1-07-8640/449

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-8640 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Karol Lük (isikukood 37407112713) kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
6. novembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Mõttus kaudu 80 eurot vandeadvokaat Brigitta Mõttusele tema poolt määruskaebemenetluses Karol Lükile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Karol Lükilt välja menetluskulu riigituludesse. Karol Lükil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Karol Lük, 1-07-8640, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tallinna Ringkonnakohtu
8. mail 2011 otsusega tunnistati Karol Lük süüdi KarS § 114 p-de 1,4 - § 22 lg 3 järgi ja talle mõisteti KarS § 60 lg 1 alusel karistuseks 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
9. septembril
11. Tartu Maakohtu
12. novembri 2016 määrusega jäeti K. Lük vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et vaatamata kinnipeetavat iseloomustavat kõigel positiivsele, ei saa K. Lüki vabastada arvestades tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning tema varasemat elukäiku. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. K. Lüki on kriminaalkorras karistatud 3 korral. Ta pani ligi 20 aastat tagasi toime röövimise ja tapmise, kaks viimast kuritegu – narkootilise aine tarvitamise ja raske isikuvastase kuriteo pani ta toime vangistuse ajal. Kuigi kinnipeetav ise vägivalda ei kasutanud, oli ta kaasaaitaja mõrvakatses. Kohus leidis, et isik, keda on karistatud pikaajalise vangistusega, kuid kes sellele vaatamata on jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, peaks kandma uue kuriteo eest mõistetud karistuse kas täielikult või vähemalt suures ulatuses lõpuni. Kohus märkis sedagi, et kahtleb K. Lüki käitumiskontrollile allutamise mõjususes. Seda, et K. Lük täidab korraldusi valikuliselt, näitab asjaolu, et ta ei ilmunud määratud tähtajaks vanglasse karistust kandma.
13. K. Lüki kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus K. Lüki karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.1 Täidetud on vabastamise formaalsed eeldused. Kohus on nõustunud sellegagi, et K. Lüki vabanemisjärgsed tingimused on head – tal on garanteeritud töökoht, hea palk ning seega võimalus saada igapäevaeluga hästi hakkama ning toetada peret ja alaealist last. K. Lüki õde on lubanud teda toetada. Ka isiku käitumisele vangistuses etteheiteid teha ei saa – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti on K. Lükil garanteeritud elukoht elukaaslase tädile kuuluvas majas. Elukaaslasega, kellega vangistuse ajal lahku mindi, on mõlemapoolne soov koos elama hakata. Pere on ka peamine põhjus, miks K. Lük soovib ennetähtaegselt vabaneda. Nimelt soovib ta olla oma lapse kõrval ja teda esimesse klassi minekuks ette valmistada, võtta osa lapse arendamisest ja kasvatamisest. 3.2 Kohtu põhjendustest ei selgu, miks kaalub isiku minevik üles tema positiivse hinnangu praegu. Samuti on subjektiivne kohtu hinnang, mille kohaselt näitab see, et isik ei ilmunud karistust kandma, et tema allutamine käitumiskontrollile ei oleks piisav vahend. K. Lük taotles mitmel korral karistuse edasilükkamist perekondlikel põhjustel. Sel põhjusel ei läinud ta ka kinnipidamiskohta, ent ta ei hoidnud karistuse kandmisest eemale ega varjanud end, vaid käis tööl, et tagada perele äraelamine. K. Lük viibis vabaduses ka tema kohtuasja arutamise ajal, olles alati kättesaadav – seega ei saa väita, et ta ei alluks kontrollnõuetele. 3.3 Põhjendamatu on tugineda minevikus toimepandud kuritegudele, kui on tõendatud positiivsete asjaolude esinemine vabanemiseks. Ennekõike peaks siiski hindama isiku käitumist viimase perioodi karistuse kandmise ajal ja vägagi positiivseid vabanemisjärgseid tingimusi. 3.4 Prokuröri arvamus oli põhimõtteliselt koopia vangla materjalidest. Kuna prokurör ei osalenud istungil, ei olnud kaitsjal võimalust küsida, mida peaks kinnipeetav üldse tegema, et tema taotlus rahuldataks, kui olenemata käitumisest (millele etteheiteid ei ole), töö- ja elukoha ning pere toetuse olemasolule, viidatakse endiselt varasemale karistusele ja ei toetata ennetähtaegse vabastamise taotlust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord kaitsja argumente ning K. Lüki ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt. 2 2
15. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on vangla asunud kinnipeetava vabastamist mittetoetavale seisukohale ja sama on teinud ka prokurör oma kirjalikus arvamuses. Vangla tehtud riskihinnangu kohaselt on K. Lüki hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks, mis tuleneb kahe üliraske kuriteo toimepanemisest. 5.1 Kaitsja on välja toonud, et K. Lükil puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Üldiselt loetakse vangistatu õiguspärast käitumist vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Samas ei saa aga K. Lüki puhul mööda minna asjaolust, et oma kaks viimast rasket kuritegu on ta toime pannud vangistuses olles. 5.2 Kaitsja põhiargument seisneb selles, et K. Lüki vabanemisjärgsed tingimused on head ning et need kaaluvad üles isiku mineviku ja toimepandud kuriteo raskuse. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et garanteeritud elu- ja töökoht, õe toetus ning soov pereelu taastada on iseenesest hinnatavad positiivsetena. Samas on neid asjaolusid maakohus ka arvestanud. Hinnata tuleb kõiki isikut iseloomustavaid asjaolusid kogumis. Ehkki maakohus on tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastuargumentidena keskendunud peamiselt kuriteo asjaoludele, K. Lüki varasemale elukäigule ja hoiakutele, nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tal puudub käesolevalt ohtlikkus ja risk vaid valdkondades, mis puudutavad eluaset ja haridust. Ülejäänud hinnatud valdkondades (majandus, suhted, alkohol, narkootikumid, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud) on täheldatud kas ohtlikkust, riski või mõlemat. Seetõttu ei ole vähemalt ringkonnakohtu hinnangul põhjust arvata, et maakohus on kaalutlusõigust teostanud vääralt. Olenemata sellest, et isiku elutingimused vabanemisel on riskihinnangu kirjeldused head, on vangla iseloomustuses välja toodud mitmeidki riske (rahaliste raskuste korral oht uute kuritegude toimepanemiseks, hoolimatu ja riskeeriv käitumine, teatavate kriminaalsele subkultuurile omaste hoiakute ja põhimõtete kujunemine seoses sellega, et K. Lük on viibinud suure osa elust vanglas), mis ka ringkonnakohtu arvates kaaluvad üles süüdlase vabanemisjärgsed tingimused ja eesmärgid. 5.3 Ehkki prokurör istungil ei osalenud, on tema kirjalikust seisukohast näha, millistel põhjendustel on keeldutud K. Lüki ennetähtaegse vabastamise toetamisest.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17. Kaitsja vandeadvokaat B. Mõttus esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis määruskaebuse koostamine aega 2 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 80 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel K. Lüki kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau