← Eesti

2-16-9102/7

Obsah (10)§ 371§ 75§ 102§ 72§ 86§ 69§ 74§ 70§ 106§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-9102 Tsiviilasi O

) § 86 lg 2 järgi tuleb vaidlus lahendada Tartu Maakohtus. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Tartu Maakohus jättis 22. juuni 2016. a määrusega

§ 371

lg 1 p 2 järgi hagiavalduse menetlusse võtmata ja andis asja kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Maakohus tuvastas, et kostjate elukoht on Soomes ja kontrollis

§ 75lg 1 järgi asja alluvust Eesti kohtule.

Praeguse asjas ei reguleeri kohtualluvust ükski rahvusvaheline leping ega Euroopa Liidu õigusakt.

§ 102

lg 1 p 4 järgi on ühisvara jagamise nõue abieluasi ning kuna mõlemad kostjad on Eesti kodanikud, võib

§ 102lg 2 p 1 järgi asja lahendada Eesti kohus.

Kuna kummalgi kostjal ei ole Eestis elukohta, ei ole

§ 102

lg 3 järgi võimalik kindlaks määrata, milline Eesti kohus on pädev kostjate ühisvara jagama. Eeltoodut arvestades lahendab asja

§ 72lg 2 järgi Harju Maakohus.

Kohtualluvust ei saa määrata praegusel juhul

§ 86

lg 2 alusel vara asukoha järgi, sest

§ 102sätestab abieluasjade erandliku kohtualluvuse.

Erandliku kohtualluvusega määratakse

§ 69

lg 4 esimese lause kohaselt kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Maakohus kohaldas

-i sätteid valesti, kui saatis asja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Olukorras, kus asi võib alluda mitmele kohtule (vt

§ 86

lg 2 ja § 102), tulnuks lähtuda

§ 74lg-st 1 ja asja pidanuks menetlema Tartu Maakohus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgi ringkonnakohus järgmist. 2
  2. Kohtualluvus on

§ 69

lg 1 esimese lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus

§ 75

lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Seega tuleb kohtul avaldust saades kontrollida nii seda, kas Eesti kohus on rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev õigust mõistma, kui ka seda, kas just see Eesti kohus, kuhu avaldus esitati, on riigisisese kohtualluvuse sätete järgi pädev asja lahendama (vt Riigikohtu 28. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-10, p 15). Maakohus tuvastas

§ 70

lg 2 ja § 102 lg 2 järgi, et vaidlus allub Eesti kohtule, ja kontrollis seejärel hagiavalduse siseriiklikku kohtualluvust. Maakohus keeldus hagiavaldust

§ 371lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast.

Viidatud sätte järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Hageja nõustub määruskaebuse kohaselt, et asi allub Eesti kohtule, kuid vaidlustab maakohtu järelduse, et Tartu Maakohus tema hagi ei menetle ning asi saadetakse kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. 6. Ringkonnakohus nõustub maakohuga, et riigisisese kohtualluvuse sätete järgi ei ole Tartu Maakohus asja lahendamiseks pädevaks kohtuks, mistõttu tuleb hagi jätta menetlusse võtmata.

§ 102

on lisaks abieluasjade rahvusvahelisele kohtualluvusele (

§ 102

lg 2) erisätteks ka abieluasjade riigisisese kohtualluvuse (

§ 102lg 3) määramisel.

Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse

§ 102

lg 3 järgi hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi ning kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Kui asi allub Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule, lahendab

§ 72lg 2 esimese lause järgi asja Harju Maakohus (vt Riigikohtu 29.

novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-10, p 14). Kuivõrd tuvastatud asjaoludel ei ole kummalgi kostjal Eestis elukohta, leidis maakohus õigesti, et kohtualluvust ei ole võimalik

§ 102

lg 3 järgi kindlaks määrata, ning juhinduda tuleb

§ 72lg-st 2.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kuivõrd praegune asi võib alluda mitmele kohtule, tulnuks kohaldada

§ 74lg-t 1.

Viidatud sätte järgi, kui asi võib alluda üheaegselt mitmele Eesti kohtule, on avaldajal õigus valida, millisesse kohtusse avaldus esitada. Asja menetleb sel juhul kohus, kuhu avaldus esimesena esitati. Ringkonnakohus leiab, et

§ 74

lg-s 1 sätestatud hageja valikuvabadus on piiratud seaduses sätestatud kohtualluvuse reeglitega. Hagejal on küll õigus pöörduda kohtusse üldise kohtualluvuse järgi või eelistada valikulist kohtualluvust (praegusel juhul on hageja tuginenud

§ 86

lg-le 2), kuid seda juhul, kui asja alluvust ei reguleerita erandliku kohtualluvuse sätetega.

§ 69

lg 4 esimese lause kohaselt määratakse erandliku kohtualluvusega kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Erandlikku kohtualluvust ei saa pooled ka kokkuleppel muuta (

§ 106lg 1 p 4).

Seega leidis maakohus põhjendatult, et kuna abieluasjade kohtualluvust reguleeritakse erandliku kohtualluvuse sättega (

§ 102

), ei saa kohtualluvust määrata

§ 86lg 2 alusel.

Eeltoodut arvestades leidis maakohus õigesti, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ja saata asi

§ 75lg 2 alusel kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule.

7. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

3 Kuivõrd menetluses ei ole teisi isikuid (kostjat) osalenud, jätab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Kai Kullerkupp 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.