Sätestatu kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et ta ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest, kui ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu kulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et tema kavandatav menetluses osalemine on edukas. Riigi õigusabi andmise täpsemad alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. Selle § 7 lg p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on edastanud 04.10.2016 kohtule tema taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid, järelikult on ta saanud Tartu Halduskohtu 27.09.2016 määrusest aru ja suutnud oma õigused ise ära kaitsta. Seetõttu pole tal enam mingit vajadust riigi poolse õigusabi järele. 4.
lg 1 kohaselt saab kohus igas menetlusstaadiumis rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kasutatakse esialgse õiguskaitse vahendeid lisaks veel ka selleks, et vältida kaebaja õiguste pöördumatut või olulist kahjustumist kohtumenetluse kestel.
lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.
lg 5 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist haldusorganile, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kaebaja ei ole oma taotluses märgituga seonduvat kaebust kohtule veel esitanud. Küll aga nähtub kohtule taotluse puuduste kõrvaldamise korras esitatud dokumentidest, et Viru Vangla on vastu võtnud tema kohustamisnõudega vaide. See üksi pole siiski küllaldane alus, et tema taotluse saaks rahuldada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.