TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2198 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2015, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. S ’i kaebus Viru Vangla 25.06.2015 k

§ 37

p-st 1 ja § 67 p 1 rikkumises 25.05.2015; 27.05.2015; 31.05.2015; 01.06.2015 ja 03.06.2015 ning karistati teda iga rikkumise korra eest 7 ööpäevaks karterisse paigutamisega. 1

1. 29.06.2015 esitas A. S vaide (tl 21-21p) Viru Vangla 25.06.2015 käskkirja nr 6-3/740 kehtetuks tunnistamiseks.
2. Viru Vangla 28.07.2015 vaideotsusega nr 6-12/145-2 (tl 22-22p) jäeti A. S ’i 29.06.2015 vaie täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse põhjendused ja taotlus
3. 01.09.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. S ’i kaebus Viru Vangla 23.04.2015 käskkirja nr 6-2/650 ja Viru Vangla 25.06.2015 käskkirja nr 6-3/740 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt 22.04.2015 kutsus kontaktisik kaebaja enda juurde ja palus esitada kaebajal seisukoht tema tööle asumise kohta. Kaebaja märkis, et tema tervisega puudutavaid küsimusi arutab kaebaja ainult arstiga. 24.04.2015 kontaktisik tutvustas kaebajale tööle määramise käskkirja ja arst R. A tõendit kaebaja töövõimelisuse kohta. Alates 25.05.2015 hakati kaebajale õhtuti kella 21.00 ajal andma korraldusi tööle asumise kohta, kuid kaebaja palus suunata teda arsti vastuvõtule. Kaebaja märkis, et pärast ravimite manustamist ei ole ta võimeline tööle asuma. Esimest korda sai kaebaja arsti vastuvõtule 18.06.2015 ning arst suunas kaebaja eriala arsti juurde. 25.08.2015 käis kaebaja eriala arsti vastuvõtul ning arst väljastas tõendi, et töökohustusi saab kaebaja täita enne rohtude võtmist. Kaebaja leiab, et kontaktisik ei ole kompetentne arutama kaebaja tervisliku seisundi üle ja tegema otsuseid. Kaebaja leiab, et vangla on tema õigusi eiranud ja ignoreerinud. Kaebaja taotleb kohtule esitatud kaebuses Viru Vangla 23.04.2015 käskkirja nr 6-2/650 ja Viru Vangla 25.06.2015 käskkirja nr 6-3/740 tühistamist.
4. Tartu Halduskohtu
5. septembri 2015 määrusega kohus tagastas A. S ’i kaebuse Viru Vangla 23.04.2015 käskkirja nr 6-2/650 tühistamise nõudes kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu HKMS § 121 lg1 p 4 alusel. Kohus vabastas A. S ’i haldusasjas nr 315-2198 esitatud kaebuselt riigilõivu tasumisest ning võttis haldusasja Viru Vangla 25.06.2015 käskkirja nr 6-3/740 tühistamise nõudes menetlusse. Kohus määras vastustajaks Viru Vangla ning vastustaja kohustus esitama kohtule hiljemalt 01.10.2015 kirjaliku vastuse kaebuse kohta ja muud asjassepuutuvad tõendid. Vastustaja vastuväited
6. 28.09.2015 esitas Viru Vangla kohtule vastuse kaebusele (tl 39-40), mille kohaselt vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Viru Vangla 23.04.2015 käskkirjaga nr 6-2/650 määrati A. S üldkasutatavate ruumide koristajaks ajavahemikuks 24.04.2015-24.07.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. II üksuse vanglaametnike ettekannete kohaselt ei allunud A. S 25.05.2015, 27.05.2015, 31.05.2015, 01.06.2015 ja 03.06.2015 vanglaametnike seaduslikele korraldustele asuda tööle eluosakonna koristajana. Seda kinnitavad ka distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid. Kaebaja süüd ei tunnistanud, viidates põdurale tervisele. Igakordselt kontrollisid kaebaja tervist vangla meedikud, kes olid seisukohal, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötada ning tööst vabastust ei antud. Viru Vangla 25.06.2015 käskkirjaga nr 6-3/740 karistati A. S ’i

§ 37

lg 1 ja § 67 p 1sätestatud rikkumiste eest iga eraldi juhtumi puhul seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat iga rikkumise eest 7-ööpäevase kartserikaristusega, sest kinnipeetav ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele, asuda tööle. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumiste eest distsiplinaarkorras karistada. Nimelt tuleneb

§ 37

lg-st 1 2 kinnipeetavale kohustus töötada ning

§ 67

p-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Kuna kinnipeetav keeldus allumast korraldusele teha tööd, siis rikkus ta temale seadusega määratud allumiskohustust. Vastustaja leiab, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et Viru Vangla 25.06.2015 käskkiri nr 6-3/740 vastab haldusmenetluse seaduse § 54 sätestatud nõuetele. Vanglaametniku T. K 28.09.2015 selgituse kohaselt ei viidanud A. S vestlustel enda tervislikule seisundile ega ka ravile enne kui alles distsiplinaarmenetluse käigus. Seega ei vasta kaebaja väited tegelikkusele. Lisaks on ka kaebaja väide kontaktisiku kallutatusest ebatõene. Vastustaja selgitab, et ametnikul ei ole huvi kaebaja suhtes alusetu menetluse läbiviimiseks, kuna see tooks kaasa asjatut aja- ja ressursikulu. Igakordselt kui kaebajale anti korraldus tööle asumiseks ning kaebaja viitas terviseprobleemidele, kontrollis koheselt kaebaja tervisliku seisundi üle vangla meditsiini töötaja ning igakordselt asusid meedikud seisukohale, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötamist. Samuti juhul kui kaebajal oleks terviseseisundist s.h ravimi kõrvalmõjust tulenev takistus, ei oleks meedikud andnud luba töötamiseks. Kaebaja saab viidatud ravi juba alates 2008.aastast, s.o seitse aastat ja enne tööle asumise korralduse saamist ei ole kaebaja kordagi maininud ravimi kõrvalmõjusid ega kaevelnud nende üle. Eeltoodu tõttu ei ole eluliselt usutav, et ravimi kõrvalmõjud ilmnesid alles siis kui vanglaametnikud andsid kaebajale korralduse töötamiseks. Ravimi kõrvalmõjule on kaebaja asunud viitama alles 20.06.2015, s.o distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastuväidetes, mitte vanglaametnikult tööle asumise korralduse saamisel. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt viidatud arsti J. K 25.08.2015 tõendile, milles arst on otsustanud, et kaebaja võib töötada enne õhtuse ravimi võtmist nimetatud tõend ei puuduta käesolevaid juhtumeid, kuna on antud välja sisuliselt 2 kuud hiljem. Vastustaja märgib, et et 23.09.2015 kella 20.05 paiku õhtuse loenduse ajal leidis aset kaebaja poolt põhjustatud juhtum. Nimelt kaebajale selgitati loenduse ajal, et talle ei anta kohe ravimeid, kuna pärast loendust antakse talle korraldus tööle asumiseks. Kaebaja vanglaametnike selgitustega ei nõustunud, nõudis ravimeid ja kui vanglaametnikud hakkasid kambrist lahkuma, viskas kaebaja ametnikke veetopsiga. Vastustaja palub jätta A. S ’i kaebus rahuldamata ja kaebaja poolt kantud kohtukulud tema enda kanda. Kaebaja täiendavad seisukohad 8. Kaebaja esitas 06.10.2015 kohtule täiendavad selgitused, milles kaebaja kinnitab, et ta tõepoolest pööras tähelepanu oma ravimite kõrvalmõjudele alles 20.06.2015 vastuväidetes. Samas vaatamata sellele, vangla ignoreeris kaebaja väited. Kaebaja leiab, et kontaktisik oleks pidanud ühendist võtma eriala arstiga mitte aga meditsiiniõega, kes ei ole pädev andma hinnangut. Kaebaja märgib, et saab vastavat ravi juba 10 aastat ning nende ravimite kõrvalmõjud on eluaegsed, mistõttu kaebaja kaebused ei muudaks midagi. Kohtu seisukoht 9. Käesolevas haldusasjas on A. S esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 25.06.2015 käskkirja nr 6-3/740 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati A. S süüdi vangistusseaduse (edaspidi

) § 37 lg 1 ja § 67 p 1 rikkumises ja teda karistati: 25.05.2015 rikkumise eest 7 (seitsmeks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega; 3 27.05.2015 rikkumise eest7 (seitsmeks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega; 31.05.2015 rikkumise eest 7 (seitsmeks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega; 01.06.2015 rikkumise eest 7 (seitsmeks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega; 03.06.2015kumise eest 7 (seitsmeks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 10.

§ 37

lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 37

lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. 11. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 23.04.2015 käskkirjaga nr 6-2/650 määrati kinnipeetav A. S tööle finants-ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 24.04.2015 kuni 24.07.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Kuna Viru Vangla 23.04.2015 käskkirja nr 6-2/650 ei ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. 12.

§ 37lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

Kaebaja töövõimelisuse on kindlaks teinud arst R. A, kelle 25.05.2015 väljastatud tõendi (tl 46p) kohaselt võib kaebaja töötada kuni 2 tundi päevas, mitte tõsta raskusi üle 5 kg.

1. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et 25.05.2015 kella 20.47 paiku anti kaebajale korraldus asuda tööle V7 osakonna koristajana, kaebaja korraldusele ei allunud ning keeldus tööle minemast. Kaebaja põhjendas oma keeldumist seljavaluga. Meditsiiniosakonna õde vaatas kaebaja üle ning tunnistas kaebaja töövõimeliseks. 03.06.2015 elektroonilisest tervisekaardi väljavõttest (tl 45) nähtub, et 25.05.2015 kaebaja keeldus pärast õhtust loendust tööst sektori koristajana. Kaebaja kurdab alaselja valulikkust ning kaebajale on tehtud valuvaigistav süst. Käesolevaks hetkeks on küll valu möödunud, kuid ei ole nõus tööle asuma, tööst vabastust ei ole antud.
2. 27.05.2015 keeldus kaebaja valvuri seaduslikust korraldusest asuda tööle V7 osakonna koristajana, väites, et tal valutab selg. 01.06.2015 elektroonilisest tervisekaardi väljavõttest (tl 46) selgub, et kaebaja kurdab alaselja valu 2-3 kuud. Keeldus vererõhu ja kehatemperatuuri kontrollimisest. Kaebaja on võtnud pärast õhtusööki seljavalu vastu valuvaigistit, siis kaebaja väitel on valu möödas, seega tööst vabastust ei antud.
3. Kaebaja keeldus 31.05.2015 allumast korraldusele asuda tööle V7 osakonna koristajana. Kaebaja korraldusele ei allunud ning tööle minemist ei põhjendanud. 02.06.2015 tervisekaardi andmete (tl 45p) kohaselt puudub tööst vabastamiseks meditsiiniline näidustus.
4. Samuti keeldus kaebaja ka 01.06.2015 ja 03.06.2015 allumast vanemvalvuri seaduslikule korraldusele asuda tööle V7 osakonna koristajana.
5. Kohtule esitatud kaebuses märgib kaebaja, et pärast ravimite manustamist ei ole ta võimeline tööle asuma. Kaebaja sai esimest korda arsti vastuvõtule 18.06.2015 ning arst suunas kaebaja eriala arsti juurde. 25.08.2015 käis kaebaja eriala arsti vastuvõtul ning arst väljastas tõendi (tl 42p), et töökohustusi saab kaebaja täita enne rohtude võtmist. 4
6. Vastustaja seevastu märgib, et kaebaja saab viidatud ravi juba alates 2008.aastast, s.o seitse aastat ja enne tööle asumise korralduse saamist ei ole kaebaja kordagi maininud ravimi kõrvalmõjusid ega kaevelnud nende üle. Eeltoodu tõttu ei ole eluliselt usutav, et ravimi kõrvalmõjud ilmnesid alles siis kui vanglaametnikud andsid kaebajale korralduse töötamiseks. Ravimi kõrval mõjule on kaebaja asunud viitama alles 20.06.2015, s.o distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastuväidetes, mitte vanglaametnikult tööle asumise korralduse saamisel.
7. Kohus tuvastas, et kaebaja tervisekaardi andmete (tl 44) kohaselt pöördus kaebaja meditsiiniosakonna poole kaebustega iiveldusele peale rohtude võtmist ühekordselt 18.06.
8. Arsti poolt oli suunatud infektsionisti vastuvõtule. Viimasel vastuvõtul 17.02.2015 kaebusi tervise suhtes ei esitanud antud ravi saab aastast
9. Kohus tuvastas, et ka kohtule esitatud 06.10.2015 kaebaja täiendavates selgitustes kinnitab kaebaja, et ta tõepoolest pööras tähelepanu oma ravimite kõrvalmõjudele alles 20.06.2015 vastuväidetes. Seega kohtu hinnangul poolte vahel puudub vaidlus selles, et väidetavate ravimite kõrvalmõjudele, mille tõttu kaebaja väidetavalt ei saanud tööle asuda, on kaebaja viidanud alles 20.06.
11. Vastustaja kinnitusel igakordselt kui kaebajale anti korraldus tööle asumiseks ning kaebaja viitas terviseprobleemidele, kontrollis koheselt kaebaja tervisliku seisundi üle vangla meditsiini töötaja ning igakordselt asusid meedikud seisukohale, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötamist. Samuti juhul kui kaebajal oleks terviseseisundist s.h ravimi kõrvalmõjust, tulenev takistus, ei oleks meedikud andnud luba töötamiseks.
12. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt viidatud arsti J. K 25.08.2015 tõendile, milles arst on otsustanud, et kaebaja võib töötada enne õhtuse ravimi võtmist, nimetatud tõend ei puuduta käesolevaid juhtumeid kuna on antud välja sisuliselt 2 kuud hiljem.
13. Seega kohus on tuvastanud, et kaebajale anti korraldus asuda tööle kehtiva käskkirja alusel, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebaja tervislikule seisundile on andnud arst hinnangu, mille kohaselt võib kaebaja töötada kuni 2 tundi päevas, mitte tõsta raskusi üle 5 kg. Igakordsel kaebajale antud korraldusel tööle asumiseks kui kaebaja viitas terviseprobleemidele, kontrolliti kaebaja tervisliku seisundit vangla meditsiini töötaja poolt ning leiti, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötamist. 23.

§ 63

lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks. 24. Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat

§ 37

lg 1 ja § 67 p 1 rikkumises iga kord eraldi seitsmeks päevaks kartserisse paigutamisega. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud

§ 67

p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Kohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks 5 puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Kohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud
2. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu
3. septembri 2015 määrusega (tl 24-25). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 6