← Eesti

2-16-4228/3

Obsah (5)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4228 Tsiviil

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja on Korteriühistu XXXX liige ehk korteriomandi, asukohaga Majaka tn 23-5 kaasomanik. Tegemist on ühiskorteritega. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud koras. Hageja on igakuiselt kostjale esitanud kommunaalarveid. Kostja ei ole tasunud esitatud arvete eest täismääras ning õigeaegselt. Kostja võlgnevus on hagi esitamise seisuga kokku 882,57 eurot. Seoses sellega, et kostja ei täida oma kohustust õigeaegselt ning vaatamata hageja korduvatele meeldetuletusele, kostja oma võlgnevust ei tasu ning võlg kasvab. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse summas 347,50 eurot, millest põhivõlgnevus 780,51 eurot ja viivised 102,06 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu selgitused, menetluskulude põhjendused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks 2 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hageja on hagiavalduses palunud, et tagaseljaotsuse tegemisel anda hagejale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on hagiavalduse Harju Maakohtule esitanud 16.03.2016.a ning kohus on hagiavalduse 23.03.2016.a määrusega menetlusse võtnud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult 20.04.2016.a. Kuivõrd kostja tähtaegselt ei vastanud, on kohtul õigus teha tagaseljaotsus. 23.03.2016.a menetlusse võtmise määruse punktis 6 on kohus selgelt välja toonud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 10 päeva jooksul. Hageja on eelnimetatud määruse kätte saanud 24.03.2016.a lepingulise esindaja kaudu. Hageja ei ole kohtule peale hagiavalduse esitamist esitanud ühtegi muud menetlusdokumenti ega selgitanud, miks ei ole hageja täitnud menetlusse võtmise määruse punktis 6 kirjeldatud nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hagejale täiendava tähtaja andmine menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seetõttu määrab kohus tulenevalt

§ 174

lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.