Obsah (4)

§ 30§ 37§ 32§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-4543 Tsiviilasi

) § 28 lg-d 1 ja 2, § 30 lg-d 1 ja 2, § 37 lg-d 1 ja 2). Kehtiva formaliseerituse printsiibi tõttu ei saa kohtutäitur anda hinnangut sissenõudja ja avaldaja vahel sõlmitud kokkuleppele täitemenetluses. Võlgnik ei ole esitanud kokkulepet kinnitavaid dokumente. Kokkuleppe olemasolul tuleks avaldajal esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 korras. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohus jättis
2. juuli 2016 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. Avaldaja vaidlustab nii täitemenetluse algatamist, kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmist. Maakohus leidis, et täitemenetluse alustamine
3. veebruaril 2016 täiteasjas nr 066/2016/300 oli seaduslik ja avaldaja kaebus selles osas ei ole põhjendatud. TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Kohtule esitatud sissenõudja seadusliku esindaja avalduse täitemenetluses nr 066/2012/2548 sõnastuse kohaselt (tl 45) palus ta lõpetada avaldaja suhtes täitemenetluse nr 066/2012/
4. Võlga seisuga
5. oktoober 2013 summas 1996 eurot 73 senti tulevikus välja mõista ei saa. 3 Lähtudes avalduse grammatilisest tõlgendusest saab üheselt järeldada, et sissenõudja tahe oli lõpetada täitemenetlus ehk lõpetada nõude sundtäitmine, kuid see ei tähenda, et ta on nõudest loobunud. Täitemenetluse lõpetamine ja nõudest loobumine ei ole üks ja sama mõiste. TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Nõudest loobumine peab olema väljendatud sõnaselgelt ja kirjalikult. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et sissenõudja oleks oma nõudest kirjalikult loobunud. Maakohus leidis, et isegi juhul, kui oleks olnud suuline kokkulepe elatise summas 100 eurot kuus tasumise kohta, ei piiranuks see õigust pöörduda kohtutäituri poole täitedokumendi sundtäitmiseks. Vastavalt TMS § 23 lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Seega täitemenetlust saab alustada ainult TMS § 23 lg-s 1 nimetatud dokumentide alusel ning selliste dokumentide esitamisel menetluse alustamine on kohustuslik. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mis lähtuvalt TMS § 23 lg-st 1 tähendab, et kohtutäitur peab kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Kohtutäiturile olid esitatud TMS § 23 lg-s 1 nimetatud dokumendid ja täitemenetluse mittealustamiseks ei olnud seaduslikku alust. Kohtutäitur ei saa lähtuda suulisest kokkuleppest, mis ei ole TMS § 2 lg-s 1 loetletud täitedokument. Maakohus leidis, et kohtutäituri tasu on välja mõistetud korrektselt ja õiguspäraselt, seega ka selles osas ei ole kaebus põhjendatud. Vastavalt kohtutäituri seaduse (

) § 28 lg-le 1 on kohtutäituri ametitoiming tasuline.

§ 30

lg-test 1 ja 2 tulenevalt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 37

lg 1 ja 2 kohaselt on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu arvestatakse sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud sissenõudja seadusliku esindaja avaldust täitemenetluse täiteasjas nr 066/2012/2548 lõpetamiseks. Sissenõudja on avalduses otseselt väljendanud tahet lõpetada täitemenetlus avaldaja suhtes. Teise lausega loobus sissenõudja oma nõudest. Maakohus on kokkuleppe olemasolu puudumise tuvastamisel vääralt tuginenud pelgalt sissenõudja paljasõnalisele väitele selle puudumise kohta. Kokkuleppe sõlmimist tõendavad kaudsed tõendid, s.o pangakonto väljavõtte, avalduse põhjendus, kohtutäituri ja kohtu poolt toodud arvestused, mis kinnitavad kokkulepet 100 eurot kuus tasumise kohta. Vastasel juhul poleks avaldajal olnud ka põhjust iga kalendrikuu kanda üle sissenõudja arvele 100 eurot. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT
2. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu. Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastanud. 4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
4. Maakohus leidis põhjendatult, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Kohtutäitur on kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele. See tähendab, et dokument peab sisalduma TMS § 2 lg 1 loetelus, olema vormistatud pädeva organi poolt, vastama vorminõuetele, olema kohtutäiturile esitatud kas originaaldokumendina või selle notariaalselt tõestatud ärakirjana. Täitur ei saa menetlust alustades kontrollida, kas nõue on ka tegelikult täitmata. Kuivõrd kohtutäiturile olid esitatud TMS § 23 lg-s 1 nimetatud dokumendid, s.o täitmisavaldus ning jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas (TMS § 2 lg 1 p 1), siis leidis maakohus põhjendatult, et puudus alus jätta täitemenetlus alustamata.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sissenõudja ei ole
6. oktoobri 2013 avaldusega täiteasjas nr 066/2016/300 sundtäidetavast nõudest loobunud. Täitemenetluse täiteasjas nr 066/2012/2548 lõpetamise avaldus on sõnastatud selliselt, et sissenõudja palub lõpetada täitemenetlus võlgniku suhtes ning kinnitab, et võlgnevust seisuga
7. oktoober 2013 summas 1996 eurot 73 senti ei saa sisse nõuda. Juhul kui avalduse teist lauset käsitleda nõudest loobumisena, siis on sissenõudja loobunud üksnes seisuga
8. oktoober 2013 sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisest, mitte tulevikku suunatud elatise nõudest.
9. jaanuari 2016 täitmisavalduse kohaselt soovib sissenõudja pöörata täitmisele sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse perioodi
10. detsember 2013 kuni
11. detsember 2015 summas 3009 eurot 57 senti ning täita jooksvat elatise nõuet. Seega isegi kui sissenõudja oli seisuga
12. oktoober 2013 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse nõudest loobunud, ei nõua sissenõudja selle võlgnevuse täitmist täiteasjas nr 066/2016/300 ning täitmisavalduse esitamine on lubatud. Tsiviilasja materjalide juures on pangakonto väljavõtted, millest nähtuvad avaldaja poolt elatise katteks tasutud summad. Avaldaja ei ole nimetatud summasid vaidlustanud ega väitnud, et ta oleks tasunud pangakonto väljavõttest nähtuvast rohkem.
13. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei oma täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu nõudest tulenevalt tähtsust, kas avaldaja ja sissenõudja vahel on olemas kokkulepe 100 euro tasumise kohta. Avaldaja ei ole kokkuleppe olemasolu tõendanud. Sissenõudja eitab kokkulepet. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kokkuleppe sõlmimine on tõendatav kaudsete tõenditega. Pangakonto väljavõttest ei nähtu kokkulepet 100 euro tasumise kohta, vaid see, et avaldaja on elatise katteks tasunud enamasti 100 eurot kuus, mõni kuu isegi vähem. Tegelikkusele ei vasta avaldaja väide, et kui poleks olnud kokkulepet, poleks avaldajal olnud põhjust iga kalendrikuu kanda üle sissenõudja arvele 100 eurot. Avaldajal on perekonnaseadusest tulenev kohustus pidada oma alaealist last üleval ning kohustuse rahaline suurus on määratud kindlaks jõustunud kohtuotsusega, mille kohaselt ei või avaldaja kohustus olla väiksem kui seadusega kehtestatud elatise miinimumäär. Avaldaja poolt tasutud 100 eurot kuus on oluliselt väiksem kui seadusega kehtestatud miinimum. Kuivõrd täitur ei saa keelduda täitemenetluse alustamisest, kui talle esitatakse TMS §-s 23 nimetatud dokumendid, siis isegi kokkuleppe olemasolul ei ole täitemenetluse algatamine välistatud. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri poolt maakohtu menetluses avaldatuga, et kokkuleppe olemasolul on avaldajal õigus pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks 5 tunnistamiseks kokkulepet ületavas osas. Sel juhul lasub avaldajal kokkuleppe sõlmimise tõendamise koormis.
14. Maakohus jättis põhjendatult avaldaja kaebuse kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamise osas rahuldamata. Avaldaja põhjendab kohtutäituri tasu väljamõistmise põhjendamatust asjaoluga, et täitemenetluse alustamine on seadusvastane, mistõttu on seadusvastane ka kohtutäituri tasu avaldajalt väljamõistmine. Kuivõrd ringkonnakohus leidis eespool, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse õigustatult, siis on vastupidised avaldaja väited põhjendamatud. Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus siiski vajalikuks selgitada kohtutäituri tasu väljamõistmise põhimõtteid. Kohtutäituri tasu nõue tuleneb seadusest ning täituri tasu suurused on seadusega kindlaks määratud.

§ 30

lg 1 teise lause järgi maksab täitemenetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 37

lg 1 esimese lause kohaselt on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Täitemenetluse täiteasjas nr 066/2016/300 alustamise hetkel, s.o 2016 aastal, on elatusraha miinimummäär vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ning Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-le 1 215 eurot.

§ 32lg 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks.

Seega on kohtutäitur mõistnud välja täitemenetluse alustamise tasu kooskõlas seadusega.

§ 37

lg 2 esimese lause kohaselt arvestatakse elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu

§ 35

alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt.

§ 35

lg 1 kohaselt sissenõude summalt kuni 3200 eurot on kohtutäituri põhitasu määr 519 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega vastab kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega väljamõistetud kohtutäituri põhitasu võlgnevuselt 3009 eurot 57 senti seadusele. 12. Ringkonnakohus jätab seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega sellega kaasnevad menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudjat esindas määruskaebemenetluses seaduslik esindaja ning sellest tulenevalt eeldab ringkonnakohus, et menetluskulusid tal tekkinud ei ole. Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastuse esitanud, seega ei ole täituril kulusid tekkinud. Kohtutäituri poolt kantavad õigusabikulusid ka TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata. Sellest tulenevalt menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 6