1-15-4360/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4360 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus Joel Sepa (Sepp, ik 37811150232) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Joel Sepa kaitsja advokaat Kalju Kutsar, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) advokaat Kalju Kutsarile määruskaebemenetluses Joel Sepale riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista Joel Sepalt välja menetluskulu 48 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Joel Sepal tasuda väljamõistetud menetluskulu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu
9. juuli 2015 otsusega mõisteti Joel Sepale KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9, § 120, § 266 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuulus 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks arvestati 9 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks
10. juuli 2014 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 329 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi mõistetud raskema karistusega, s.o 5 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 09.02.2014 ja karistusaja lõpuks 09.05.
12. Tartu Vangla esitas
13. septembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Sepa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
14. Tartu Maakohtu
15. novembri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täitmata, kuna kinnipeetava poolt märgitud aadressile ei saa leviala puudumise tõttu elektroonilist järelevalvet kohaldada. Piisava andmesidelevi puudumisel ei ole võimalik süüdimõistetut elektrooniliselt kontrollida ja sisuline valve puuduks. Samuti leidis maakohus, et kinnipeetavat ei saa vabastada lootuses, et ta muretseb kunagi oma tulevasse elukohta levi parandava suhteliselt kalli tehnika. Lisaks leidis maakohus KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid kogumis arvestades, et ka nendel alustel ei ole võimalik J. Seppa vabastada. Nimelt on J. Sepp korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes on ka mitmel korral viibinud vanglas. Maakohtul puudub veendumus, et J. Sepp käituks vabadusse pääsedes õiguskuulekalt. Lisaks on J. Seppa käesoleva aasta jooksul kahel korral kinnipidamiskohas distsiplinaarkorras karistatud. Kui isik ei suuda õiguskuulekalt käituda ka vanglas, on vähe tõenäoline, et vabaduses olles, kus on olemas ligipääs alkoholile, suudaks J. Sepp õiguskuulekalt käituda. Maakohus leidis, et negatiivsed aspektid on ülekaalus ja mõningased positiivsed asjaolud, nagu lähedaste toetus ja väidetav soov muutuda, ei anna alust isikut ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Sepa kaitsja advokaat K. Kutsar, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et seadus ei sea tingimisi vabastamise võimalust sõltuvusse „piisavast“ andmelevist, kuna taoline lähenemine viiks kinnipeetavate ebavõrdse kohtlemiseni. Isik peab vabastamise korral valima elukoha, kus elektrooniline järelevalve on võimalik. Samas ei saa vabastamisele takistuseks olla „piisava andmelevi“ puudumine, kuna selline mõiste on ebamäärane ning ei anna kinnipeetavale võimalust leida endale sobivam elukoht, kuhu tingimisi vabastamise korral elama asuda. Maakohus on jätnud tähelepanuta J. Sepa selgituse, et teatud lisaseadme paigaldamise läbi on võimalik levitingimusi parandada ning sellise seadme muretsemiseks on tema lähedased nõusoleku andnud.
17. J. Sepal on tasuda olulises ulatuses tsiviilhagisid ja menetluskulusid, kuid nende summade tasumise tõenäosus on suurem siis, kui ta viibib vabaduses ja töötab. Kinnipeetaval on ennetähtaegse vabanemise korral võimalik asuda tööle, teenida endale sissetulekut ja täita varalisi kohustusi. Kriminaalhooldajal on vabanemise korral võimalik kontrollida, kas J. Sepp asub tööle ettevõttes, kuhu talle on lubatud rakendust leida ning kas ta järgib keeldu mitte tarvitada alkoholi.
18. Maakohus põhjendas J. Sepa vabastamata jätmist muuhulgas sellega, et kinnipeetavat on mitmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Samas on jäetud tähelepanuta distsiplinaarrikkumiste asjaolud. J. Sepp on keeldunud suhtlemast seksuaalkuritegude eest süüdimõistetud isikutega, kuid taolist suhtumist ei saa üheselt taunida, kuna taolisi kuritegusid toimepannud isikud pälvivad erilist hukkamõistu ka seaduskuulekate isikute poolt. Ringkonnakohtu järeldused
19. Ka ringkonnakohus ei vabasta J. Seppa vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuigi kinnipeetav on avaldanud soovi ennast parandada, oleks tema ennetähtaegne vabastamine siiski ennatlik.
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et täitmata on tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve vabastamise formaalsed eeldused. Maakohus on õigustatult viidanud Justiitsministri
21. veebruari 2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 2 p-le 3, mis sätestab, et elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilisidesüsteem) levialas. Käesoleval juhul on kriminaalhooldusametnik
22. augustil 2016 teostatud kontrolli käigus asunud seisukohale, et leviala puudumise tõttu ei ole võimalik elektroonilist järelevalvet kohaldada. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et „piisava andmelevi“ puudumine ei saa olla vabastamise takistuseks ning ei anna kinnipeetavale võimalust leida endale sobivat elukohta, kuhu vabanemise korral elama asuda. Kui süüdimõistetu on andnud nõusoleku ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamiseks, peab ta valima elukoha, mis vastaks elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Kui kinnipeetaval ei ole võimalik vabanemise korral asuda elukohta, kus oleks võimalik täita elektroonilise järelevalve alla vabastamise formaalseid eelduseid, siis ei ole võimalik tagada riiklikku järelevalvet süüdlase käitumise üle ning ennetähtaegne vabastamine elektroonilisele järelevalvele allutamisega ei ole võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et süüdimõistetut ei ole võimalik vabastada oletuse põhjal, et ta võib levitingimusi parandava seadme mingil hetkel hankida.
23. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et J. Sepa vabastamist ei toeta ka KarS § 76 lg 4 toodud asjaolud kogumis. J. Seppa on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ning ta kannab neljandat reaalset vanglakaristust. Süüdimõistetut on karistatud nii vara- ja isikuvastaste kui ka ühiskonnaohtlike kuritegude eest. Varasemate kuritegude ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks alkoholisõltuvus. Valdav enamus J. Sepa tutvusringkonnast on kriminaalkorras karistatud isikud ning isik ise tunnistab, et on teiste isikute poolt kergesti mõjutatav, eriti alkoholijoobes. J. Sepp ei ole varasemalt olnud motiveeritud ametlikult töötama ning ka kinnipidamiskohas on andnud teada, et ta keeldub tegemast majandustöid. Kuigi isik on kinnipidamisasutuses osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, on ta korduvalt rikkunud ka vangla korda. Arvestades J. Sepa varasemat elukäiku ning toimepandud kuritegusid, puudub ringkonnakohtul veendumus, et J. Sepp suudab vabaduses olles õiguskuulekalt käituda.
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
25. novembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
26. J. Sepa kaitsja advokaat K. Kutsar taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu kokku 48 eurot J. Sepa kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk