Obsah (6)

§ 76§ 275§ 65§ 199§ 184§ 113

1-13-11703 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-11703 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragn

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata Peeter Kangro (isikukood 36805252778) Tartu Maakohtu 16.06.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Peeter Kangro tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16.06.
2. a otsusega

§ 275

järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.07.2006.

a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 3 aastat 8 kuud vangistust (16.06.

1. a seisuga), võrra ja mõisteti Peeter Kangrole liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud 8 päeva vangistust kandmise algusega 16.06.
2. a. 1 Riigikohus tunnistas 18.03.
3. a otsusega Peeter Kangro süüdi võimuesindaja laimamises seoses tema ametikohustuste täitmisega

§ 275

järgi ja mõistis karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati 2 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 31.07.2006.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 8 päeva vangistuse võrra (16.06.

1. a seisuga) ja mõisteti Peeter Kangrole kohtuotsuste kogumi eest ärakantavaks liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 8 päeva vangistust, mille kandmise aja algust määrati arvestada alates 16.06.
2. a. Karistuse kandmise algus oli 16.06.
3. a ja lõpp on 24.08.
4. a. Tartu Maakohtu 15.03.
5. a määrusega jäeti Peeter Kangro tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata. Määrus jõustus 17.05.
6. a. Õigus taotleda uuesti tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 17.11.
7. a. Peeter Kangrot on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1) 28.03.
8. a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga; 2) 29.12.
9. a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga; 3) 10.11.
10. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 7380 krooni; 4) 16.11.
11. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga; 5) 05.11.
12. a Jõgeva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; 6) 13.12.2004. a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 1,2; § 189 lg 1 järgi 4 aasta 5 kuu 13 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga; 7) 31.07.2006. a Tartu Maakohtu poolt

§ 113

järgi 8 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 13.12.2004.

a otsusega mõistetud 5 aasta vangistuse ära kandmata osa, s.o 4 aasta 5 kuu 13 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 12 aastat 5 kuud 13 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kannab kaheksal korral kriminaalkorras karistatud Peeter Kangro esimest reaalset vangistust. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Peeter Kangrol kolm last, abikaasaga on suhted katkenud. Peeter Kangro ei ole soovinud oma lähedaste kontaktandmeid avaldada, kuna leiab, et saab ise hakkama. Samuti on ta avaldanud, et viimane tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmine mõjus tema ema tervisele väga halvasti. Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses Peeter Kangro tingimisi ennetähtaegset vabastamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. Kaheksal korral kriminaalkorras karistatud Peeter Kangro kannab esimest reaalset vangistust. Viimase kuriteo pani isik toime vangistuses viibimise ajal, kus kandis karistust

§ 113järgi.

Varasemalt on teda karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, kuritegude dünaamika on olnud vahelduv. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on viha ametiisikute vastu. Vangistusasutus on hinnanud ta kõrgohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlikuks vangidele ning ametnikele. Tema puhul on võimalikuks ohtlikkuse käivitajaks alkoholi tarvitamine ja ametnike tegevus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on 2 aasta jooksul 26% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 27%. Positiivsed asjaolud puuduvad. 2 Peeter Kangro puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad aluse järelduseks, et karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane ta toime uut kuritegu. Peeter Kangro avaldas istungil, et soovib vabaneda karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Peeter Kangro vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kaheksa korda kriminaalkorras karistatud Peeter Kangro kannab käesolevat esimest reaalset vangistust liitkaristusena narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja levitamise eest, tapmise ning vanglas toime pandud võimuesindaja laimamise eest. Varem on teda karistatud huligaansuste, alkoholijoobes juhtimise ja varguste eest. Positiivne on, et Peeter Kangro on vangistuse jooksul osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Näiteks on ta omandanud keevitaja kutse, lõpetanud eksternina

1. klassi ning osalenud „Õiges Hetkes“, millises programmis käsitletud meetodeid katsetas ta ka tavasituatsioonides ja jagas pereliikmetega. Samas ei saa kõikides programmides osalemist pidada tulemuslikuks, nagu ka töötamist, kuivõrd töötamise osas on tema motivatsioon olnud kõikuv ning „Agressiivsuse asendamise treeningust“ ei saanud ta enda hinnangul midagi vajalikku. Vanglast vabanemise korral puudub Peeter Kangrol kindel töökoht, kuid on olemas võimalik elukoht. Varasemast on tal olemas töökogemus ehitaja ja mööblitislerina. Samas, kuigi ta sai piisavat sissetulekut, oli tal ka võlgu. Võlad on käesolevaks ajaks tasutud. Varasema ennetähtaegse vabastamise menetluse raames oli Peeter Kangrol olemas garantiikiri ja tööleping XXXX, mis kuulub kriminaalkorras karistatud R. P. Peeter Kangro on avaldanud, et tal on ka käesoleval ajal võimalik sellesse ettevõttesse tööle saada. Seda on vestluses kinnitanud ka kriminaalhooldusametnik. Tulenevalt asjaolust, et Peeter Kangrol ei ole käesoleval ajal tasumata nõudeid ning tema vabanemisfondis on üle X euro (01.11.
2. a seisuga), on võimalik asuda seisukohale, et hoolimata varasemalt majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuritegudest ei ole garanteeritud töökoha puudumine Peeter Kangro vabastamist välistavaks asjaoluks. Peeter Kangro lähivõrgustikku kuuluvad peale ema ja venna ka kolm last, kellega ta suhtleb telefoni ja kirja teel ning samuti on toimunud kokkusaamised. Peale päritoluperekonna ja laste suhtleb Peeter Kangro tihedalt ka kriminaalkorras karistatud R.P. R.P on avaldanud valmisolekut lisaks tööle kindlustada Peeter Kangrot ka elukohaga. Samas on keeruline hinnata, kas kriminaalkorras karistatud isiku naisele kuuluvasse elukohta elama asumine, mis toob endaga kindlasti kaasa kriminaalkorras karistatud R. P. endaga suhtlemise, võib probleemiks osutuda. Arvestada tuleb sedagi, et kuigi lähedased on Peeter Kangrot iseloomustanud kui töökat inimest, kes on üldjuhul rahuliku meelega, on nad varem toonud välja, et alkoholi tarvitamine võib Peeter Kangro puhul olla plahvatusliku iseloomuga. Alkoholi tarvitamist on riskifaktoriks pidanud ka vangla, märkides, et see on ametnike tegevuse kõrval üheks võimalikuks Peeter Kangro ohtlikkuse käivitajaks. Peeter Kangro, kes alustas alkoholi tarvitamist sõjaväes, eitab sõltuvust. Samas nähtub, et ta on alkoholi joobes pannud toime kuritegusid, s.h raske isikuvastase esimese astme kuriteo, s.o tapmise. Peeter Kangro on küll vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, s.h „Eluviisitreeningu“, kuid ainuüksi programmide läbimine ei anna alust järelduseks, et Peeter Kangro on nüüd suuteline oma alkoholi tarvitamist kontrollima ning ei 3 pane vabaduses joobes olles toime uusi kuritegusid. Seda enam, et Peeter Kangro puhul on märgitud, et toimepandud kuritegude iseloom ja tema käitumine vangistuses viitavad vägivaldsele käitumisele, vähesele enesekontrollile ja empaatilise mõtlemise puudumisele. Ta on küll läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, kuid programmi läbiviijalt saadud tagasiside on negatiivset laadi: Peeter Kangro püüdis tekitada konfliktsituatsioone ning kaasata teisi programmi läbiviijatele vastu töötama. Peeter Kangro süüdistas oma probleemides ja kuritegudes pigem teisi ning ei leidnud, et peaks endas midagi muutma. Nagu eelnevalt juba märgitud, ei omandanud ta programmist enda hinnangul midagi vajalikku. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta Peeter Kangro tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud ta kõrgohtlikuks avalikkusele ning ohtlikuks vangidele ja ametnikele. Tema ohtlikkus seisneb alkoholi joobes füüsilise vägivalla kasutamises, samuti vangistuses ametnike vastu suunatud tegudes. Tema puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%, s.t küllaltki kõrge. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et varem katseajal raske isikuvastase kuriteo toime pannud ja vangistuses võimuesindaja laimamise eest karistatud ning Eesti õiguskorra ja ametnike vastu negatiivselt meelestatud Peeter Kangro vabastamine tingimisi ennetähtaegselt ei ole põhjendatud. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4