KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Tsiviilasja number 2-14-33773 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 201

§ 8

lg 2 alusel mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.

§ 8

lg 3 alusel võib eeldada, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, on isik piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja määratud. Viru Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-54128 määrati kostjale eestkoste ning eestkostja ülesanneteks määrati kostja esindamine igasugusel asjaajamisel, sh õigustoimingute ning tehingute tegemisel, millega kostja võtab rahalisi kohustusi. Määruses oli eraldi välja toodud, et kostja ei tohi võtta iseseisvalt laenu. Eeltoodule tuginedes võib järeldada, et kostja ei olnud ega ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest laenu võtmisel ning juba vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja teovõime vastavas osas piiratud.

§ 11

lg 1 alusel on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Asjaolude põhjal ei ole kostja seaduslik esindaja laenulepingu sõlmimiseks nõusolekut andnud. Kostja ja AS SMS Laen vahel 20. aprillil 2014 sõlmitud laenuleping on tühine.

§ 84lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejal puuduvad laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu. 11. Kuna hageja laenulepingust tulenevad nõuded jäävad tehingu tühisuse tõttu rahuldamata, hindab kohus hageja alternatiivset alusetust rikastumisest tulenevat nõuet kostjalt alusetult saadud 200 euro väljamõistmiseks koos seadusjärgse intressi ja viivisega.

§ 84

lg 1 alusel tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1028 lg 1 alusel, kui isik (saaja), kes on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud: kostja on saanud midagi kohustuse täitmisena (kostjale anti 200 eurot laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisena) ning kohustust ei ole olemas (ringkonnakohus on tuvastanud, et laenuleping on tühine). Seega on õige hageja väide, et kostja on alusetult rikastunud.

1. Laenuandja ja hageja on
2. detsembril 2010 sõlminud nõudeõiguste loovutamise lepingu nr 011210 ning
3. juulil 2014 edastanud kostjale laenulepingu lisa nr 1, mille alusel loovutas laenuandja hagejale kostja vastu suunatud nõude (tl 32-33). Nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 alusel on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale. VÕS § 165 alusel on võimalik ka tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete loovutamine. Muuhulgas on võlaõigusliku nõudena võimalik loovutada alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Kostja pole esitanud hageja alusetu rikastumise nõudele vastuväiteid. 5
4. Ringkonnakohus leiab, et hageja alusetu rikastumise nõue tühise laenulepingu alusel saadu väljaandmiseks kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 200 eurot. Kuna laenuleping on tühine, siis puudub alus rahuldada hageja nõuet lepingus sätestatud suuruses viiviste väljamõistmiseks. Selle asemel lisandub hageja põhinõudele VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel intress seadusega sätestatud suuruses alates raha ülekandmisest
5. aprillil 2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.04.2015 ning viivis seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele intress summas 0,28 eurot (intressiperiood 22.04.2014 kuni 27.04.2015, intressimäär perioodil 22.04.2014 - 30.06.2014 0,25 % aastas, perioodil 01.07.2014 - 31.12.2014 0,15 % aastas ja perioodil 01.01.2015 27.04.2015 0,05 % aastas). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 28.04.2015 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 30.11.2016 summas 25,59 eurot (www.viivisekalkulaator.ee). Lisandub seaduses sätestatud viivis kuni põhinõude kohase täitmiseni.
6. Hageja taotles kostjalt võlgnevuse väljamõistmist kahel õiguslikul alusel, s.o lepingu järgi 450 eurot, alternatiivsel alusel (alusetu rikastmine) aga 214,78 eurot (hagiavalduse esitamise aja seisuga). Ringkonnakohus rahuldab hagi hageja poolt esitatud alternatiivsel õiguslikul alusel. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 1 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud maakohtus menetluskulusid 100 eurot (riigilõiv). Ringkonnakohtus kandis hageja õigusabikulusid 500 euro ulatuses (5 tundi, lepingulise esindaja ühe töötunni maksumusega 100 eurot). Esindajal kulus 4 tundi apellatsioonkaebusega tutvumiseks, kliendiga aruteludeks, seadusandluse ja kohtupraktikaga tutvumiseks ning vastuse koostamiseks; lisaks 1 tund ringkonnakohtu 18.10.2016 määrusega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks). Ringkonnakohus märgib, et hagejat esindas menetluses Kristjan Vahar, kes oli kuni 26.10.2015 (s.o sisuliselt kuni maakohtus toimunud eelmenetluse lõpuni) hageja seaduslik esindaja. Apellatsioonimenetluses esindas sama isik hagejat lepingulise esindajana hageja uue juhatuse liikme poolt väljastatud volituse alusel. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja kohtuväliseid kulusid käesoleval juhul pidada vajalikuks ja põhjendatuks 2 töötunni mahus (töötunni hinnaga 100 eurot), kuna hagejat esindas apellatsioonimenetluses sama esindaja, kes oli asja materjalidega tuttav juba maakohtu menetluse ajast. Hageja ei esitanud apellatsioonimenetluses uusi seisukohti. Asja keerukust ja mahtu arvestades on seega apellatsiooniastmes õigusabi osutamise vajalik ja põhjendatud maht 200 eurot. Ringkonnakohus loeb hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks kahes kohtuastmes kokku 300 eurot, millest 100 eurot moodustab riigilõiv ja 200 eurot kulutused õigusabile. Kostja (apellandi) poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks 290 eurot, sh kulutused õigusabile 190 eurot ja riigilõiv 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kulutused on vajalikud ja põhjendatud ning nende maht vastab tsiviilasja olemusele ja keerukusastmele. Kuludokumendid on kohtule esitatud osaliselt juba maakohtu menetluses (tl 50 summas 40 eurot), osaliselt lisatud ringkonnakohtule esitatud kulunimekirjale (90 eurot + 60 eurot). 6 Ringkonnakohtu otsustuse kohaselt tuleb kostjal hüvitada hagejale 75 % vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest, s.o 225 eurot. Samuti tuleb hagejal hüvitada kostjale 25 % vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest, s.o 72,50 eurot. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 152,50 eurot menetluskulude katteks. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7