) § 637 lg 1 p 3 kohaselt kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel.
kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama.
¹ lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
¹ lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. XXXXesitas 05.11.2015 hagi XXXX, XXXXja XXXX vastu ostu-müügilepingu tühistamise nõudes. Hagiavaldusele on lisatud Eesti Vabariigi (esindaja vallavanem XXXX) ja XXXXvahel sõlmitud maaüksuse ostu-müügi leping, riigilõivu tasumise kviitung ja aianduskooperatiivi Kivirand liikmeraamat ning venekeelne volitus ajakirjandusliku uurimuse läbiviimiseks. Kohus keeldus 11.11.2015 kohtumäärusega hagi menetlusse võtmisest. 26.11.2015 esitas hageja kohtule määruskaebuse. Kohus jättis määruskaebuse 18.02.2016 kohtumäärusega käiguta, kuna määruskaebuse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu. Samuti puuduvad esitatud määruskaebuses hageja selgelt väljendatud taotlus ja määruskaebuse arusaadav põhjendus. Kohus on 18.02.2016 kohtumääruse määruskaebuse esitajale kätte toimetanud 23.02.2016 isiklikult allkirja vastu. 03.03.2016 esitas hageja kohtule vastuse, milles leiab, et ei ole nõus 18.02.2016 kohtumääruse resolutsiooniga. Hageja leiab, on juba 05.11.2015 tasunud hagiavalduselt 300 eurot riigilõivu. Hageja on taotlenud 03.03.2016 vastuses tunnistada 14.09.2000 sõlmitud ostu-müügi leping õiguslikult tühiseks. 2 2-15-16677 Kohus leiab, et hageja ei saa menetlusse võtmisest keeldumise korral taotleda teise astme kohtult asja sisulist lahendamist. Hageja ei ole täiendavates põhjendustes selgitanud, miks hageja, kes ka enda kinnitusel ei ole 14.09.2000 sõlmitud ostu-müügilepingu pool, leiab, et tal on õigus taotleda lepingu tühiseks tunnistamist.
lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt tuleb määruskaebuses muu hulgas märkida määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb ning määruskaebuse põhjendus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb määruskaebuse põhjenduses märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb ning viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. Hageja menetlusdokumendis puudub piisavalt selge taotlus ja selle põhjendus, mis vastaks määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Samuti ei ole hageja selgitanud, millest tuleneb hageja hinnangul õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb, s.o mille vastu on kohus 11.11.2015 kohtumääruse tegemisel eksinud. Vastavalt
lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 14 sätestab, et kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Hageja ei ole riigilõivu tasunud. Hageja poolt viidatud 05.11.2015 makstud riigilõiv on tasutud hagiavalduselt. Vastavalt
lg 1 p-le 3 ja § 663 lg 1 kolmandale lausele ei võta kohus määruskaebust menetlusse, kui kaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et määruskaebuse esitaja ei ole tähtaegselt puuduseid kõrvaldanud, määruskaebus ei vasta seadusega ette nähtud nõuetele ja sellelt ei ole tasutud riigilõivu, mistõttu tuleb määruskaebus jätta
Seoses asjaoluga, et kohus keeldub määruskaebuse menetlusse võtmisest, tagastatakse see
Kui kohus keeldub määruskaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud ja et määruskaebus ei ole olnud kohtu menetluses (
Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad
Kohus ei võta määruskaebust menetlusse, mistõttu kostjal ei saa olla tekkinud vajalikke ja põhjendatud kulusid, mida hageja peaks hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.