KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-14483 Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Liis Arrak Tsiviilasi SB (pank

) § 63 lg 1 sätestab, et haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Kostja vastuväited 2. Kostja palus jätta hagi menetlusse võtmata. Hageja oli OÜ A ainuosanik ning juhatuse liige. Kostja ei teinud OÜ-le A ülekannet. Ülekantud summat ei saa käsitleda hageja kahjuna, kuna hageja arvelduskontol olnud vara muutus pankrotivaraks, mida kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Lisaks ei saa hageja esitada hagi, mille esemeks on pankrotivara koosseisu kuuluv nõue, kuna see õigus on läinud üle haldurile (

§ 35lg 1 p 2).

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

1. 01.11.2016 määrusega keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
2. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et tulenevalt

§ 35

lg 1 p-st 2 läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Ka kahjunõue halduri vastu

§ 63lg 1 järgi on pankrotivarasse kuuluv varaline nõue.

Seega puudub hagejal

§ 63

lg 1 järgi esitatava nõude osas tsiviilkohtumenetlusteovõime, mis on menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Kirjeldatud olukorras ei ole hageja esitanud hagi eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Määruskaebus

1. Hageja esitas 15.11.2016 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavalduse menetlusse.
2. Maakohus ei ole põhjendanud, et raha ülekandmine oli pankrotimenetluse huvides, kuigi ta oleks pidanud seda tegema, kui keeldus hagi menetlusse võtmast. Hageja jääb selle juurde, et kuna pankrotivarast tehti ebaseaduslik väljamakse summas 9586,75 eurot, siis selle võrra jääb pankrotivõlgnik võlausaldajatele võlgu. Selle summa oleks saanud ära jagada võlausaldajate vahel. Võlgnikul on

§ 63alusel õigus esitada nõue pankrotihalduri vastu.

Vastus määruskaebusele 2

1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Lisaks tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumisele esinevad ka muud hagi menetlemist välistavad asjaolud – oluline osa hageja nõude rahuldamise eeldustest on hagis käsitlemata; hagejale ei ole kahju tekkinud; hageja ei ole hagi esitanud mitte enda, vaid oma võlausaldajate õiguste kaitseks. Edasine menetluse käik
2. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel seetõttu, et hagejal puudub sellise nõude esitamiseks tsiviilkohtumenetlusteovõime. Kolleegium maakohtuga ei nõustu.

§ 35

lg 1 p 2 sätestab küll, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Samas näeb

§ 63

lg 1 ette, et haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Ringkonnakohus leiab, et

§ 63

lg 1 on

§ 35lg 1 p 2 suhtes erinorm.

Kolleegiumi hinnangul annab

§ 63

lg 1 võlgnikule õiguse esitada pankrotihalduri vastu kahju hüvitamise nõude ka juhul, kui vaidlus puudutab pankrotivara.

§ 63lg 1 ei tee erisust selles osas, kas kahju puudutab pankrotivara või mitte.

Maakohus ei ole ka selgitanud, millisel eesmärgil peaks

§ 63

lõiget 1 tõlgendama kitsendavalt, s.o selliselt, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse ajal pankrotihalduri vastu kahjunõuet, kui kahju on tekitatud võlgniku varale, mis kuulub pankrotivara hulka. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

1. Kostja on leidnud, et hagi esitamist välistavad ka muud asjaolud. Kolleegium märgib, et hagiavalduse menetlusse võtmine on maakohtu pädevuses. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast seetõttu, et hagejal puudub sellise nõude esitamiseks tsiviilkohtumenetlusteovõime. Ringkonnakohus sellega ei nõustunud. Muude asjaoludega ei ole maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kujundada seisukoht kostja muude väidete suhtes, mis tema hinnangul on aluseks asja menetlemisest keeldumisele.
2. Hageja on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta. Kolleegium selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmine ei ole ringkonnakohtu pädevuses, vaid on maakohtu pädevuses. 3
3. TsMS § 173 lg 3 teine lause sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak 4