avstriiskaja on tunnistanud ennast süüdi osaliselt, nimelt selles, et 06.06.2015 olmetüli käigus, tekitas ta Xxxile ettevaatamatusest noahaava, kuid seletas kohtule, et tal polnud tahtlust tekitada kannatanule kehavigastusi või surma. Väidab, et Xxx ise põrkas otsa tema (Avstriiskaja) käes olnud noale. Nimetatud kuupäeval Avstriiskaja poolt Xxxile noahaava tekitamist kaudselt kinnitavad ka tunnistaja Xxx ütlused, kust tuleneb, et 06.06.2015 pärastlõunal oli kuulda, et Xxx ja Natalja karjuvad, tülitsevad ning pärast tüli lõppemist Natalja lahkus korterist. Ka tunnistaja Xxx ütlustest nähtub, et 06.06.2015 kella 20.00 paiku tema ema Natalja Avstriiskaja tuli temale koju aadressile Xxx ebakaines olekus ning ütles talle, et nad Xxxiga läksid riidu. Antud tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et just Natalja Avstriiskaja tekitas Xxxile noahaava. 3.4 Kohus loeb surnu ekspertiisiaktidega tõendatuks selle, et tekitatud noahaav oli eluohtlik ning põhjustas Xxxi surma. Ekspertiisiakti kohaselt oli Xxxi surma põhjuseks kõhuõõnde tungiv kehatüve torke-lõikehaav ülakõhu eespinnal suunaga eest vasakult alt taha paremale maoseina, maksa ja värativeeni vigastustega. 3.5 Kohus on seisukohal, et Avstriiskaja väide selle kohta, et ta tekitas Xxxile noahaava olles hädakaitseseisundis ning ettevaatamatusest, sest kannatanu ise põrkas noale otsa siis, kui ta Avstriiskajat ründama hakkas, ei vasta kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaoludele. Süüdistatava ütluste eesmärgiks oli arvatavasti soov näidata, et tegemist oli hädakaitsega või raske tervisekahjustuse põhjustamisega ettevaatamatusest. Vastavalt
lõikele 1 ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Avstriiskaja ütlused selle kohta, et kannatanu ründas teda noaga käes ning ka pärast seda, kui ta võttis noa endale, tuli tema poole, karjus, et tapab ta praegu, on paljasõnalised ning ei ole kinnitatud asja materjalidega. Nii, tunnistaja Xxxi ütlustest tuleneb, et Xxx oli rahulik inimene ja kunagi ei skandaalitsenud, aga Xxxi elukaaslane Natalja oli purjus olekus väga äkiline. Ka tunnistaja Xxx andis ütlusi selle kohta, et Xxx võis kätt tõsta, aga ta välistab, et Xxx võiks nuga võtta. 5 1-16-2426 Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et antud juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus Avstriiskaja oli hädakaitseseisundis. Tegemist oli tavalise olmetüliga elukaaslaste vahel. 3.6 Hinnates Avstriiskaja ütlusi kogumis koos teiste asjas kogutud tõenditega, asub kohus seisukohale, et Avstriiskaja ütlused selle kohta, et kannatanu ise põrkas noale otsa, ei ole kooskõlas objektiivsete tõenditega. Nii, vastavalt surnu ekspertiisiaktile, Xxxi surnukehal esinesid veel teravale vägivallale iseloomulikud vigastused: lõikehaav vasakul küünarvarrel, nahakriimustused vasakul pool rindkereülaosas ja vasakul küünarvarrel. Antud vigastused võisid olla tekitatud lõikamisest lõikevahendi (nt noa) lõikeservaga, kriimustamisest torke-lõikevahendi terava torkava otsaga ja/või lõikeservaga. See tähendab, et noaga oli Xxxile tekitatud terve rida kehavigastusi – 1. kõhuõõnde tungiv kehatüve torke-lõikehaav (mis on surma põhjuseks), 2. lõikehaav vasakul küünarvarrel, 3. nahakriimustused vasakul pool rindkereülaosas, 4. nahakriimustused vasakul küünarvarrel. Kui pidada tegelikkusele vastavaks Avstriiskaja väidet selle kohta, et kannatanu ise põrkas noale otsa, siis tuleb tunnistada, et Xxx põrkas Avstriiskaja noale otsa neli korda. Kohus on seisukohal, et see pole eluliselt usutav ega võimalik. Ülaltoodu alusel ei nõustu kohus süüdistatava seisukohaga, et nimetatud kuritegu oli toime pandud ettevaatamatusest. Kohus loeb tõendatuks, et Avstriiskaja tekitas Xxxile noahaava tahtlikult. 3.7 Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus asub seisukohale, et Natalja Avstriiskaja pani
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav Avstriiskaja, lüües kannatanule noaga kõhtu, pidas võimalikuks raske tervisekahjustuse tekitamist ja möönas seda. Nimetatud teoga kaasnenud surma põhjustamine ettevaatamatusest on tõendatud surnu ekspertiisiaktiga, mille kohaselt Xxxi surma põhjuseks on kõhuõõnde tungiv kehatüve torkelõikehaav. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.8 Kuna teoga on põhjustatud kannatanu surm, siis Avstriiskaja tegu ei vaja kvalifitseerimist
Kohus on seisukohal, et surma põhjustamine antud paragrahvi mõttes hõlmab ohtu elule põhjustamist. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 6 1-16-2426 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid asjaolusid
58 mõttes ei esine. Vaatamata sellele, et süüdistatav tunnistas ennast süüdi vaid osaliselt, asub kohus seisukohale, et esineb karistust kergendav asjaolu
57 lg 1 p 3 mõttes kuna süüdistatav kahetseb tehtut. Kohus on seisukohal, et Avstriiskaja süüaste pole suur kuna kuriteo on toimepandud kaudse tahtlusega. Avstriiskaja on varem kohtu poolt karistamata. 4.2 Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, peab kohus põhjendatuks mõista Avstriiskajale vangistus alla
Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid Natalja Avstriiskaja puhul ei esine. Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.
MS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu Xxx esitas tsiviilhagi summas 100 (ükssada) eurot. Süüdistatav Natalja Avstriiskaja hagile vastu ei vaielnud, nõustus tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalnimetatud tsiviilhagi rahuldada. VI Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Natalja Avstriiskajalt väljamõistmisele 7 1-16-2426 sundraha seoses süüdimõistmisega esimese astme kuriteo toimepanemises ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud ning sundtoomise kulud. Samas jätab kohus ekspertiisi nr 15E-GE0911 kulud summas 2223 (kaks tuhat kakssada kakskümmend kolm) eurot riigi kanda kuna kohus on seisukohal, et antud ekspertiisiakt ei ole kasutatav tõendiallikana. Tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 peab kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja ka määratud kaitsjale väljamakstav tasu. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ning arvestades menetluskulude kogusummat on põhjendatud võimaldada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 2xxx, § 311, § 313, § 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.