1-14-5669/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5669 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Andrey Chulin (isikukood 38204273728) ja tema kaitsja Irina Gromtsev, määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
4. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebused jätta rahuldamata.
6. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Andrey Chulinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
7. Mõista Andrey Chulinilt välja p-s 3 nimetatud menetluskulu, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu
9. veebruari 2015 otsusega tunnistati Andrey Chulin süüdi KarS § 184 lg 2 pde 1,2 järgi ning teda karistati 4-aastase vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
10. jaanuaril
12. Viru Maakohtu
13. oktoobri 2016 määrusega jäeti A. Chulin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Süüdlast on kriminaalkorras karistatud 11 korral ning tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud, kuna süüdlane ei ole hoidunud uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava käitumist vangistuses iseloomustab distsiplinaarkaristuse olemasolu. 2.2 Kinnipeetav asuks ennetähtaegse vabanemise korral elama ema juurde, kes andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. A. Chulinil oleks vabanemise korral ka garanteeritud töökoht. A. Chulini lähisuhtevõrgustikku kuulub ema, tuttavad aga on kriminaalse taustaga. Kohus märkis, et A. Chulinil võib ette tulla tagasilanguse perioode, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega ning mis on ühtlasi uue kuriteo toimepanemise riskiks. 2.3 Kohus leidis, et arvestades toime pandud kuriteo asjaolusid ja korduvat karistatust, ei ole tema vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud – see oleks liiga ennatlik. 11 korral süüdi mõistetud isiku puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks kõrge. Võimalusel eiraks A. Chulin taas ühiskonnas kehtestatud reegleid ning sellist ohtu suurendab süüdimõistetu suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega. 2.4 Kohus arvestas ka ühiskonna õiglustunnet ning leidis, et nii A. Chulini varasem käitumine kui ka viimase kuriteo toimepanemise asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Kuidas kriminaalhooldus saaks uue kuriteo toimepanemise riski maandada, kohus ei näinud. Samuti arvestas kohus, et A. Chulinil on kanda veel 2 aastat ja 2 kuud vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kuna kohtul puudus veendumus, et karistuse eesmärgid on täidetud ning isik uusi kuritegusid toime ei pane, on vabastamine praegu ennatlik. Vangistuses on A. Chulinil võimalik varasemast käitumisest järeldusi teha, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia tööl.
14. Maakohtu määruse vaidlustasid A. Chulin ja tema kaitsja Irina Gromtsev, kes taotlevad vaidlustatava lahendi tühistamist ja A. Chulini vabastamist temale Viru Maakohtu
15. veebruari
16. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus on valesti arvutanud ärakandmisele kuuluva karistuse jäägi, mis on 1 aasta ja 2 kuud, mitte 2 aastat ja 2 kuud. Kohus on põhiliselt arvestanud kinnipeetava varasema karistuse arvuga. Praeguseks on aga paljud karistused registrist kustunud. 3.1.2 Positiivsete asjaoludena toob kaitsja välja, et A. Chulin on alates
17. detsembrist 2015 paigutatud avavanglasse, ta on olnud hõivatud majandustöödel ja töötab alates
18. veebruarist 2016 XXX OÜ-s. Seejuures on teda iseloomustatud kui kohusetundlikku ja efektiivset töötajat ning temaga on sõlmitud tähtajatu tööleping. Kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused (sh sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“) on läbitud, samuti keeleõpe A2 tasemel. Rahalised kohustused puuduvad ning vabanemisfondis on 1800 eurot. Garanteeritud töötasu vabanemisel on 800 eurot. Lähedaste – ema ja tädipoja toetus mõjutab kinnipeetavat positiivselt. A. Chulinil ei ole tuvastatud alko- ega narkosõltuvust. Uute kuritegude toimepanemise protsent on alla keskmise. Nii vangla kui ka prokuratuur toetavad ennetähtaegset vabastamist. Antud juhul kaaluvad seega positiivsed asjaolud negatiivse üles. 3.1.3 Ehkki kohus on tähelepanu pööranud ühele distsiplinaarkaristusele, on see juhusliku iseloomuga, kuivõrd määruse tegemise ajaks on mõistetud karistusest kantud 2 aastat 8 kuud ja 16 päeva, ning peale nimetatud distsiplinaarkaristuse on käitumine muus osas laitmatu. 3.1.4 Kohus viitas ka suhetele kriminaalkorras karistatud isikutega, ent ema sõnul on need sõbrad praeguseks ajaks surnud. 3.1.5 Kuna kinnipeetav on oma pika karistuse kandmise aja jooksul tegelenud rahaliste nõuete tasumisega, siis annab see alust väita, et ta on teinud oma käitumisest järeldused ning kavatseb edaspidi elada seaduskuulekalt. 2 3.1.6 Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise elektroonilise valve formaalsed alused on täidetud. Vabastamine oleks efektiivsem karistuse lõpuni kandmisest. Käitumiskontrolli ajal saaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski ning teostada kinnipeetava üle kontrolli 14 kuu jooksul. 3.1.7 A. Chulinil on motivatsioon muuta varasemat käitumist ja edaspidi seaduskuulekalt elada. Süüdimõistetu allutamine kriminaalhooldusele koos lisakohustuste panemisega piirab oluliselt tema liikumisvabadust ja elukvaliteeti, samuti on väga efektiivne ja distsiplineeriv elektrooniline järelevalve. Liiga pikk vangistus aga teeb resotsialiseerumise väga raskeks. Karistuse eesmärgid on täidetud ning A. Chulinile tuleks anda võimalus end vabaduses tõestada. 3.2 A. Chulin märgib, et formaalsed eeldused tema vabastamiseks on täidetud – ta on ära kandnud üle 2/3 talle mõistetud vangistusest. Sel ajal on ta täitnud kõik riigi rahalised nõuded, läbinud kõik ettenähtud programmid ja viibib praegu avavanglas. Sealt käib ta tööl OÜ-s XXX. Ka vabaduses on A. Chulinil garanteeritud töökoht. Samuti on A. Chulinil kindel elukoht, kus elab 100% invaliidistunud ema, kes vajaks poja abi. Esialgseks toimetulekuks on A. Chulin vanglaarvele kogunud 1900 eurot. Nii kriminaalhooldaja, vangla kui ka prokurör toetavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Vangistuse ajast on A. Chulinil vaid üks distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ostis lubatust enam tikke. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole tegemist raske üleastumisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord kaitsja ja A. Chulini esile toodud argumente, jätab kaebused rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.
20. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on vangla asunud kinnipeetava vabastamist toetavale seisukohale ja seda on teinud ka prokurör oma kirjalikus arvamuses. Sellele vaatamata leiab ka ringkonnakohus, et maakohus on kaalutlusõigust teostanud seaduses lubatud viisil, kui jättis A. Chulini tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ka ringkonnakohus leiab, et isiku puhul, keda on paljukordselt kriminaalkorras karistatud, kes kannab karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest ning keda on distsiplinaarkorras karistatud ka vangistuses, oleks ennatlik ennetähtaegselt vabastada.
21. Ehkki A. Chulin ja tema kaitsja on välja toonud erinevaid vangistusest vabastamist toetavaid argumente, määruskaebuste väited ringkonnakohut maakohtu positsioonist erinevale seisukohale asumiseks ümber ei veena. Karistusseadustik ei näe ette isiku vangistusest tingimisi vabastamise imperatiivsust formaalsete aluste esinemisel. Seejuures lähtub ringkonnakohus järgmistest argumentidest. Esiteks tuleb loomulikult pidada vägagi positiivseks, et A. Chulin on täitnud kõik riigi rahalised nõuded, läbinud kõik ettenähtud programmid ja viibib praegu avavanglas. Sealt käib ta tööl OÜ-s XXX, kuhu saab tähtajatu lepingu alusel jääda ka edaspidiseks tööle. Ringkonnakohtu lahendi tegemise ajaks on tal karistusaja lõpuni kanda 1 aasta ja 1 kuud vangistust. Puudub kahtluski, et sellises olukorras oleks riigile kasulikum määrata A. Chulin käitumiskontrollile, mis võimaldaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski ning teostada kinnipeetava üle kontrolli. Kui aga arvestada isiku varasemat elukäiku, selgub, et A. Chulin on katseajal toime pannud kuriteo, samuti on teda ka varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud (Harju Maakohtu
22. juuli 2007.a määrusega). Seejuures on A. Chulin nt
23. a kohtuistungil kinnitanud, et kahetseb tehtut ja tegi enda jaoks järeldusi. A. Chulin kandis tol korral oma üheksandat karistust. Kui vaadata A. Chulini edasist 3 elukäiku, siis peale nimetatud määruse tegemist rikkus A. Chulin kriminaalhooldust (täpsemalt elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korda ning ei täitnud ta kohustust hoiduda suhtlemast kohtu määratud isikutega). Kohus pikendas sellele vaatamata katseaega. Samas aga selgub isiku edasisest elukäigust, et jätkus ka uute kuritegude toimepanemine ja viimase otsuse järgi kannab A. Chulin karistust juba narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest. Seejuures on ta kuriteo toimepanemist põhjendanud sellega, et hakkas müüma narkootikume, et tagada perekonna majanduslik toimetulek. Kuna A. Chulin ka
24. a enda ennetähtaegse vabastamise istungil kinnitas, et pani kuriteo toime kuna teda koondati töökohast, siis on ringkonnakohtu hinnangul suur risk, et töökoha kaotuse korral hakkab A. Chulin otsima võimalusi ebaseaduslikul teel oma majandusliku olukorra parandamiseks. Eeltoodut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke täidab paremini see, kui A. Chulin saab avavanglas kinnistada oma tööharjumusi ja olla eemal tema kuritegelikku käitumist soodustavatest teguritest nagu narkootikumid (A. Chulin on vangla iseloomustuse kohaselt juhutarvitaja, kes tarvitas narkootikume periooditi alates 18- eluaastast ning uuesti siis, kui ise nende müügiga tegelema hakkas) ja kriminaalse taustaga tuttavad. Ehkki ringkonnakohus tõepoolest tahaks loota, et A. Chulin soovib oma elu muuta, on kohtul siiski keeruline uskuda A. Chulini siirusesse, kuivõrd isiku varasem elukäik annab aluse kahelda, kas ta sel korral suudab oma positiivsed eesmärgid - muuta varasemat käitumist ja edaspidi seaduskuulekalt elada - realiseerida.
25. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
26. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Gromtsev esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel A. Chulini kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau