KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember
- a Tartu Tsiviilasja number 2-16-15044 Tsiviilasi J.O. hagi I.L. vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.O. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): J.O. (isikukood: XXXXX); Vastustaja (kostja): I.L. (isikukood: XXXXX ); esindajad RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus. Saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. esitatud ASJAOLUD
- J.O. (hageja) esitas
- oktoobril
- a hagi I.L. (kostja) vastu kahju hüvitamiseks summas 5666,30 eurot. Hageja tasus kostja kohustused, mille kostja põhjustas hageja ja kostja ühisvara jagamise järgsel perioodil: 2000 euro suuruse advokaadiarve seoses kehtiva aktsiatunnistuse saamisega ning Soomes asunud korteri võlgnevused kokku summas 3666,30 eurot. Kostja elukoht on Soome Vabariigis. Hageja märkis, et hagi on esitatud Viru Maakohtule TsMS § 102 lg 1 p 4 kohaselt, mis sätestab erandliku kohtualluvuse abieluasjas, mille esemeks on ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue. Sama sätte lg 3 näeb ette, et kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus keeldus
- oktoobri
- a määrusega J.O. hagi I.L. vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmisest. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et hagi puhul on tegemist abieluasjaga, mille esemeks on ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue. Hageja on esitanud kostja vastu VÕS §-le 115 viitavalt rahalise kahju hüvitamise nõude. Kostja elukohaks on alates
- juulist
- a Soome Vabariik. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) tuleb vastavalt selle artiklile 81 kohaldada alates
- jaanuarist 2015 alanud menetlustes. Vastavalt nimetatud määruse art 4 p 1 esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Artikkel 5 p 1 sätestab, et isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes käesoleva peatüki 2.-
- jaos sätestatud korras. Artikkel 7 punkti 2 kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 50 kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, sest rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei allu avaldus Eesti kohtule. Hageja peab esitama hagi kahju hüvitamiseks pädevale Soome Vabariigi kohtule. Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- J.O. esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus ning teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud; 2 2) rikkus kostja Viru Maakohtu määrust, mille kohaselt jagati poolte ühisvara. Seetõttu pidi hageja ise kandma kulutused, mis kohtumääruse kohaselt olid ette nähtud kostjale. Seega on tegemist otseselt abikaasade varalisest vahekorrast tuleneva nõudega; 3) sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 1 p 2 a, et käesolevat määrust ei kohaldata füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhtest tulenevatele varalistele õigustele. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ning kuna tema ja ka poolte ühise alaealise lapse elukoht on Lääne-Virumaal, allub asi Viru Maakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. J.O. määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ennatlikult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-i 2 alusel. Maakohus tuvastas, et kostja elukohaks on Soome Vabariik. Vaidluse all on asja kohtualluvuse küsimus. Hageja hinnangul allub antud asi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 1 p 2 a ja TsMS § 102 lg 1 p 4 alusel Eesti Vabariigi kohtule. Maakohus on jõudnud järeldusele, et eelviidatud määruse art 4 p 1 ja art 7 p 2 alusel allub kohtuasi Soome Vabariigi kohtule. TsMS § 372 lg 3 sätestab, et kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Brüsseli I määruse art 24 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust. Käesolevas asjas ei ole maakohus kostjat informeerinud võimalikust hagimenetlusest ega üritanud teada saada kostja seisukohta kohtualluvuse suhtes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud kostjale ka kätte toimetama määruskaebuse maakohtu
- oktoobri
- a määruse peale TsMS § 663 lg 3 alusel, kuivõrd määruskaebuse lahendamine puudutas otseselt kostja huve ning kostjale tulnuks tagada võimalus võtta selle kohta seisukoht. Määruskaebuse kostjale edastamata jätmisega ja kostja seisukoha küsimata jätmisega kohtualluvuse suhtes on maakohus olulisel määral rikkunud menetlusõiguse norme. Seetõttu tuleb antud asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetlusse võtmise otsustamisel peab maakohus selgitama välja kostja seisukoha kohtualluvuse küsimuses ja vastavalt Riigikohtu lahendis toodud juhistele edasi tegutsema. digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi