Obsah (6)

§ 184§ 274§ 64§ 65§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7707 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta 9 kuu ning

§ 274

lg 1 järgi 1 aasta pikkuste vangistustega.

§ 64

lg 1 alusel loeti tema liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 1.

aprilli 2008 otsusega Margus Kaarmale mõistetud karistuse kandmata osa 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ning tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis moodustati 7 aastat vangistust.

§ 68alusel loeti tema karistuse algust 29.

veebruarist 2012 ja karistusaeg lõpeb

1. veebruaril
3. Tartu Maakohtu
4. novembri 2016 määrusega jäeti Margus Kaarma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Maakohus leidis, et tulenevalt Margus Kaarma varasemast elukäigust ja tema pikaaegsest sõltuvusest narkootilistest ainetest esineb jätkuvalt suur risk, et ta hakkab vabaduses tarvitama narkootilisi aineid ja sellega seoses on nähtav ka uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Piisavat veendumust, et karistus on Margus Kaarma puhul oma eesmärgi täitnud, ei teki. Samuti ei ole alust arvata, et elektroonilise valve kohaldamine teeb lõpu tema kuritegelikule aktiivsusele ja ta ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega läbikäimine tõstab uue kuriteo tõenäosust veelgi. 2.2 Maakohus nentis positiivse asjaoluna seda, et Margus Kaarma on vangistuse jooksul näidanud üles mõningat motivatsiooni sõltuvusprobleemidega tegelemiseks, on omandanud puidupingitöölise eriala ja osaleb majandusabitöödel. Margus Kaarmal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja haginõuded. Vabanedes on tal kindel elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks, samuti on võimalik asuda tööle ning tal on toetavad ema ja vend. 2.3 Maakohtu hinnangul seab kriminaalhoolduse tulemuslikkuse kahtluse alla asjaolu, et Tartu Maakohtu
5. aprilli 2010 määrusega kriminaalasjas nr 1-08-2586 vabastati Margus Kaarma vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist ja talle määrati 2 aasta 3 kuu pikkune katseaeg ühes allutamisega käitumiskontrollile ning määrati

§ 75lg 2 kohaselt lisakohustused.

Sellegipoolest pani ta toime uued kuriteod ning ta vahistati. Seega ei kasutanud Margus Kaarma talle antud võimalust ja usaldust, kuna pani katseajal toime uued kuriteod. Sealjuures oli ta täielikult teadlik sellega kaasuvatest tagajärgedest. Arvestades varasemalt toimepandud kuritegusid ja kuritegu, mille eest süüdimõistetu vangistusena karistust kannab, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õiguskorra kaitsmise huvidega proportsionaalne. 2.4 Maakohus märkis veel, et korduv kriminaalkorras karistamine samaliigiliste kuritegude eest viitab Margus Kaarma riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ning käitumisele ja annab tunnistust sellest, et tal puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. Kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Margus Kaarma suhtes ei esine erandlikke asjaolusid, mis tema vabastamist võimaldaksid. MÄÄRUSKAEBUS 3. Margus Kaarma kaitsja vandeadvokaat Marko Normann taotleb maakohtu määruse tühistamist ja oma kaitsealuse vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema kohustamisega alluda elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile tulenevalt

§ 75lg 2 p-dest 2, 21, 4, 7 ja 8.

3.1 Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, nagu esineks Margus Kaarma pikaajalise sõltuvuse tõttu suur risk, et ta hakkab vabaduses narkootilisi aineid tarvitama. Sellest väitest selgub, nagu ei oleks isikuid, kes on tarvitanud narkootilisi aineid, üldse võimalik ennetähtaegselt vabastada. Kohus isegi ei kaalunud võimalust, et 5 aastaga on võimalik sõltuvusprobleemidest lahti saada. Samuti oleks kohus saanud kohustada Margus Kaarmat tegema läbi ambulatoorse ravi sõltuvusprobleemide kõrvaldamiseks. 3.2 Kaitsja leiab ka, et 5 aastat tagasi katseajal uue kuriteo sooritamine ei ole piisav põhjendus Margus Kaarma taotluse mitterahuldamiseks ning lisaks ei ole elektroonilist valvet Margus Kaarma suhtes varem kohaldatud. Seetõttu ei saa anda hinnangut kuritegeliku eluviisi jätkumise osas elektroonilise järelevalve all. 3.3 Kaitsja märgib ka, et kinnipeetavate enne tähtaega vabastamine on Euroopa riikides väga levinud meede nii vangide arvu piiramiseks kui ka vanglast vabanenute taasühiskonnastamiseks ja vangistuse negatiivsete mõjude vältimiseks. Eesti ei peaks selles osas teistest Euroopa riikidest erinema. Lisaks tuleb arvestada, et ühe vangi ülalpidamine läheb Eesti riigile maksma 1482 eurot kuus ja Margus Kaarma ülalpidamine kuni karistusaja lõpuni maksab 40 014 eurot (27 kuud). 3.4 Kaitsja toonitab veel, et Margus Kaarma kuritegelik aktiivsus on vähenenud, mida kinnitab Tartu Vangla seisukoht kuriteoriskide osas. Kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistamata. Samuti 2 2 on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta Margus Kaarma ema ja venna tervisliku seisukorra. Ema viibib hooldekodus, sest kinnipeetava vend kui raske puudega isik ei ole võimeline ema eest hoolitsema. Margus Kaarma on Tartu Vanglas omandanud puidupingitöölise eriala, on osalenud vangla majandustöödel ja majandusabitöödel, läbinud „Eluviisitreeningu.“ Lisaks ütles Margus Kaarma maakohtule, et ta on narkootikumidega lõpuarve teinud ja vanadus on pannud teda asjade üle järele mõtlema. Ta soovib oma tegudega tõestada, et suudab vabaduses olla probleemideta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus. Esitatud kaebus jääb seega täielikult tagajärjetuks.
2. Eelmärgitud seisukohta tingib asjaolu, et sarnaselt maakohtu poolt leituga, ei saa ka kriminaalkolleegiumi hinnangul Margus Kaarma karistuse eesmärke lugeda täidetuiks, s.o puudub kindlus kinnipeetava suutlikkuses ja motiveerituses käituda edasiselt seaduskuulekalt ja täita korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid. Nimelt ei saa olukorras, kus süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud koguni seitsmel korral ning ta on ebaõnnestunud ka käitumiskontrolli järgimisel, tekkida juba praegu veendumust, et tema kuritegelik käitumine enam ei kordu. Tähelepanuväärne on seegi, et ka vangistust kannab Margus Kaarma juba kuuendat korda, ehk siis tema kuritegusid ei ole ära hoidnud ka mitmed vabadusekaotuslikud karistused. Veel tuleb lisada, et esimene kohtuaste on põhjendatult pööranud suurt tähelepanu ka kinnipeetaval diagnoositud sõltuvusele narkootilistest ainetest, käsitledes seda täiendava riskitegurina.
3. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt ei saa olukorras, kus kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud märkimisväärselt koguni seitsmel korral, vaid tema vangistusaegse käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste positiivsuse tõttu tekkida veendumust selles, et süüdimõistetu kuritegelik käitumine enam ei kordu ja ta suudab katseaja läbida rikkumisteta. Seda enam, et vangistusasutuse koostatud iseloomustuse kohaselt on Margus Kaarma agressiivse käitumisega ning tema huvi muutuda on kaheldav. Samuti ei omista kriminaalkolleegium kinnipeetava poolt narkootikumidest eemal olemisele tervelt 5 aasta jooksul nii suurt tähendust, nagu seda teeb kaitsja. Seda vaatamata asjaolule, et Margus Kaarma on lisaks veel paigutatud eluosakonda, kus viibivad kinnipeetavad, kellel on ilmnenud mõningane soov oma sõltuvuskäitumisega tegelemiseks, ta on osalenud tugigruppide töödes ja läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Põhjus taolisele positsioonile asumiseks seisneb selles, et Margus Kaarmas täheldatavad vastavad muutused on toimunud vangistusasutuse kontrollitud keskkonnas, mistõttu ei saa eeldada, et väljaspool kinnipidamisasutust (ja isegi ambulatoorse ravi korral) tal tagasilangust ei teki. Olgu märgitud seegi, et kinnipeetava kohta antud iseloomustusest selguvalt moodustavad Margus Kaarma suhtlusringkonna kriminaalse käitumisega tuttavad, ta suhtleb nende telefoni teel ka vanglast ning soovib nendega läbikäimist jätkata ka vabanemisel. Ehk siis kokkuvõtlikult selgubki, et kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise risk on endiselt aktuaalne. Taoline tõdemus muudab aga täielikult asjakohatuks kaitsja viited Euroopa riikide praktikale vangistusasutusest ennetähtaegse vabastamise küsimuses ja ühe vangi ülalpidamisele arvestatavatele kuludele. Mis puutub aga määruskaebuse väitesse selles, et maakohus on jätnud arvestamata Margus Kaarma ema tervisliku seisukorra, siis siin on selgunud ema viibimine hooldekodus ning seega ka temale vajaliku abi osutamine.
4. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ 3 /allkiri/ 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus