← Eesti

3-15-2428/19

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2428 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S. M kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 637 eurot Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja - S. M Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Resolutsioon
  2. Jätta kaebus rahuldamata.
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  4. veebruar
  5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Viru Vangla 10.07.2015 käskkirjaga nr 6-3/799-D (tl 43-44) karistati S. M ’it vangistusseaduse § 37 lg 1 ja § 67 p 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks.
  7. 20.07.2015 esitas S. M Viru Vangale kahju hüvitamise nõude reg 05.08.2015 nr 616/110-1 (tl 8-8p), milles taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist alusetult kartseris viibimise eest 7 ööpäeva vältel.
  8. Viru Vangla 13.08.2015 vaideotsusega nr 6-12/185-2 (tl 41) rahuldati kinnipeetav S. M vaie täies ulatuses ja tunnistati täielikult kehtetuks Viru Vangla 10.07.2015 käskkiri nr 6-3/
  9. Viru Vangla 31.08.2015 vastusega nr 6-16/110-2 (tl 39-40) rahuldati S. M kahju hüvitamise taotlus osaliselt ja hüvitati mittevaralise kahju summas 44,73 eurot. 1 Kaebuse põhjendused ja taotlus
  10. 25.09.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S. M kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 637 eurot. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja nõus temale hüvitatud summa suurusega, kuna see ei vasta seadusele ja talle tekitatud kahjule. Viru Vangla lähtub otsuses RVastS § 9 lg 1 ja lg 2, kuid alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju tuleb hüvitada Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt peab kompensatsiooni summa olema 91 eurot päevas, st 7 ööpäeva eest, mis kaebaja ebaseaduslikul alusel kartseris veetis, peab hüvitis olema 637 eurot. Vastustaja vastuväited
  11. 06.11.2015 kohtule esitatud vastuses (tl 36-36p) märgib vastustaja, et käesoleval hetkel puudub vaidlus selles, et Viru Vangla direktori 31.08.2015 otsusega nr 6-16/110-2 hüvitati kaebajale samas asjas 44,73 eurot. Taotluses kahju hüvitamiseks taotles kaebaja kahju hüvitamist summat määramata vangla äranägemisel ning eelpoolviidatud otsuses on vangla põhjendatud, miks vangla peab kohaseks hüvitise suuruseks summat 44,73 eurot.
  12. Vangla jääb jätkuvalt esitatud põhjenduste juurde, juhindudes muuhulgas paljukorratud kohtupraktikast (nt 3-13-1626, 3-14-135). Viidatud kohtuasjades halduskohus nõustus, et ühe päeva alusetu kartseris viibimise puhul on kohaseks hüvitiseks 6,39 eurot.
  13. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kinnipidamisasutuses viibides on isiku vabadus allutatud paratamatutele piirangutele, milledest kartserirežiim eristub eeskätt täiendava liikumisvõimaluse piiranguga.
  14. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane alusetu kartserikaristuse eest hüvitise määramisel juhinduda kaebuses viidatud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusest (AVVKHS). Kaebaja poolt viidatud seadus ei kehti alates 01.05.2015, mil hakkas kehtima süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus. Vaidlusalune kartserikaristus määrati kaebajale 10.07.2015 käskkirjaga nr 6-3/799-D, ehk siis peale AVVKHS kehtivuse lõppu, millest tulenevalt ei saa tõusetuda isegi teoreetiline antud seaduse kohaldamisvõimalus. Ka AVVKHS kehtivusajal on kohtud antud seaduse regulatsiooni analüüsides leidnud, et kinnipeetava õigusvastase kartserikaristuse kandmise korral on kohaseks hüvitise määraks 100 krooni (Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2010 otsus nr 3-09-1442, p15). Vastustaja oli ja on jätkuvalt seisukohal, et käesoleval juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid praktikas kinnistunud hüvitise suurendamise. Kaebaja ei ole oma kahjunõudes vanglale aga ka kaebuses kohtule ühelegi erandlikule asjaolule tuginenud. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et vangla poolt määratud kahjuhüvitise suurus vastab väljakujunenud praktikale ning on asjaoludest tulenevalt õige ning kaebus sellest tulenevalt põhjendamatu. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohtu põhjendused
  15. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 637 eurot, seoses alusetult kartseris viibimise eest 7 ööpäeva.
  16. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda 2 talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.
  17. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Viru Vangla direktori 31.08.2015 otsusega nr 6-16/110-2 hüvitati kaebajale 44,73 eurot, seoses kaebaja alusetult kartseris viibimise eest 7 ööpäeva. Kahju hüvitise summa määramisel on Viru Vangla lähtunud Riigikohtu praktikast, mille kohaselt mõistlik summa alusetult karteris veedetud ööpäeva eest on 6,39 eurot.
  18. Halduskohus nõustub vastustaja tähelepanekuga, et kaebaja poolt viidatud Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS) ei kehti alates 01.05.
  19. Seega on asjakohatu ja väär kaebaja arusaam, et kompensatsiooni summa peab olema 91 eurot päevas, st 7 ööpäeva eest, mis kaebaja ebaseaduslikul alusel kartseris veetis, peab hüvitis olema 637 eurot.
  20. Riigikohtu Halduskolleegium on
  21. märtsi 2010 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-93-09 punktis 15 nõustunud ringkonnakohtuga, et õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju piisavaks rahaliseks hüvitiseks on 100 krooni iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Selline hüvitise määr on kooskõlas kolleegiumi varasema praktikaga (vt otsus asjas nr 3-3-1-14-06, p 14). Kolleegiumi hinnangul väljakujunenud kohtupraktikaga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  22. märtsi
  23. a otsus asjas nr 3-3-1-93-09) on kooskõlas iga kartseris viibitud ööpäeva eest hüvitisena välja mõista 100 krooni. Kolleegiumi arvates vastab tavaliselt selline hüvitise suurus õigusvastasele kartserisse paigutamisele ja võimaldab määrata õiglase hüvitise (Riigikohtu
  24. detsember 2010 kohtuotsus, asjas nr 3-3-1-84-10).
  25. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole oma kahjunõudes vanglale aga ka kaebuses kohtule ühtegi erandlikku asjaolu välja toonud, mis oleksid aluseks suurema hüvitise määramiseks talle. Kirjeldatu alusel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
  26. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on riigilõiv summas 19,11 eurot tasutud 13.10.
  27. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.